3-13-1038/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1038 Otsuse kuupäev 28.08.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Gleb Jermonin´i kaebus Tartu Vangla 20.03.

1. a käskkirja nr 6-2/476 ja 22.03.
2. a käskkirja nr 6-2/505 tühistamiseks ning 14.05.
3. a vaideotsuse nr 1-11/229-1 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Gleb Jermonin Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
4. Jätta kaebus rahuldamata;
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.09.
6. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik P. Jermolajevi 20.03.
8. a käskkirjaga nr 6-2/476 (kaebaja eksemplarile on vastustaja ekslikult märkinud käskkirja numbriks 6-2/475, mis puudutab teist isikut) karistati Gleb Jermonini kartserisse paigutamisega 8 (kaheksaks) ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p-de 1.6.3 ja 1.7.1 nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta 28.02.
9. a kella 11.00 ajal eelvangistushoone
10. osakonna kambris 1111 kasutas ametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid ja käitus ebaviisakalt. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik P. Jermolajevi 22.03.
11. a käskkirjaga nr 6-2/505 karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta 28.02.2013 kella 20.30 ja 21.30 ajal eelvangistushoone
12. osakonnas kasutas ametnikuga suhtlemisel solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid.
13. 15.04.
14. a esitas Gleb Jermonin Tartu Vanglale vaide, milles taotles Tartu Vangla 20.03.
15. a käskkirja nr 6-2/476 ja 22.03.
16. a käskkirja nr 6-2/505 tühistamist. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K. Timmusk 14.05.
17. a vaideotsusega nr 1-11/229-1 jäeti kaebaja vaie täies ulatuses rahuldamata.
18. 16.05.
19. a saabus Tartu Halduskohtusse Gleb Jermonini kaebus Tartu Vangla 20.03.
20. a käskkirja nr 6-2/475 (õige käskkirja nr 6-2/476), 22.03.
21. a käskkirja nr 6-2/505 ja 14.05.
22. a vaideotsuse nr 1-11/229-1 tühistamiseks ning Tartu Vangla 11.02.
23. a käskkirja nr 1-1/27 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks tutvustama kinnipeetavale arusaadavas korras ja keeles kehtivat õiguskorda personaalselt. Tartu Halduskohtu 06.06.
24. a kohtumäärusega tagastati G. Jermonini kaebus osaliselt, so osas, milles Gleb Jermonin taotles Tartu Vangla 11.02.2013 käskkirja nr 1-1/27 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist tutvustada kinnipeetavale arusaadavas korras ja keeles kehtivat õiguskorda personaalselt. Kaebajal oli nendes nõuetes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Halduskohtu 06.06.
25. a kohtumäärusega vabastati G. Jermonin riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja G. Jermonini kaebus Tartu Vangla 20.03.
26. a käskkirja nr 6-2/475 (õige käskkirja nr 6-2/476), 22.03.
27. a käskkirja nr 6-2/505 ning 14.05.
28. a vaideotsuse nr 1-11/229-1 tühistamiseks võeti menetlusse. Kaebuse põhjendused
29. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglas on vanglateenistujatega suhtlemiseks ette nähtud riigikeel (eesti keel). Vanglateenistujad ei ole kohustatud aru saama ega vastama võõrkeelsele pöördumisele ning suhtlema mingil muul moel võõrkeelsete kinnipeetavatega. Kaebaja hinnangul eeldab suhtlus kahepoolset tegevust ning seega ei saa tema võõrkeelset rääkimist pidada pöördumiseks ning veel vähem teadlikuks solvamiseks, sest kaebaja eeldas, et temast ei saada aru. Venekeelses kultuuris, milles teda on kasvatatud, on väljendid, mida ta kasutas, igapäevases kõnekeeles kasutatavad nagu sidesõnad ja kellelgi ei tule pähe pidada neid sõnu solvavaks. Solvamine kui niisugune eeldab tahtlust teist inimest solvata. Selleks peab solvaja teadma, et solvatav tunneb end solvatuna. Seega peab suhtlus toimuma samas keeles. Vanglatöötaja üritas kaebajaga suhelda eesti keeles, kaebaja vastas võõrkeeles. Seejärel rääkis vanglatöötaja uuesti eesti keeles, millest järeldus, et ta ei saa vene keelest aru. Kui selgub, et vanglatöötaja siiski oskas vene keelt, siis võib temapoolset käitumist ja kaebaja kõnetamist eesti keeles pidada provotseerivaks ning viha õhutamiseks rahvuslikul pinnal. Rahvuse pinnal diskrimineerimiseks võib pidada ka seadusest erinevalt aru saamise tõttu karistuse määramist. Kaebaja märgib, et kartserisse paigutamine on vabaduse võtmine, mis on tagatud igale inimesele inimõigustega. Seega peab vabaduse võtmine olema seaduslik ja proportsionaalne tehtud süüteoga.
30. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt olevat kaebaja kasutanud protokollis nimetatud väljendeid. Niisuguseid sõnu või väljendeid, millel mingi mõte või tähendus oleks, eesti keeles ei ole. G. Jermonin märgib, et valvur A. Jaani tõdeb, et kaebaja kasutab neid sõnu kogu aeg. Valvur kinnitab, et saab vene keelest piisavalt aru ja et kaebaja kasutas neid sõnu antud intsidendi käigus korduvalt ning need on teistest venekeelsetest sõnadest kergesti eristatavad. Venekeelse kodanikuna kinnitab kaebaja, et eesti keeles ei ole sõnu või väljendeid mida ta kasutas. On olemas sõnad, mis tõlkimisel kõlavad teistmoodi. Dokumentidest ei paista, et kaebaja oleks selliseid sõnu kasutanud. Seega karistati kaebajat sõnade eest, mida ei ole üldse olemas. 2 Kaebaja arvates jääb arusaamatuks, kust võtab vastustaja, et väljendid, mida ta kasutas, on üldtuntud solvavad või ebatsensuursed sõnad, mille eest tuleb karistada vabaduse võtmisega. Kui on olemas mingisugune kogus väljendeid või sõnu, mille kasutamine on keelatud, siis peaks see olema kaebaja arvates ka konkretiseeritud ja sätestatud. HMS § 55 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Vastasel korral on see tühine algusest peale. Viisakus suhtlemises ja ebatsensuursed väljendid ja sõnad on vaieldav küsimus sõltuvalt intelligentsuse astmest ja kultuurilisest keskkonnast. Karistuse raskusastmelt on selgelt näha PS § 12 riive seoses diskrimineerimisega rahvuslikul tasandil. Kaebaja taotleb 14.05.
31. a vaideotsuse nr 1-11/229-1 kehtetuks tunnistamist, sest see on tehtud käskkirja nr 6-2/476, mitte käskkirja nr 6-2/475 osas ja rahuldamata jäeti tema
32. a, mitte
33. a esitatud vaie. Gleb Jermonin leiab, et Tartu Vangla kodukorra punktid 1.6.3 ja 1.7.1 on õigustühised ja palub tühistada Tartu Vangla 20.03.
34. a käskkirja nr 6-2/475, 22.03.
35. a käskkirja nr 6-2/505 ning 14.05.
36. a vaideotsuse nr 1-11/229-
37. Vastustaja vastuväited
38. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikutega suhtlemisel seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Nimetatud kodukorra punkt keelab igasuguste solvavate või ebatsensuursete väljendite kasutamise suhtlemisel teiste isikutega sõltumata väljendite kasutamise keelest. Viidatud norm ei näe ette, et keelatud on nimetatud väljendite kasutamine üksnes eesti keeles. Ka vene keeles Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 tunnustele vastavate väljendite kasutamisega on rikutud kodukorra p-s 1.7.1 sätestatut ning vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 alusel võib kohaldada distsiplinaarkaristust. Asjaolu, et vanglaametnikud suhtlevad kinnipeetavatega eesti keeles, ei tähenda, et nemad vene keelest aru ei saaks või ei tohiks saada. Valvurid Aigo Jaani ja Hendrik Jaanre on distsiplinaarmenetluse käigus kinnitanud, et said aru, mida kaebaja vene keeles ütles. Kaebaja väiteid, et kasutatud väljendid on tema igapäevane kõnekeel ning tulenevad venekeelsest kultuuriruumis kasvamisest, ei anna alust vaidlustatud käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja subjektiivne hinnang sõnadele ning nende kasutamisele ei muuda nende sõnade üldteadaolevat tähendust ega üldlevinud arusaama sõnade ebatsensuursusest. Kaebaja teistsugune arusaam ei õigusta rikkumise toimepanemist ega vabasta teda vastutusest selle eest.
39. Eestis on kaebaja poolt kasutatud venekeelsete ebatsensuursete sõnade (mis on märgitud käskkirjas ja protokollis) tähendus arusaadav kõikidele vene keelt valdavatele inimestele ja kindlasti kõikidele vanglaametnikele, kes on oma töö iseloomu tõttu sunnitud igapäevaselt kokku puutuma vene keelt kõnelevate kinnipeetavatega. Tegemist on üldteadaolevate ning isegi eestlase, eriti vangla teenistuses oleva, jaoks tuntud sõnadega. Kuna ühiskonnas üldlevinud arusaamade kohaselt võib kaebaja poolt kasutatud sõnu pidada ebatsensuurseteks ja solvavateks, siis ei tähenda tema teistsugune arusaam, et sõnad ebatsensuursed ei ole. Asjaolu, et väljendid olid öeldud vene keeles, ei tähenda, et nende kasutamine suhtlemisel on lubatud. Ravimite andmisel tekkinud probleemi oleks kaebaja saanud lahendada ka viisakalt käitudes ning ebatsensuurseid väljendeid kasutamata. Kaebajat ei ole karistatud solvamise eest, vaid solvavate väljendite kasutamise eest. Seega ei ole tahe solvata Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 puhul koosseisuliseks tunnuseks. Rikkumiseks piisab üksnes 3 selliste väljendite kasutamisest suhtlemisel. Seetõttu on kaebaja väited tahtluse tuvastamise vajaduse kohta asjakohatud. Kaebaja väited, et eesti keeles kõnetamine on provotseerimine ning viha õhutamine, on asjakohatud, kuna käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse esemeks kaebaja poolt pöördumise õiguspärasuse hindamine. Väited diskrimineerimise kohta on arusaamatud, kuna kaebaja ei selgita täpsemalt kuidas ning võrreldes kellega on teda diskrimineeritud. Kaebaja teistsugune arusaam vanglaametnike käitumisest ei tähenda veel diskrimineerimist.
40. Kaebaja taotleb ka 14.05.
41. a vaideotsuse nr 1-11/229-1 tühistamist, kuid kaebusest ei selgu, kuidas ja milliseid tema õigusi on vaideotsusega rikutud ning milliste subjektiivsete õiguste kaitseks on nõue esitatud. Kaebaja on vaidlustanud ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ning kaebusest ei selgu, kuidas vaideotsuse tühistamine aitab kaasa tema õiguste kaitsele. Vaide esitajat on karistatud Tartu Vangla 20.03.
42. a käskkirjaga nr 6-2/
43. Käskkirjaga nr 6-2/475 on määratud distsiplinaarkaristus teisele kinnipeetavale. Seega on eksitud kaebajale väljastatud eksemplarile dokumendi numbri märkimisel. Eksitus dokumendi numbris ei anna aga alust vaideotsuse tühistamiseks. Vastustaja leiab, et kuna vaideotsus ise ei tekita kaebajale mingeid õigusi ega pane temale mingeid kohustus, siis puudub ka vajadus nõuda selle iseseisvalt tühistamist. Riigikohus on oma 13.06.
44. a otsuses nr 3-3-1-19-97 märkinud, et kohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik rikkumine. Kui halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut haldusakti õiguspärasusele. Vastustaja palub jätta kinnipeetav Gleb Jermonini kaebuse Tartu Vangla 20.03.
45. a käskkirja nr 62/476, 22.03.
46. a käskkirja nr 6-2/505 ja Tartu Vangla 14.05.
47. a vaideotsuse nr 1-11/229-1 tühistamiseks rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
48. Käesolevas asjas on Gleb Jermonin esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 20.03.
49. a käskkirja nr 6-2/476, 22.03.
50. a käskkirja nr 6-2/505 ja 14.05.
51. a vaideotsuse nr 1-11/229-1 tühistamist.
52. On tuvastatud, et vastustaja märkis käskkirja koopiale, mis anti kaebajale, käsitsi vale käskkirja numbri. Kaebajat karistati 28.02.
53. a kella 11.00, 20.33 ja 21.30 ajal toime pandud süüliste rikkumiste eest 20.03.
54. a käskkirjaga nr 6-2/476 (käskkirja number märgitud käsitsi). Talle anti sisu poolest üle täiesti identne käskkiri, kuid vale numbriga. Vastustaja tunnistas, et käskkirja koopial on vale number (t.l 5 ja t.l 26). Kohus leiab, et käskkirja koopiale vale numbri märkimine ei tee käskkirja tühiseks ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning seega ainult sellel põhjusel ei saa tunnistada käskkirja õigusvastaseks.
55. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja kasutas toimiku materjalides märgitud ebatsensuurseid sõnu ja väljendeid (kirjeldatud vanglateenistujate ettekannetes, distsiplinaarmenetluse protokollis, vaidlustatud käskkirjas, vaideotsuses, kaebaja kaebuses, vastustaja vastuses jne). Kohus ei pea vajalikuks koormata kohtuotsust nende väljenditega. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et 28.02.
56. a kella 11.00, 20.30 ja 21.30 ajal kasutas ta vanglateenistujaga suhtlemisel käskkirjades märgitud väljendeid. Kaebaja märgib, et 1) ta kasutab neid väljendeid igapäevases kõnekeeles nagu sidesõnu ja „kellelgi ei tule pähe pidada neid sõnu solvavaks“; 2) tal puudus tahtlus kedagi solvata; 3) vangla töötaja suhtles temaga eesti keeles, kaebaja vastas vene keeles 4 ja tema poolt kasutatud venekeelsed sõnad ei tähenda eesti keeles midagi; 4) teda karistati selliste sõnade kasutamise eest, mida eesti keeles ei eksisteeri ja mis midagi ei tähenda.
57. Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas ja p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Kaebaja ei vaidle vastu, et ta teadis, et Tartu Vangla kodukord keelab suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Ta leiab, et vene keeles tema poolt kasutatud sõnad ei ole eesti keeles suhtlemisel ebatsensuursed väljendid. Vastustaja ei ole kohtu arvates õigustatult nõustunud kaebaja seisukohaga. Ei ole kahtlust selles, et kaebaja käitus vanglateenistujaga suhtlemisel ebaviisakalt, kasutades vene keeles ebatsensuurseid sõnu ja väljendeid. Valvur Aigo Jaani kandis oma 28.02.
58. a ettekandes nr 742 ette, et kui ta jagas kaebajale tablette ja andis ühe ibumetiini, siis nõudis kaebaja teist tabletti veel. Valvur ei saanud seda talle anda ja kaebaja muutus agressiivseks ning hakkas karjuma ebatsensuurseid sõnu ja viskas tableti põrandale (t.l 29). Seega on tõendatud, et kaebaja ei kasutanud ebatsensuurseid sõnu vene keeles rääkides kui „siduvaid“ sõnu, vaid kasutas ebatsensuurseid sõnu vihahoos. Oma seletuses kirjutas kaebaja omakäeliselt, et „ma sain vihaseks ja (ebatsensuurne sõna – kohus) (t.l 31). Samal päeval (s.o 28.02.
59. a), õhtusel ajal kell 20.30 ja 21.30, tegi valvur Hendrik Jaanre kaks ettekannet (t.l 37 ja 41) selle kohta, et ta andis kaebajale korralduse eemaldada põrandalt sinna laiali laotud käterätik, mille peale kaebaja vastas üleolevalt ja kasutas ebatsensuurset sõimu. Korraldusele minna tagasi oma kambrisse, vastas kaebaja ärritunult samuti ebatsensuurse sõimuga. Seega kasutas kaebaja ebatsensuurset sõimu olles mitte rahul vanglaametniku korraldustega, aga mitte suhtlemisel kui siduvaid sõnu, mis on samuti keelatud Tartu Vangla kodukorra p 1.7.
60. kohaselt.
61. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et sõnavabaduse tõttu ja seetõttu, et Eestis on riigikeel eesti keel, võib tema vene keeles endaga rääkida ja see ei ole teistele solvav. Kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et ta võib kasutada vanglaametniku juuresolekul iseendaga rääkides venekeelseid väljendeid, mis üldtunnustatud käitumisnormide alusel on ebatsensuursed ning mis vanglas personali juuresolekul öeldult on solvavad. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et Eesti Vabariigis on riigikeeleks eesti keel, ei anna ükski normatiivakt ega elementaarsed käitumisreeglid kaebajale õigust kasutada suhtlemisel ebatsensuurseid või solvavaid väljendeid muus keeles. Kehtiv seadusandlus eeldab, et isik tunneks end öeldust solvatuna, kuna öeldu riivab tema väärikust. Käesolevas asjas sai vanglaametnik öeldust aru, mõistis seda ja leidis, et tema väärikust on riivatud ning tegi juhtumi kohta ettekande. Välistatud ei ole, et teise rahvuse esindajale on tuttavad muukeelsed ebatsensuursed sõnad. Sõnavabadusega ei saa õigustada ebatsensuursete sõnade kasutamist. Kaebaja poolt kasutatud väljendeid on väga kerge teistest venekeelsetest sõnadest eristada, sest ta kasutas neid korduvalt.
62. Kaebaja poolt kasutatud ebatsensuursete sõnade tähendus on arusaadav kõikidele vene keelt valdavatele inimestele ja kindlasti kõikidele vanglaametnikele, kes oma töö iseloomu tõttu on sunnitud igapäevaselt kokku puutuma vene keelt kõnelevate kinnipeetavatega. Vastustaja kinnitas, et tegemist on üldteadaolevate ning isegi eestlase, eriti vangla teenistuses oleva, jaoks tuntud sõnadega. Kohus leiab, et kaebaja poolt kasutatud sõnad on ühiskonnas üldlevinud arusaamade kohaselt ebatsensuursed ja kaebaja teistsugune arusaam ei tähenda, et need seda ei ole. Asjaolu, et väljendid olid öeldud vene keeles, ei tähenda, et nende kasutamine kaaskinnipeetavate või veel vähem vanglateenistuja 5 ja kinnipeetava vahel on suhtlemisel lubatud. Kaebajat on karistatud ebatsensuursete väljendite kasutamise, aga mitte solvamise eest ja seega analüüsib kohus kaebajale inkrimineeritud süütegu.
63. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna „ebatsensuurne“ midagi sündsusetut ja roppu. Sõna „ropp“ tähendab midagi, mis on sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, riivatu, nilbe, häbitu, liiderlik. Kaebaja poolt kasutatud sõnad on vaieldamatult ebatsensuursed ehk ropud sõnad. Vanglaametnik, kelle juuresolekul kaebaja ebatsensuursed sõnu kasutas, leidis, et tema au ja inimväärikust on riivatud. Kaebaja saab ise aru, et vene keeles on need sõnad ebatsensuursed, kuid õigustab ennast sellega, et eesti keeles ei tähenda need sõnad midagi. Vanglaametnik ei saanud mitte reageerida kaebaja häbistavale käitumisele, sest vanglaametniku väline au, maine ja väärikus eeldab, et kinnipeetavad käituvad viisakalt ja väärikalt.
64. Kohus hindab otsuse tegemisel Tartu Vangla kodukorra p-de 1.7.1 ja 1.6.3 õiguspärasust ja kehtivust. Vaidlustatud käskkirjad on antud kehtiva Tartu Vangla kodukorra alusel. Kaebaja hinnangul, et Tartu Vangla kodukorra punktid 1.7.1 ja 1.6.3 on õigustühised, ei ole alust. HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kodukorra punktides 1.7.1 ja 1.6.3 sisalduv ei vasta ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele.
65. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased ja ei kuulu tühistamisele. Kaebajat on mõlema käskkirja kohaselt karistatud kartserisse paigutamisega (vastavalt kaheksaks ja kümneks ööpäevaks). Vaidlustatud käskkirjades on valitud karistuse kohaldamist igati põhjendatud, motiveeritud ja kaalutletud. Kohtu hinnangul on karistused proportsionaalsed toimepandud teoga.
66. Tühistamisele ei kuulu ka 14.05.
67. a vaideotsus nr 1-11/229-1, sest kohus ei ole tuvastanud, et see rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole seletanud, kuidas vaideotsuse tühistamine aitab kaasa tema õiguste kaitsele. Kaebaja õiguste väidetava rikkumisega ei ole kuidagi seotud see, et vaideotsusesse on märgitud käskkirja õige number, s.o 6-2/476, mitte see number, mis oli märgitud kaebajale antud käskkirjale (s.o vale number 6-2/475).
68. Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 6