lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja
lg 6 alusel ei korda põhjendusi.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on otsuses selgitanud, et kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel tuleb alustada lapse vajadustest ja nendeks vajalike kulutuste kindlakstegemisest. Käesolevas asjas on hageja seadusjärgne esindaja hagiavalduses ja selle lisades toonud esile, et kaheaastase lapse ülalpidamisele kulub kuus temal keskmiselt 400 eurot ja ta soovib kostjalt samas summas panustamist alates hagi esitamisest 01.04.2012. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esitas alates esimesest menetlusdokumendist maksekäsu kiirmenetluses, sealhulgas ka kohtuistungil, hagile vastuväiteid, sealhulgas ka ema poolt esiletoodud lapse vajaduste suurusele, selgitades, et nõustub tasuma igakuiselt elatist 145 eurot ja kulutused suuruses on ülepaisutatud. Kostja selgitas, et tal on ülalpidamisel ka abielust sündinud poeg X-X. Seepeale lasus hagejal kohustus hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada.
lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja esitas hageja väidetele igakuuliste vajaduste suuruse kohta vastuväite, siis tuli hagejal oma väidet tõendada ehk esitada
-s ettenähtud tõendeid kulude nimekirjas esile toodud kululiikide ja nende rahaliste suuruste kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10 5 selgitanud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal
Lahendis nr 3-2-1-137-07 on lisaks selgitatud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormus lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Asjakohane ei ole hageja arusaam, nagu piisaks lapse mõistlike vajaduste ja nende rahuldamiseks vajalike põhjendatud kulutuste kindlakstegemiseks väitest, et kostja ei osale lapse kasvatamisel, ei suhtle tütrega, kusjuures pojale tasub igakuiselt apellatsioonkaebuse väitel elatist 150 eurot kuus. Selline hageja seadusliku esindaja väide ei anna alust pidada kohtuotsust, millega maakohus mõistis hageja kasuks igakuiselt välja 200 eurot, ebaõigeks. Maakohus on lapse mõistlikke vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste põhjendatust hinnanud ja otsus on põhjendatud. Kuna alles peale lapse vajaduste tuvastamist saab tekkida vaidlus, kas kostja on võimeline vajalikus ja mõistlikus ulatuses lapse kulutusi kandma. Maakohus on kulutuste vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ja esitatud tõendid ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Esmane küsimus ei saa olla, et kui palju kostja suudab tasuda, vaid palju lapsele tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja tema arengu tagamiseks vaja on. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada 200 euro igakuise elatusraha ulatuses. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning jõudnud kokkuvõtvalt õigesti järeldusele, et kostja on kohustatud tasuma elatist maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel menetlusõigusnorme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Kostja apellatsioonkaebuse väited on paljasõnalised, kohati pahatahtlikud ja vastuolus tema enda poolt maakohtu istungil avaldatud seisukohtadega. Kostja väitel on ta töötu, kuid isegi selle väite tegelikkuse korral ei vabasta seadus teda lapse ülalpidamisekohustuse täitmisest. Riigikohus on 24.10.2012 otsuse nr 3-2-1-118-12 p-s 15 rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. 02.04.2012 hagiavalduses (I kd, lk 36-37) ja 18.05.2012 täpsustuses (I kd, lk 46-48) palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 01.04.2012 ja tagasiulatuvalt 01.04.2011 kuni 31.03.2012 ( v.a. august 2011) summas 200 eurot kuus. Maakohus on otsuse põhjendustes kirjutanud, et kostja on alates 01.04.2011 kuni 23.09.2011 (v.a. august) kohustatud maksma 948 eurot 35 senti, arvestusega 200 eurot kuus ja alates 24.09.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.12.2012 moodustab võlg 2961 eurot 25 senti, millest kostja poolt tasutud elatise 100 eurot mahaarvamisel tuleb välja mõista kostjalt võlgnevuse katteks 2861 eurot 25 senti. Kuigi maakohus on otsuse põhjendustes käsitlenud igakülgselt poolte väiteid, neid kinnitavaid tõendeid ja teinud elatise suuruse osas arvestuse (arvestanud kostjat poolt tasutut), millega ringkonnakohus nõustub, tuleb ringkonnakohtul otsus tühistada 948 euro 35 sendi väljamõistmata jäetud osas. Ringkonnakohus mõistab lisaks maakohtu poolt väljamõistetud summadele kostjalt kahju hüvitamiseks ajavahemiku 01.04.2011 kuni 23.09.2011 (v.a. august) eest 948 eurot 35 senti. 6 Kuna kohus jätab hageja apellatsioonkaebuse enamuses osas ja kostja kaebuse täielikult rahuldamata, jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.