Obsah (6)

§ 436§ 386§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. märtsil 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantsele

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on esitanud Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik’ule täitmisavaldused ning kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täiteasjades nr. 007/2011/83332 (t/l 11) ja nr. 007/2011/83333 (t/l 12). Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et hagejad on kinnisasja XXX omanikud (t/l 19-20). Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et 28.04.2000.a on sõlmitud notariaalne leping Aktsiaselts Hansa Liising Eesti, XXX, XXXX osaühing ja Merita Bank PLC vahel (t/l 13-18). Nimetatud lepingu p. 4.4 järgi on ostja (XXX) ja hüpoteegipidaja (Merita Bank PLC) kokku leppinud, et lepingu alusel seatav hüpoteek hakkab tagama hüpoteegipidaja nõudeid ostja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid ja nende nõuete sissenõudmisest tulenevaid kulutusi ja hüpoteegi sissekandmisest või kinnisasja omanikule tagasiloovutamisest tulenevaid kulutusi, notari tasude maksmisest, samuti lepingust tulenevaid hüpoteegipidaja nõudeid (t/l 15).
3. Eelpool nimetatud lepingu p. 5.2 kohaselt paluvad pooled kinnistusraamatusse kanda Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistut, koormav hüpoteek esimesele järjekohale Merita Bank PLC., registreeritud Soome Vabariigi äriregistris nr. XXX all, asukoht XXX, kasuks 400 000 Eesti krooni ulatuses, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 Eesti krooni suuruses summas, kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p-le 14 (t/l 16).
4. Asja materjalidest nähtub, et kostja ja Tatjana Iljuškina ning XXXon 25.06.2007.a. sõlminud laenulepingu nr. XXX, millega kostja andis elamuasemelaenu summas 4 350 000 krooni (t/l 2123). Antud laenulepingut on muudetud 05.12.2008.a. ning võimaldatud täiendavalt maksepuhkust 6 kuud pikendades laenu põhiosa tagasimakseperioodi (t/l 24-25). Samuti on sõlmitud samade isikute vahel 08.07.2009.a. laenuleping nr. XXX, millisega pank on andnud XXX ning XXX laenu summas 278 016 eurot laenulepingu nr. XXX refinantseerimiseks, mille sihtotstarve oli kinnistu ost aadressil XXX (t/l 26-31). Osundatud laenulepingut on muudetud 30.12.2009.a. ning 3 võimaldatud maksepuhkust 5 kuud pikendades laenu põhiosa tagasimakseperioodi (t/l 32-33). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et eelpool viidatud lepingutest tulenevad kohustused oleks kohaselt täidetud. Vastupidi täitmisteadete kohaselt on nõude suurus 09.09.2011.a. seisuga 69 983,00 eurot, millele lisandub viivis iga viivitatud päeva eest summas 63,71 eurot (t/l 11, 12). Samuti nähtub kohtule esitatud 21.06.2011.a. panga kirjast hagejatele, et 21.06.2011.a. seisuga XXXoma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole ja võlgneb pangale summas 303 458,51 eurot. Kuivõrd pangal puudub kontakt võlgnikuga on pank sunnitud realiseerima võlgnevuse sissenõudmiseks hagejatele kuuluva kinnistu (t/l 38).
5. Hagejad leiavad, et sundtäitmine on 25 564,65 euro (400 000 krooni) osas lubamatu, kuivõrd kostja on olnud vastuvõtuviivituses. Ülejäänud osas on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et kehtiva õiguse järgi on hüpoteegiga tagatud nõuded üksnes hüpoteegisumma ulatuses. Samuti leiavad hagejad, et täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 4¹ nõuetele ning kohtutäitur on asjatult ja põhjendamatult algatanud kaks eraldi täitemenetlust kummagi hageja suhtes. Kostja nimetatud hagejate seisukohtadega ei nõustu.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Hagejad on teinud 2010.a kostjale ettepaneku hüpoteegi lõpetamiseks (t/l 34). Kostja on nimetatule vastanud e- kirjaga, et pank on nõus kinnisasja hüpoteegi alt vabastama tingimusel, et pangale laekub tehingust 72 859 eurot (t/l 35). 07.06.2011.a on hagejad teinud kostjale veelkordselt ettepaneku hüpoteegi kustutamiseks (t/l 36-37). Nimetatule on kostja vastanud 21.06.2011.a (t/l 38). Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja olnud vastuvõtuviivituses, kuivõrd hüpoteegipidaja on õigustatult keeldunud hagejate 2010.a ja 07.06.2011.a ettepanekutest. VÕS § 119 lg 1 tuleneb, et võlgniku poolt võlausaldajale palutud täitmine peab olema nõuetekohane. Antud juhul ei ole hagejad pakkunud kostjale kohast täitmist.
7. Riigikohus on oma 29.05.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-64-12 leidnud, et tulenevalt AÕS §-st 327 ja § 346 lg-st 1 on tagatud nõuete realiseerimise võimalus piiratud hüpoteegisummaga. Lähtudes AÕS § 327 enne
8. juulit 2003 kehtinud redaktsioonist, sai kinnistusraamatusse varem kanda ka hüpoteegi intressimäära ja kõrvalnõuete rahalise suuruse. Viidatud sätet muutnud asjaõigusseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 219 lg 1 järgi kohaldub AÕS § 327 varasem redaktsioon selle kehtivusajal seatud hüpoteekidest tulenevate nõuete rahuldamise suhtes (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 20). See tähendab kolleegiumi varasema seisukoha järgi, et hüpoteegiintress suurendab perioodiliselt vastavalt hüpoteegisummat ja kõrvalnõuete sissekandmine annab võimaluse rahuldada koormatud kinnisasja müügist saadud rahast menetluskulud ja muud kõrvalnõuded kinnistusraamatusse kantud ulatuses ka hüpoteegisummat ületavas osas.
9. Kuni 30.06.2003.a kehtinud Asjaõigusseaduse (AÕS) § 327 kohaselt kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma), intresside ja muude kõrvalnõuete olemasolul intressimäär ja kõrvalnõuete rahaline suurus. Kõrvalnõuete kohta võib teha viite kande aluseks olevale dokumendile. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, kinnistusraamatu registriossa nr. XXX kantud kinnisasjale on seatud hüpoteek 400 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni MERITA BANK PLC kasuks, kinnisasja igakordse omaniku kohutusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (t/l 19-20). Seega on enne 01.07.2003.a AÕS § 327 kehtinud redaktsioonist kinnistusraamatusse lisaks kantud hüpoteegi intressimäär 15% ja kõrvalnõuete rahaline suurus 80 000 krooni.
10. Riigikohus on oma 05.06.2002.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-70-02 leidnud, et hüpoteegiintresside kinnistusraamatusse kandmisega tagatakse hüpoteegisumma perioodiline 4 suurenemine, kõrvalnõuete sissekandmine annab aga võimaluse rahuldada koormatud kinnistu müügist saadud rahast menetluskulud ja muud kõrvalnõuded ka hüpoteegisummat ületavas summas. Hüpoteegiintressid ja kõrvalnõuete summa ei kujuta endast mitte tagatava võla intresse või viivist ega selle sissenõudmiseks tehtud tegelikke kulutusi, vaid sisuliselt hüpoteegisumma (võimaliku tagatissumma) suurendamise eelnevalt kokkulepitud tingimusi. Hagejatele kuuluvale kinnisasjale on hüpoteek sisse kantud 31.05.2000.a ja nimetatust nähtub, et hüpoteek on 400 000 krooni intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni. Seega on nimetatu kooskõlas kuni 30.06.2003.a kehtinud asjaõigusseadusega ja kostja nõue täitemenetluses ei ole vastuolus põhiseaduse ega ka heade kommetega.
11. Kohtuistungil andis tunnistaja XXXütlusi selle kohta, et hüpoteek oli seatud 400 000 kroonile ja mingist suurendamisest juttu ei olnud (t/l 121). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnistaja ütlused ei lükka ümber 28.04.2000.a. lepingu p. 5.2 kokkulepitut (t/l 16). Samuti nähtub nimetatud lepingusäte kinnistusraamatust (t/l 19) ning seega pidi see asjaolu olema üheselt arusaadav nii kinnistu eelmisele omanikule XXX kui ka 04.06.2010.a. kinnistu ostnud hagejatele.
12. Järgnevalt annab kohus hinnangu hagejate väidetele, et täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 4¹ nõuetele. TMS § 23 lg 41 kohaselt käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kohtule esitatud täitmisteadetest nähtub, et kohtutäituri on võlgnikele edastanud: 1) täitedokumendi ärakirja; 2) kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse; 3) võlgniku õiguste ja kohustuste loetelu; 4) 25.06.2007 laenulepingu nr XXX ning selle 05.12.2008 muudatuse nr 1, 08.07.2009 laenulepingu nr XXX ning selle 30.12.2009 muudatuse nr 1, notari arve ärakirja; 5) võla ja viivise arvutusi kajastav dokument (t/l 11-12). Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagejate väide, et täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41, põhjendatud, kuivõrd täitmisteates on märgitud lisad, s.h võla ja viivise arvutusi kajastav dokument (t/l 11, 12). Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et hagejad oleksid pöördunud kohtutäituri poole nõude suuruse kujunemise kohta selgituste saamiseks.
13. Hagejad leiavad, et põhjendamatult on algatatud kaks eraldi täitemenetlust kummagi hageja suhtes. Vastavalt TMS § 5 lg 1 on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Antud juhul on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping ning kinnistusraamatu registriosa vastavast väljavõttest nähtub, et kinnistu asukohaga XXX ühisomanikud on hagejad (t/l 19). Seega on hagejate nimetatud vastuväide kostja vastu esitatud hagis alusetu.
14. Kõige eeltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu ning tuleb jätta rahuldamata.
15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 19.

§ 386

lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Arvestades asja materjale, tuleb 18.10.2011.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada (t/l 55-56). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1, § 123 ja 132 lg 5 (kuni 30.06.2012.a kehtinud redaktsioon) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 000 eurot. Menetluskulude jaotamine 21.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa 5 arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus hagiavaldust ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. 22. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6