kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Pooltel ei ole vaidlust, et 03.05.2007.a liisingulepinguga nr XXX andis hageja (liisinguandja) kostja I (liisinguvõtja) kasutusse sõiduki LEXUS RX400h, registrimärgiga XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 24.05.2012, mille jooksul kostja I kohustus tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Hageja omandas liisingueseme 03.05.2007.a hinnaga 61,065.15 eurot ja andis selle samal päeval kostja I valdusse. Kostjal I jäid osaliselt tasumata arved - nr A09094572 summas 776.27 eurot, nr A09205377 summas 235.41 eurot ja täielikult tasumata arved nr A09131079, nr A09167388, nr A09171565, nr A09210715, nr A09251283, nr A09300991 ja nr A09351114. 07.05.2009.a saatis hageja kostjale I teatise, et ta loeb liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja kostjal I tuleb liisinguese hagejale tagastada, kui ta ei tasu liisingulepingust tulenevat võlgnevust hiljemalt 19.05.2009.a. Seisuga 20.05.2009.a kostja I võlgnevust hagejale ei tasunud ja liisinguleping loeti ülesöelduks, mille järel sai hageja esindaja OÜ XXX liisingueseme enda valdusesse. 2 Pooltel ei ole vaidlust, et vastavalt hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingule andis kostja II kui käendaja hagejale käenduse, tagamaks liisingulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmist solidaarselt kostjaga I summas 61 065,15 eurot. Pooltel on vaidlus sõiduki kindlustusmaksete, müügikahju ja lisakulutuste üle. Hagiavalduse järgi kuulusid kostja I poolt tasumisele järgmised maksed: tasumata arved 2 925,65 eurot, liisingueseme eest hüvitamata osa 10 087,47 eurot, lisakulud (puhastusteenus, müügiteenus) 955,10 eurot ja viivised 1035,53 eurot. Hageja suurendas viivise nõuet 01.10.2010 dokumendis 10 000 eurole, võttes viivise arvutuse aluseks üksnes müügikahjumi. Kostjale esitatud arvetelt nr A09094572, nr A09205377, nr A09131079, nr A09167388, nr A09171565, nr A09210715 nähtuvalt kajastavad need lisaks rendimaksetele ja intressile ka kindlustusmakseid, leppetrahvi ja arve käsitlemise tasu. Kostjad vaidlesid vastu kindlustusmaksetele perioodi eest pärast sõiduki valduse üleandmist. Hageja vähendas 17.12.2012 kohtuistungil kindlustusmaksete nõuet 691,12 euro võrra, seega on tasumata arvetest tulenev võlg põhjendatud ja tõendatud summas 2234,53 eurot
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb
lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu punkti 11.2 kohaselt kohustus kostja I maksma hagejale kõik liisingulepingu lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad summad. Samuti kohustus kostja I hüvitama kõik hagejale liisingulepingu ülesütlemiseni tekkinud kahjud. Liisingulepingu punkti 11.5 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutused. Riigikohus on otsustes (tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08 ja 3-2-1-77-08) rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb vastavalt
lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning, et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud, et poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on riigikohtu arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Sõiduki Lexus RX400H hindamise aktiga on tõendatud, et 17.06.2009 hinnati sõiduki väärtuseks 28 760,24 eurot (450 000 Eesti krooni). Sõiduki müügikuulutustega internetiportaalis auto24.ee on tõendatud, et hageja pani liisingueseme parema hinnaga müümiseks müügikuulutuse üles internetiportaalis auto24.ee., kus müüdi sõidukit hinnaga 28 376,77 eurot, XXX OÜ müügiplatsil pandi sõiduki esmaseks hinnaks 30 358,03 eurot (475 000 Eesti krooni). Müügilepinguga nr VOXXX on tõendatud, et sõiduk müüdi 24.08.2009 hinnaga 26 203,78 eurot (410 000 Eesti krooni). Seega on erinevus sõiduki 17.06.2009 hindamisakti ja müügihinna vahel ligikaudu 9%, mistõttu peab kohus sõiduki müügihinda 26 203,78 eurot lubatavaks ja mõistlikuks ning müügikahju 10 087,47 eurot tuleb kostjal I tasuda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja laskis sõiduki 17.06.2009 hinnata, siis ei ole põhjendatud sõiduki väärtuse määramisel aluseks võtta XXX OÜ ja internetiportaalis auto24.ee avaldatud esmaseid müügihindu. Kuna kostjad ise ei esitanud vaidlusaluse sõiduki väärtuse kohta asjatundja 3 arvamust, siis ei ole nende vastuväited hindamisakti õigsusele põhjendatud ega tõendatud. Kostjate esitatud hinnapäringute järgi ei saa kohus määrata vaidlusaluse sõiduki väärtust, kuna tõenditest ei nähtu, missugused lisad või muud turuhinda tõstvad või langetavad omadused võrdluseks esitatud sõidukitel esinesid. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja ei oleks võimaldanud neil osaleda sõiduki müügiprotsessis, et müüa sõiduk soodsamalt. OÜ XXX 16.07.2009.a arvega nr 907110 on tõendatud, et sõidukile teostati poleerimine ja keemiline sisupesu ja hageja tasus selle eest 168.99 eurot. 17.06.2009 hindamisaktist nähtuvalt olid sõiduki esistangel kriimud ning juhi iste oli kulunud ja määrdunud. Seega olid tehtud kulutused liisingueseme parema hinnaga müügiks põhjendatud ja kuuluvad kostjate poolt tasumisele. OÜ XXX arvest nr 908122 24.08.2009 nähtuvalt müüs ta sõiduki Lexus RX400H XXX OÜ-le koos ohutuspaketiga hinnaga 415 000,00 Eesti krooni/ 26 523,33 eurot. Hageja on kostjale I esitanud müügiteenuse eest 04.11.2009 arve 786,11 eurot. Arvetest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale I müügiteenuse eest arve 3,55% ulatuses, mida kohus peab põhjendatud ja mõistlikus suuruses tehtud kulutuseks.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Liisingulepingu punkti 6.9 kohaselt on kostja I kohustatud maksma hagejale viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kui ta hilineb ükskõik millise makse või mõne muu liisingulepingu järgse summa maksmisega. Viivise arvestuse kohaselt on viivis 0,3% müügikuludelt 10 087,47 eurot perioodi 21.09.2009 kuni 01.10.2012 eest kokku 33 500,49 eurot, millest hageja palub välja mõista 10 000 eurot, kostjad viivise arvutusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kuna viivise nõue on väiksem põhivõlast, siis kuulub see täies ulatuses rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingus on kostja II vastutuse piirmääraks 61,065,15 eurot, mis on suurem käesolevas hagis esitatud nõudest. Järelikult tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 23 277,10 eurot. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja 165 lg-st 3 jätta hagimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud 4 kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Piret Rõuk 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.