Obsah (4)

§ 113§ 367§ 142§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Piret Mõistlik 14. detsembril 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentman

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määrani.

Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - 04.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja I järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Jeep Grand Ghrokee 4,7 V8 (I kd tl 44-56), - lepingu lõpetamise ajal oli sõiduki jääkväärtuseks 106 557.26 Eesti krooni, s.o 6810.25 eurot, - 06.10.2008 vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt olid sõidukil järgmised puudused: esikapott kriibitud, tagakojamees roostes, mootoris kolin sees, pagasiruumi kate puudu (I kd tl 129), 2 - 09.01.2009 võõrandas hageja sõiduki uuele omanikule hinnaga 48 999.99 Eesti krooni (I kd tl 146, I kd tl 63). Pooled vaidlevad sõiduki väärtuse üle selle tagastamise ajal (

§ 367lg-d 1 ja 3).

Algselt oli hageja seisukohal, et sõiduki väärtuseks oktoobris 2008 oli tema müügihind jaanuaris 2009, s.o 3131.67 eurot käibemaksuta. 25.06.2012 ekspertiisiaktile nr 12-125 (II kd tl 19-51) tuginedes on asunud hageja seisukohale, et sõiduki väärtus oktoobris 2009 oli 3520.56 eurot käibemaksuta. Hageja arvutuste järgi on kostjad nõudest tasunud 138.85 eurot (I kd tl 113, 211-212). Kostjad on seisukohal, et sõiduki jääkväärtus selle tagastamise ajal peab olema kõrgem. TsMS § 320 lg 1 I lause kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nende nõuded ja vastuväited. Hageja tõendab nõude suurust 25.06.2012 ekspertiisiaktiga nr 12-125 (II kd tl 19-51), mille järgi oli sõiduki väärtus üleandmise-vastuvõtmise hetkel 65 000.00 Eesti krooni koos käibemaksuga. Kostjate esitatud tõendid ei tõenda sõiduki kõrgemat väärtust (vt I kd tl 114, I kd tl 173-176, I kd tl 177-179, I kd tl 188). Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert arvestanud konkreetselt vaidlusaluse sõiduki eripärasid sh väliseid puudujääke ning sõiduki mootori töökorda. Vaidlus puudub selles, et sõiduki tagastamise ajal oli mh selle mootoris kolin (I kd tl 129). Nimetatu ei ole konkretiseeritud, kuid üldteadaolevalt rikketa mootor ei kolise ka välisel vaatlusel. Kostjate esitatud tõendid ei arvesta sõiduki rikkeid mootoris, samuti väliseid puudusi ja tarbitava kütuse liiki. Tulenevalt eelnenust asub kohus seisukohale, et sõiduki väärtus tema üleandmise-vastuvõtmise ajal 2008. a oktoobris oli 65 000.00 Eesti krooni koos käibemaksuga, s.o 55 084.75 Eesti krooni ehk 3520.56 eurot käibemaksuta. Asjakohatud on kostjate väited selle kohta, et ekspert ei võinud ekspertiisiaktis välja tuua sõiduki turuväärtust koos käibemaksuga. Põhjendamatu on kostjate taotlus sõiduki väärtuse vähenemise riski jätmine hageja kanda seoses üleüldise majanduslangusega 2008. aastal. Üldteadaolevalt toimuvad majanduses tõusu- ja langusperioodid, mida ei ole võimalik mh hagejal ette näha ja neisse sekkuda. Järelmaksuga müügilepingus nr XXX (I kd tl 44) on hageja ja kostja I kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas. Samuti on hageja ja kostja I kinnitanud, et nad on lepingu ja selle osadega tutvunud, need on läbi räägitud, nad on nendest aru saanud, need vastavad nende tegelikult tahtele ning nad on nõus järelmaksuga müügilepingut nendel tingimustel täitma.

§ 113lg 1 III lause järgi loetakse viivise määraks poolte kokku lepitud määr.

Kohus ei nõustu kostjatega selles, et viivise määr 0,25% päevas on ebamõistlikult kõrge ja seetõttu tühine. Ainuüksi põhjendus, et määr on kõrgem kui

§ 113lg 1 II lauses sätestatu ei anna alust seda tühiseks lugeda.

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooltel õigus kokku leppida kõrgemas viivisemääras kui seaduses sätestatu. Samuti ei nõustu kohus kostjatega selles, et hageja on viivise nõudeõiguse minetanud sellega, et esitas nõude esmakordselt hagis. Kohus leiab, et kui nõue on esitatud aegumistähtaja jooksul, tuleb see lugeda mõistlikul ajal esitatuks. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise põhinõudelt suuruses 0,25% päevas põhivõlalt alates 10.03.2009 kuni 24.10.2012 summas 3150.84 eurot. Kostjad viivise arutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 04.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX (I kd tl 66), mille kohaselt kostja II tagas solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevaid kohustusi. 3 Kohus ei anna hinnangut järgmistele tõenditele: hageja teatis võla kohta (I kd tl 57, 67, 68), hageja esitatud osamakse ja intressi arved (I kd tl 58-61), OÜ XXX arve hagejale vara tagastamise teenuse eest (I kd tl 62), XXX AS-i arved hagejale sõiduki puhastuse eest (I kd tl 6465), kuna need ei oma puutumust vaidlusalusesse nõudesse. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Aktsiaseltsi DNB Pank hagi OÜ XXXja XXXvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks vastu on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 3150.84 eurot ja viivise 3150.84 eurot. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik 4