) § 69 lg 1 ja § 127 lg 5 rikkumine ning 21.02.2013 sõlmitud hankelepingu tühisus või alternatiivselt tuvastada CAF pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste õigusvastasus. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 21.03.2013 otsusega nr 51-13/134921 Stadler Bussnang AG vaidlustuse läbi vaatamata. VAKO märkis, et alates 06.03.2013, mil jõustusid vaidlustuskomisjoni ja kohtute otsused selle kohta, et hankija lükkas 30.10.2012 otsusega Stadleri pakkumuse tagasi õiguspäraselt, ei osalenud vaidlustaja edasises hankemenetluses (
lg 9), mistõttu puudus vaidlustajal vaidlustuse esitamise hetkel (12.03.2013) mis tahes võimalus jõuda vaidlusaluses hankemenetluses hankelepinguni ja hankija tegevus ei saanud seetõttu vaidlustuskomisjoni poole pöördumise ajal enam kuidagi rikkuda tema õigusi. Vaidlustajal puudub põhjendatud huvi nii hankija otsuste vaidlustamiseks kui ka sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks, mistõttu jääb vaidlustus
lg 1 ja § 127 lg 5 rikkumine ning 21.02.2013 sõlmitud hankelepingu tühisus või alternatiivselt tuvastada CAF pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste õigusvastasus. Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada sõlmitud hankelepingu täitmine (keelates hankijal CAF-ga sõlmitud lepingu täitmisega seotud toimingute tegemise) kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Hankija teavitas 06.03.2013 meedia vahendusel avalikkust sellest, et ta sõlmis 21.02.2013 CAF-ga hankelepingu riigihankes „Uute trammide ostmine Tallinna trammiliinile nr 4“ (viitenumber 134921). Hankija tegi uued otsused CAF pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta 14.01.2013. Uute otsuste tegemisest ei teavitanud hankija kaebajat, kelle pakkumuse vastavuse küsimus ei olnud kohtumenetluses veel lõplikult selgunud. Kuni 18.02.2013 (kaasa arvatud) oli hankijal esialgse õiguskaitse korras keelatud hankelepingut sõlmida.
lg 1 kohaselt saab hankija hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse anda vaid juhul, kui ta on 14 päeva varem edastanud teate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. Sellisest otsusest pidi hankija
lg 1 järgi teavitama ka kaebajat, kes on võimalike uute otsuste tegemisest teavitamist hankijalt korduvalt nõudnud. Kuna hankija sõlmis lepingu enne nimetatud tähtaja möödumist, on see hankeleping
Hankija sõlmitud leping on tühine ka
lg 5 alusel, kuna see on nii formaalselt kui ka sisuliselt vastuolus VAKO jõustunud otsusega. Kui hankija oleks kaebajat uutest otsustest teavitanud, oleks Stadler saanud hankelepingu aluseks olevad otsused õigel hetkel vaidlustada. Stadler sai oma õiguste võimalikust rikkumisest esmakordselt teada hankija 06.03.2013 pressiteatest, mille kohaselt sõlmiti leping 21.02.2013. Stadleri 12.03.2013 vaidlustus oli seega esitatud tähtaegselt.
lg 9 ei oma kaebeõiguse hindamise seisukohast tähtsust, vaid kaebeõiguse olemasolu tuleb hinnata
Kaebaja on 22.01.2013 pikendanud pakkumuse jõusoleku tähtaega kuni 03.06.2013. Stadleri õigustatud huvi lepingu tühisuse tuvastamise vastu seisneb selles, et õiguslikult siduvalt tehakse kindlaks, et kõnealuses riigihankes ei ole hankelepingut sõlmitud ja hankemenetlus ei ole seega lõppenud. Kaebajal oli põhjendatud ootus, et VAKO jõustunud otsus CAF pakkumuse hankedokumentidele mittevastavuse kohta jääb püsima. Kui kumbki pakkumus ei vastanud hankedokumentide nõuetele, oli kaebajal huvi, et hankija lõpetab menetluse ja annab huvitatud isikutele võimaluse esitada kohane pakkumus uues menetluses või jätkab menetlust
Kui kohus tühistab hankija õigusvastased otsused, on võimalik, et hankija sõlmib hankelepingu kaebajaga, sest
lg 4 kohustab hankijat läbirääkimisi pidama kõigi kvalifitseeritud pakkujatega, kes esitasid vormilistele nõuetele vastava pakkumuse. Vaidlustusmenetluses tuvastati, et CAF ei esitanud vormilistele nõuetele vastavat pakkumust, mis välistab CAF võimaluse jätkata pakkujana läbirääkimistega hankemenetluses. Seega ei ole kaebaja täielikult minetanud võimalust sõlmida hankeleping.
lg 1 on kohaldatav üksnes olukorras, kus hankija on hankelepingut sõlmides järginud
-s sätestatud reegleid. Kuna kaebajal oleks pakkujana olnud õigus hankija 14.01.2013 otsuste vaidlustamiseks, siis ei saa hilisemad sündmused (mittevastavaks tunnistamise otsuse jõustumine, hankelepingu sõlmimine) temalt seda õigust ära võtta. Kaebajal oleks kaebeõigus ka juhul, kui hankija oleks otsused vastu võtnud pärast 06.03.2013, sest
lg-t 1 ja 69 lg-t 1, mis on juba iseenesest alus sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks.
Hankija ei saanud tunnistada CAF pakkumust vastavaks olukorras, kus CAF pakkumus reaalselt hankedokumentide nõuetele ei vastanud (pakkumuses puudus kohati vajalik informatsioon pakutava toote kohta ning pakutavad trammid ei vasta kohustuslikele kriteeriumitele). 7. Tallinna Linnatranspordi AS vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki ning kaebus on alusetu ka sisuliselt. Hankelepingu tühisuse aluseid ei esine. Hankijal ei olnud kohustust edastada hankemenetluse järgnevaid otsuseid kaebajale, kelle pakkumus oli tagasi lükatud ja kes edasises hankemenetluses ei osalenud. Stadleri pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasust on kinnitanud kõik kohtuastmed. Alates kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse jõustumisest ei ole ta hankemenetluses menetlusosaliseks. Hankija otsuste vaidlustamise õigus on üksnes menetlusosalistel (
Isiku õigus võrdsele kohtlemisele ning ausale ja läbipaistavale hankemenetlusele ei ole
alusel kaitstav abstraktselt (vt Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 17). Hanke nurjamine ei saa olla käsitatav kaebaja õigustatud huvina kohtusse pöördumiseks (vt ka Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-401/09). Vaidlustuse esitamine pärast hankelepingu sõlmimist on vastuolus
Kui hankija oleks ka tegelikult kaebaja õigusi rikkunud, saaks ta
Hankijal puudus kohustus hankemenetlust lõpetada. Käesoleval juhul lõpetas Rahandusministeerium 10.02.2013 järelevalvemenetluse, leides, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Riigikohtu ega kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahenditest ei tulene, et selgelt mittevastava pakkumuse teinud ja hankemenetlusest välja langenud isikul oleks õigustatud huvi hankija otsuste vaidlustamiseks. Ekslik on viide, nagu võiks hankija üle minna läbirääkimistega hankemenetlusse, kuna see ei ole enam võimalik pärast hankemenetluse lõppu. Käesoleva kohtuvaidluse tulemusena ei saa lõppenud hankemenetlust muuta kestvaks ja läbirääkimistega hankemenetluseks. Isegi kui teoreetiliselt võiks taastuda hankelepingu sõlmimisele eelnenud olukord, ei oleks hankelepingut võimalik sõlmida kaebajaga, sest hankemenetluses kasutati Hispaania Kuningriigi sihtotstarbelist raha, mis tuli ära kasutada 2013. a märtsikuu lõpuks. 8. Kolmas isik Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A. vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Hankijal ei olnud kohustust 14.01.2013 otsuseid kaebajale edastada, sest kaebaja ei osalenud hankemenetluses alates tema pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisest. Sellest tulenevalt ei ole ka sõlmitud hankeleping
Igal juhul puudus kaebajal kaebeõigus 12.03.2013 seisuga. Isegi kui kaebajal esinenuks kaebeõigus enne 06.03.2013, ei oma see enam tähendust. Sõlmitud hankeleping ei ole tühine ka
lg 5 alusel, sest hankelepingut ei ole sõlmitud VAKO poolt kehtetuks tunnistatud otsustele tuginevalt, vaid hankija viis pakkumuse vastavuse hindamiseks läbi uue kontrolli ja tunnistas pakkumuse põhjendatud otsusega (teisel õiguslikul alusel ja teistel põhjendustel) uuesti vastavaks, 4
Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on kehtiv ja hankija pole kordagi tuvastanud CAF pakkumuse sisulist mittevastavust, mistõttu on
lg 4 kohaldamise eeldused täitmata.
lg 4 kohaldamine ei ole võimalik pärast hankelepingu sõlmimisega hankemenetluse lõppemist
Tegemist olnuks lisaks hankija diskretsiooniotsusega ja läbirääkimistel pidanuks osalema ka CAF. Kaitstav ei saa olla kaebaja huvi hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja uue hankemenetluse läbiviimiseks. Samuti on hankija avaldanud, et tal oli võimalik kasutada rahalisi vahendeid trammide ostuks üksnes kuni 2013. a märtsi lõpuni. Rahandusministeerium leidis 11.02.2013 otsuses, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks puudub põhjus. Vaidlustuse esitamise aja seisuga puudus kaebajal hankija otsuste suhtes kaebeõigus ka hankelepingu sõlmituse tõttu, kuna
9. Tallinna Halduskohus jättis 17.05.2013 määrusega kaebuse läbi vaatamata Stadleril kaebeõiguse puudumise ja kaebusega kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2, § 151 lg 2 p 1). Isikul on hankija otsuste vaidlustamise vastu õigustatud huvi siis, kui nende otsuste vaidlustamise kaudu oleks tal vaidlustuse esitamise ajal võimalus osutuda edukaks pakkujaks (
lg 1 ja HKMS § 268 lg 1; vt ka Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 17). Kaebajal seda võimalust ei ole, sest vaidlustuse esitamise ajaks olid jõustunud kohtuotsused Stadleri pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasuse kohta. Stadleri 12.03.2013 vaidlustuse esitamise ajaks olid nii VAKO kui ka kohtud leidnud, et Stadleri pakkumuse tagasilükkamine oli õiguspärane, sest tegemist oli mittevastava pakkumusega. Isegi kui hankija oleks pidanud kaebajat teavitama kolmanda isiku pakkumuse 14.01.2013 otsusega uuesti edukaks tunnistamise otsusest, ei loo selle kohustuse rikkumine kaebajale vaidlustuse esitamise ajaks kaebeõigust, sest Stadleril puudub alates 06.03.2013 kaebeõiguse eelduseks olev õigustatud huvi saavutada hankelepingu sõlmimine, kuna ta ei ole enam hankemenetluses osalejaks ega ka osalemisvõimalust omavaks isikuks. Kaebaja ignoreerib tõsiasja, et vaidlustuse esitamise ajaks olid jõustunud otsused tema pakkumuse mittevastavuse kohta, mistõttu ei olnud tal võimalik saavutada hankelepingu sõlmimist. Kaebaja lootus hankemenetluse jätkumisele ja hankelepingu sõlmimisele
lg 4 alusel on põhjendamatu ning VAKO on õigesti hinnanud tema võimalust hankelepingu saamiseks olematuks.
lg 4 alusel ei ole üleminek võimalik siis, kui pakkumus on juba tagasi lükatud.
lg 4 kohaldamiseks oli täitmata
lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus ning isegi juhul, kui hankija ei oleks võinud
lg 2 alusel tunnistada CAF pakkumust vastavaks, ei saanuks
lg-t 4 kohaldada, sest kaebaja pakkumus oli tagasi lükatud.
lg 4 kohaldamise eeltingimuste täidetuse korral oleks pidanud läbirääkimistel osalema ka CAF. Hankijal on
lg 4 rakendamise otsustamisel kaalutlusõigus ning kohus ei saaks hankijat selleks kohustada. Ka ei ole
lg 4 kohaldamine võimalik olukorras, kus hankemenetlus on hankelepingu sõlmimise tõttu
Tähelepanuta ei saa jätta ka hankija märgitut, et isegi hankelepingu sõlmimisele eelnenud olukorra taastumise korral ei oleks kaebajaga hankelepingu sõlmimine võimalik põhjusel, et hankemenetluses kasutatud Hispaania Kuningriigi sihtotstarbelist raha sai kasutada üksnes kuni 2013. a märtsi lõpuni. Hankija viidatud Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-401/09 on asjakohane (vt p-d 60-62). Konkreetses hankemenetluses kaitstavaks huviks ei saa olla väidetav huvi hankelepingu sõlmimiseks mingi võimaliku järgmise hankemenetluse raames, milleks tuleb esmalt saavutada konkreetse hankemenetluse kehtetuks 5
lg 5 järgi tühine, saab hankija seda segamatult edasi täita, kui kellelgi pole võimalik nõuda kohtult lepingu tühisuse tuvastamist. Hankija välistas hankelepingu tühisuse tuvastamise sellega, et jättis Stadleri
lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustust ja riigihanke läbipaistvuse põhimõtet rikkudes kaebeõigusest ilma, varjates uusi otsuseid ligi kaks kuud. Teavitamiskohustuse olemasolu ja selle täitmata jätmist ei ole ümber lükanud ka kohus. Hankemenetlusest huvitatud isikul säilib kaebeõigus ka siis, kui tema pakkumus on tunnistatud mittevastavaks, kuna isikul peab säilima võimalus kontrollida kogu pakkumismenetluse õiguspärasust tervikuna (vt Euroopa Kohtu 18.06.2002 otsus kohtuasjas C-92/00, p 55; Riigikohtu 12.10.2011 otsus nr 3-3-1-31-11, p 16; Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C-496/99 P, p-d 59, 64). Kaebeõiguse hindamisel tuleb arvestada ka hankija seadusevastast käitumist, mis takistas kaebajal oma õigusi rikkuvate otsuste vaidlustamist enne 06.03.
Sellisel juhul ei oleks küsimust kaebaja kaebeõigusest tõusetunud, mille üle vaidlus puudub. Selle asemel varjas hankija uute otsuste tegemist tahtlikult ligi kaks kuud, eesmärgiga võtta kaebajalt kaebeõigus. Kuna Stadleril olnuks hankija 14.01.2013 otsuste tegemise ajal õigus neid vaidlustada, siis ei saa hilisemad sündmused temalt seda õigust ära võtta (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-65-11, p 20). Halduskohtu tõlgendus muudab hankija õigusvastase käitumise lubatavaks ning teavitamiskohustus kaotab oma tähenduse. Samuti kaotaks oma mõtte hankija otsuste vaidlustamine, kui hankija saab pärast VAKO otsust siiski teha uusi sellega vastuolus olevaid otsuseid. Halduskohus jättis täielikult hindamata kaebaja väited selle kohta, et tal on kaebeõigus juba ainuüksi seetõttu, et ta on hankemenetlusest huvitatud isik, ega võtnud seisukohta kaebaja viidatud kohtupraktika osas (vt Riigikohtu 12.10.2011 otsus nr 3-3-1-3111, p 16; Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C-496/99 P, p-d 57, 63, 64). Seisukoht, et vaidlustada saab üksnes pakkuja, ei ole kooskõlas ka direktiivide ja Euroopa Kohtu praktikaga. Ka
lg 1 saab kaebeõigust piirata üksnes olukorras, kus hankija on hankelepingut sõlmides järginud
-s sätestatud reegleid. Kaebaja võimalus hankelepingu saamiseks ei ole olematu. Olukorras, kus kohus tuvastab, et hankija ei saa hankereegleid eirates tunnistada CAF pakkumust vastavaks, on pakkujad võrdses seisus ning hankijal ei jää üle muud, kui sõlmida ühega neist leping läbirääkimistega hankemenetluse raames või korraldada uus hankemenetlus. See ongi kaebaja eesmärk. Halduskohus on täielikult eiranud kaebuse p-des 73-76 toodud selgitusi, et hankija väited Hispaania Kuningriigi sihtotstarbelise ja tähtaegse raha kasutamise kohta on ebaõiged ja tõendamata. Sellega on kohus oluliselt rikkunud uurimiskohustust. Hankija väidete tõesuse korral tähendaks see, et Eesti Vabariik sõlmis lepingu, millega müüs Hispaania Kuningriigile saastekvoote selliselt, et jättis Hispaaniale võimaluse saadud kvootide eest mitte maksta. Varem on hankija väitnud, et jääb trammide ostmiseks mõeldud rahadest ilma koguni siis, kui lepingut ei allkirjastata
Hankija tegigi seda ning veendus, et CAF pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hankedokumentides sätestatust, tunnistades CAF pakkumuse
Seega ei ole hankelepingut sõlmitud olukorras, kus mõlemad esitatud pakkumused oleksid olnud mittevastavad. Samuti ei esinenud võimalust minna üle läbirääkimistega hankemenetlusele, mis olnuks igal juhul ka hankija diskretsiooniotsus. Väited hankelepingu tühisusest on spekulatiivsed ning need on ümber lükatud CAF 08.04.2013 seisukohas, millega hankija nõustub. Hankija otsus Stadleri pakkumuse mittevastavaks tunnistamise kohta ei jõustunud alles siis, kui selle õigsuse kohta jõustus kohtuotsus, vaid sarnaselt muudele haldusaktidele kehtis see alates asjaomasele isikule teatavakstegemisest. Sellest ajast ei olnud Stadler käimasolevas hankemenetluses enam menetlusosaline ega osalenud
Nimetatud säte välistab kaebajal antud juhul kaebeõiguse olemasolu.
lg 1 sätestab hankijale kohustuse teavitada menetlusosalisi oma otsustest, mistõttu puudus hankijal kohustus Stadlerit otsustest teavitada.
lg 1 järgi on isikul kaebeõigus vaid juhul, kui tal on õigustatud huvi hankija otsuste vastu. Stadleril selline õigustatud huvi puudub, kuna ta pole menetlusosaline ja tema pakkumuse tagasilükkamise osas on olemas jõustunud kohtuotsus. Ka Rahandusministeerium ei ole trammihanke üle teostatud põhjaliku järelevalve tulemusel tuvastanud mingite rikkumiste esinemist. 13. Kolmas isik Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A. vaidleb määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kolmas isik jääb oma varasemalt (08.04.2013) esitatud seisukohtade juurde ega korda neid. Halduskohus jättis Stadleri kaebuse õigesti läbi vaatamata. Määruskaebus ei sisalda varemesitatuga võrreldes ühtegi uut olulist väidet. Stadleri viited Euroopa Kohtu praktikale ei ole asjakohased. Kohtuasjas C-92/00 tehtud otsuses (p 55) käsitleti üksnes hankija teatud otsuseid, millega antud juhul tegemist ei ole, ning lisaks ei tulene lahendist, et vaidlustamisõigus peab olema ka isikul, kes ise enam hankemenetluses ei osale ega oma selleks ka õigustatud huvi. Kohtuasjas C-496/99 tehtud otsusest (p-d 57, 59 ja 64) ei saa järeldada, et hankija hilisemaid otsuseid peab saama vaidlustada ka isik, kelle pakkumus on tagasi lükatud ja kes hankemenetluses seetõttu enam ei osale. Viidatud lahend käsitleb kitsalt vaid hankelepingu muutmise temaatikat. Asjas ei oma tähtsust ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-31-11 (p 16), sest see ei käsitlenud hankemenetlust
tähenduses ning vaidlustati pärast konkursi läbiviimist ja lepingu sõlmimist tehtud otsust. Käesoleval juhul ei saanuks Stadleri pakkumus kuidagi osutuda edukaks, sest see oli mittevastavuse tõttu tagasi lükatud. Määruskaebuse esitaja on teinud valed järeldused ka Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-65-11, kuna nimetatud otsus kinnitab just VAKO 21.03.2013 otsuse ja vaidlustatud kohtumääruse õigsust. Stadleri määruskaebus põhineb läbivalt väitel, et temalt on kaebeõigus ära võetud sellega, et hankija ei teavitanud teda koheselt CAF pakkumuse suhtes tehtud otsustest. Määruskaebuse esitajal puudub tegelikkuses
lgga 9 ning tal olnuks kohustus informeerida Stadlerit CAF pakkumuse vastavaks tunnistamisest. Sellist taotlust Stadler ei esitanud. Samas poleks kaebaja ka neist kokkuvõttes võitnud, sest esialgne õiguskaitse saanuks kehtida üksnes kuni kohtuvaidluse lahendamiseni ning hankija saanuks kõik otsused teda teavitamata teha ka pärast 06.03.
lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele, ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. 9
lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib siiski tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.
lg 1 sätestab hankijale kohustuse teavitada muu hulgas pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustest viivitamata pakkujaid või taotlejaid.
lg 1 järgi on pakkujaks
tähenduses küll isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse, kuid
lg 9 näeb ette, et pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Seega tuleb nõustuda hankija seisukohaga, et Tallinna Linnatranspordi AS-l puudus pärast 30.10.2012 otsusega Stadler Bussnang AG pakkumuse tagasilükkamist
lg-st 1 tulenev kohustus teda edasises hankemenetluses tehtavatest otsustest teavitada. Hankijal tekkinuks uutest otsustest Stadleri teavitamise kohustus tagantjärele vaid juhul, kui Stadleri pakkumuse tagasilükkamise otsus oleks kohtumenetluse tulemusel tühistatud. Sellisel juhul saanuks Stadler hiljem põhimõtteliselt vaidlustada ka CAF suhtes tehtud uusi otsuseid (arvestades
lg-s 1 sätestatud tähtajapiiranguid, st reaalselt eeldanuks see siiski esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise pikemaajalist keelamist, mis oli aga otseses sõltuvuses Stadleri kaebuse rahuldamise vähesest perspektiivist haldusasjas nr 3-122650 ja seetõttu pole põhjust asuda seisukohale, et Stadlerile polnud tagatud efektiivne õiguskaitse). 16.
lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et
rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja käsitlus endast kui hankemenetluses osalemisest huvitatud isikust käesoleval juhul ainetu, sest riigihankes „Uute trammide ostmine Tallinna trammiliinile nr 4“ (viitenumber 134921) pakkumuse esitamisega on ta oma sellekohase huvi juba realiseerinud ning pakkujana oli talle haldusasjas nr 3-12-2650 tagatud ka reaalne võimalus vaidlustada hankija otsuseid nii tema pakkumuse tagasilükkamise kui ka CAF pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Olukorras, kus kohtuvaidluse tulemusena jäi kehtima hankija otsus Stadleri pakkumuse tagasilükkamise kohta ning seega ei pidanudki kaebaja
lg-st 9 tulenevalt edasises hankemenetluses osalema, puudub põhjus näha talle ette võimalus vaidlustada hankija hilisemaid otsuseid, sest need ei saa enam kuidagi rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja viidatud Riigikohtu 12.10.2011 otsus nr 3-3-1-31-11 (p 16) ja selles kajastatud Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas C496/99 P: Succhi di Frutta ei ole ka analoogia alusel laiendatavad käesolevale vaidlusele, sest kuivõrd Stadleri pakkumus oli antud riigihankes juba tagasi lükatud, siis puudus tema puhul üldse väljavaade saavutada hankelepingu sõlmimine (vt ka Euroopa Kohtu 09.06.2011 otsus kohtuasjas C-401/09 P: Evropaiki Dynamiki, p 49). Arutlus selle üle, kas ja millistel tingimustel olnuks hankijal
lg 2 p 1 ja § 65 lg 4 kohaselt võimalus jätkata alustatud hankemenetlust väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena, ei ole asjakohane, sest hankija pole vaidlusaluses riigihankes kordagi teinud otsuseid kõikide pakkumuste sisulise mittevastavuse kohta. Isiku õigustatud huvi hankemenetluses osalemiseks peab seonduma konkreetse hankemenetlusega ning isiku seadusega kaitstavaks huviks ei saa olla samas asjas uue hankemenetluse korraldamine (vt ka Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr 3-3-165-11, p 12). 17. Kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta asjas esitatud sisuliste väidete osas, s.o hankija 14.01.2013 otsuste õiguspärasuse ja 21.02.2013 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.