KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2306 Haldusasi Politsei-
) § 23 lgle 1 Tartu Halduskohtult luba paigutada x x x väljasaatmiskeskusesse (VSK) kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
- Tartu Halduskohus andis 03.11.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-2306 PPA-le loa x x x paigutamiseks VSK-sse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 03.01.
- Tallinna Halduskohus pikendas 21.12.2012 määrusega x x x VSK-s kinnipidamise tähtaega vastavalt
§-le 25 kahe kuu võrra, s.o kuni 21.02.2013 (I kd, tl 29-31); 15.02.2013 määrusega kuni 15.04.2013 (II kd, tl 15-16); 12.04.2013 määrusega kuni 12.06.2013 (III kd, tl 22-25); 07.06.2013 määrusega kuni 07.08.2013 (IV kd, tl 10-13).
- Politsei- ja Piirivalveamet esitas 29.07.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse x x x väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Taotleja on esitanud Soomes asuvale Vietnami Suursaatkonna konsulile päringu isiku dokumenteerimiseks ning palunud reisidokumentide väljastamist. Käesolevaks ajaks puudub isikul reisidokument, ilma milleta ei ole võimalik tema väljasaatmist korraldada. Isiku dokumenteerimine võib viibida ka seetõttu, et isik võis kasutada vale identiteeti. 31.07.2013 toimunud kohtuistungil jäi taotleja taotluse juurde ja selgitas, et PPA-l on plaanis pöörduda augustikuus uuesti suursaatkonna poole.
- Tallinna Halduskohus rahuldas 31.07.2013 määrusega PPA taotluse ja andis määruse resolutsiooni p-ga 7 loa x x x VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.09.2013 (k.a). Asjas puuduvad
§-s 24 sätestatud alused, mis tingiksid isiku vabastamise. Isik viibib endiselt Eestis ilma seadusliku aluseta. Isiku VSK-sse paigutamise otsuse tegemise päevast ei ole veel möödunud 18 kuud. Isiku väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks. Mitmed isiku kaasmaalased, kes saabusid samuti 26.10.2012, 01.11.2012 ja 03.02.2013 ebaseaduslikult Eestisse, on saanud endale reisidokumendid ning nad on välja saadetud. Seega on tõenäoline, et isiku dokumenteerimine õnnestub ning talle väljastatakse reisidokument. Samas on selle täideviimine aeganõudev, arvestades, et tegemist on isikuga, kes on saabunud Eestisse ilma kehtiva reisidokumendita. Ei nähtu, et väljasaatmine oleks viibinud PPA süül. PPA taotluse kohaselt on osad isikud algselt esitanud PPA-le valeandmeid, mistõttu võib nende dokumenteerimine nende endi tegevuse tõttu viibida. Isiku kinnipidamine ei ole ka muul põhjusel ebaproportsionaalne. Kuna isik ületas Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslikult, tal puuduvad Eestis igasugused sidemed ja sissetulekuallikad ning ta oskab üksnes vietnami keelt, raskendaks isiku vabastamine väljasaatmiskeskusest oluliselt tema Eestist väljasaatmist. Eeltoodud asjaolusid arvestades võib pidada ka ebatõenäoliseks, et isikul oleks võimalik iseseisvalt oma reisidokumente vormistada. Võimalusele, et osa isikuid võivad asuda väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ega ole enda väljasaatmisest huvitatud, viitavad ka 31.07.2013 istungil avaldatud seisukohad. 7. x x x esitas 04.08.2013 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 12.08.2013 pealdisega määruskaebusel menetlusse võttis ning 16.08.2013 pealdisega määruskaebusel rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2
(4)3-12-2306
- x x x palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 31.07.2013 määrus ning lahkumisettekirjutus tühistada, kuna PPA-l pole siiani õnnestunud saada tema reisidokumente ega teda välja saata. Määruskaebuse esitajal on vaja vabadust, kohus ei saa rikkuda tema inimõigusi. VSK-s kinnipidamise aeg on isiku jaoks väga raske, igapäevane toiduratsioon muutub aina väiksemaks. Määruskaebuse esitaja palub enda vabastamist VSK-st või üleviimist Illuka keskusesse.
- Politsei- ja Piirivalveamet palub kirjalikus vastuses määruskaebus rahuldamata jätta. x x x jätkuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses on õiguspärane ning tema vabastamiseks puuduvad alused. x x x saabus Eestisse ning viibib ka praegu Eestis seadusliku aluseta. Saabudes ebaseaduslikult ja grupiviisiliselt Eestisse, pidi ta arvestama võimalusega, et ta peetakse kinni, paigutatakse VSK-sse ning saadetakse kodumaale tagasi. x x x 02.11.2012 koostatud ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1022880748 vaidlustamistähtaeg on möödunud, ettekirjutus on kehtiv ja selle vaidlustamiseks puudub nüüd võimalus. Samuti on antud vaidluse esemeks VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamine, mitte lahkumisettekirjutus. Antud juhul on väljasaatmine viibinud isikul puuduva reisidokumendi tõttu. PPA tegi 13.11.2012 Soomes asuvale Vietnami Suursaatkonnale päringu palvega osutada abi x x x dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole PPA veel vastust saanud. Migratsioonijärelevalve büroo ametniku ja x x x vahel toimus 12.06.2013 vestlus, mille käigus rääkis ametnik väljasaatmismenetluse hetkeseisust ning võimalikest põhjustest, miks saatkond ei väljasta isikule dokumenti. Ühe põhjusena oli välja toodud asjaolu, et isik võis kasutada vale identiteeti. 13.03.2013 esitas isik varjupaigataotluse, millele sai 03.04.2013 keelduva otsuse. Sel ajal peatus isiku väljasaatmismenetlus ning x x x viibis VSK-s varjupaigataotleja staatuses. Käesoleval juhul puuduvad
§ 24lg-tes 11, 2 või 3 sätestatud VSK-st vabastamise alused.
PPA viitab analoogses asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2013 määrusele haldusasjas nr 3-12-2252, nõustudes selle seisukohtadega. Praeguseks ajaks on isik VSK-s viibinud alla 10 kuu ning seda aega ei saa pidada ülemäära pikaks. Määruskaebuse esitaja kinnipidamine VKS-s ei ole ebaproportsionaalne ka seetõttu, et isik ületas Eesti piiri ebaseaduslikult, tal puuduvad Eestis igasugused sidemed ja sissetulekuallikad, ta oskab üksnes vietnami keelt ning vabastamine VSK-st raskendaks oluliselt tema väljasaatmist Eestist. Arvestada tuleb, et väljasaatmiskeskus on kinnipidamisasutus ning väljasaadetav on kohustatud järgima ja täitma VSK sisekorraeeskirja. Kui kinni peetav isik ei ole kinnipidamistingimustega rahul, võib ta pöörduda VSK tegevuse peale kaebusega halduskohtusse. Selliseid vaidlusi ei lahendata VSK-s kinnipidamise pikendamiseks loa saamise taotluse alusel. Kohus ja õiguskantsler on kontrollinud VSK-s valitsevat olukorda ning suuri rikkumisi ei ole tuvastatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.
§ 23
lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia selles seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal VSK-sse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
§ 25
sätestab, et kui VSK-s kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni
§ 24lg-te 11, 2 või 3 järgi. 3
(4)3-12-2306 11. VVS § 24 lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav VSK-st, kui 18 kuu jooksul välismaalase VSK-sse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. VVS § 24 lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise VSK-st vahi alla võtmise määruse alusel, kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla.
§ 24
lg 3 näeb ette, et (lahkumise) ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane VSK-st ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel. Käesoleval juhul
§ 24lg-tes 11, 2 või 3 sätestatud VSK-st vabastamise alused puuduvad.
Lahkumisettekirjutust ei saa vaidlustada määruskaebusega väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise määruse peale, see oleks tulnud eraldi kaebusega vaidlustada halduskohtus. Kuna lahkumisettekirjutus pole käesoleva vaidluse esemeks, jätab ringkonnakohus taotluse selle tühistamiseks tähelepanuta.
- Riigikohtu praktikast tulenevalt on VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamata jätmise põhjuseks ka väljasaatmise muutumine perspektiivituks või VSK-s kinnipidamise ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse või muudesse õigustesse, nt õigusesse perekonnaelule (vt Riigikohtu 13.11.2006 lahend haldusasjas nr 3-31-45-06, p-d 10-13).
- Kinnipidamine VSK-s on vajalik, et tagada väljasaatmise täideviimine. Sel alusel kinnipidamine on kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lg 1 punktiga f. Käesolevas asjas ei nähtu asjaolusid, mille põhjal võiks VSK-s kinnipidamist lugeda määruskaebuse esitaja õiguste ebaproportsionaalseks piiramiseks. Väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks, mida kinnitab samal ja ka hilisemal ajal ebaseaduslikult Eestisse saabunud sama riigi kodanike väljasaatmine. Samas on selle täideviimine aeganõudev, arvestades, et tegemist on isikuga, kes on saabunud Eestisse ilma isikut tõendavate dokumentideta. Ei nähtu, et väljasaatmine oleks viibinud PPA süül. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg 1 kohaselt taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse VSK-s viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni VSK-s. Kuna määruskaebuse esitaja esitas varjupaigataotluse VSK-s viibimise ajal, pole võimalik rahuldada tema taotlust vastuvõtukeskusesse paigutamiseks. Lisaks pole teada, et varjupaigamenetlus veel kestaks.
- Ringkonnakohus selgitab, et kui määruskaebuse esitaja ei ole rahul kinnipidamistingimustega, võib ta kaebusega VSK tegevuse peale pöörduda halduskohtusse. Vaidlusi toitlustamise piisavuse üle ei lahendata isiku VSK-s kinnipidamise pikendamiseks loa saamise taotluse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 4
(4)