Obsah (4)

§ 30§ 155§ 117§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3.10.2013, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-12-4893 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Eha Baumani kaebus Polit

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 18.09.2012 otsusega karistati Eha 1 Baumani liiklusseaduse (LS) § 209 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.t 60 eurot. Otsuse kohaselt pani E. Bauman väärteo toime 23.08.2012 F. R. Kreutzwaldi tänaval, Rakveres, juhtides mootorsõidukit, mille seisund ei vastanud õigusaktidega kehtestatud tehnilistele nõuetele: sõidukil oli purunenud esimene kaitseraud (ära murdunud mõlemad nurgad, allesjäänud osa servad ohtlikult teravad), küljekarpidel läbivad roosteaugud. Otsusest nähtuvalt rikkus E. Bauman LS § 73 lg-t 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 13.06.2011 määrust nr
2. Otsuse kohaselt loeti väärteo toimepanemise tõendatuks mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi, tunnistaja K K ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, fototabeli ja vastulausega. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja sellega, et menetlusalune isik on invaliidsuspensionär ja temal puuduvad varasemad rikkumised.
3. E. Bauman esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles vaidlustab otsuse ja palub lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (

) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused või alternatiivselt asendada rahaline karistus arestiga või elektroonilise valvega karistusseadustiku (KarS) § 69 alusel või vabastada karistuse kandmisest parandamatu haiguse tõttu KarS § 79 alusel. Kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik, et esimese kaitseraua alumine stange oli eemaldatud tema abikaasa poolt ning et uste alläärtel võis esineda roostet, kuid märgitud puudused ei olnud E. Baumani hinnangul ohtlikud ja sõidukit ei saanud pidada tehnonõuetele mittevastavaks. 3. Kohtuväline menetleja vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja 18.09.2012 otsuse muutmata jätmist. Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõude rikkumised. Väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi põhjal on sõidukil avastatud kolm riket või puudust, mis on tunnistatud eriti ohtlikeks ja mootorsõiduki kasutamine liikluses on sellisel juhul keelatud. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaoluga, et E. Bauman on invaliidsuspensionär ja temal puuduvad varasemad rikkumised. Kohtuotsuse põhjendused 4.

§ 117

lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg-st 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt

§-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe tegi 18.09.2012 otsuse E. Baumani kohta, milles E. Baumanile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist, mille seisund ei vastanud kehtestatud tehnonõuetele ja leitakse, et menetlusalune isik rikkus oma tegevusega LS § 73 lg-t 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrust nr

1. E. Bauman vaidlustab kohtuvälise menetleja 18.09.2012 otsuse täielikult. LS § 73 lg 1 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. LS § 73 lg 11 kohaselt kehtestab tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Selliseks määruseks on MKM 13.06.2011 määrus nr
2. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja kirjeldades tegu ehk rikkumist, ei ole seda teinud sel viisil, et menetlusalusel isikul oleks võimalik aru saada mida talle ette heidetakse. Võib ka öelda, et teo kirjeldus on puudulik, s.t. vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud millised on kehtestatud tehnonõuded sõiduautole. Kuna LS § 73 lg 1 puhul on tegemist viitelise normiga ning selle sätte sisu avab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, siis ei piisa rikkumise kirjeldamiseks või selle omistamiseks sellest, kui kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud üksnes määruse väljaandja ja number. Kohus leiab, et antud juhul oleks pidanud olema märgitud määruse konkreetsed punktid, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Kohus märgib, et selliseks aluseks on MKM 13.06.2011 määruse nr 42 Lisa nr 1 järgmised koodid: kood 602 nr 1 sätestab, et sõiduki kere peab olema komplekte, osad nõuetekohaselt kinnitatud; kood 603 nr 2 kohaselt ei tohi kere korrosiooni, värvi jm kahjustus olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme; kood 604 nr 3 teisest ja kolmandast lausest nähtub, et keredetailidel ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid ning nende jäikade osade servad ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuses ei ole selget viidet MKM 13.06.2011 määruse nr 42 konkreetsele alusele, mis tegelikkuses annab isikule ette heidetud teole sisu, siis tuleb sedastada, et menetlusalusele isikule esitatud süüdistus on lubamatult üldsõnaline. Samas ei ole põhjendatud eelnimetatud rikkumise tuvastamisel koheselt lõpetada väärteomenetlus, kuivõrd kohtul on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada kohtuvälises menetluses esinenud puudused niivõrd kuivõrd see on kohtus võimalik.
3. Kohtuväline menetleja on vaidlustatud otsuses märkinud tõenditeks mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi, tunnistaja K. Kivilo ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, fototabeli ja vastulauset.

§-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 61 lg-st 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et asjas on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime talle etteheidetava väärteo. 3 Asjaolu, et E. Bauman juhtis 23.08.2012 Rakveres Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit, mille tehniline seisund ei vastanud kehtestatud nõuetele on tõendatud tunnistaja K. K ütlustega, millest nähtub, et 23.08.2012 puudus autol xxxx numbriga xxxx esistange, auto küljekarbid olid läbi roostetanud. E. Bauman möönis ise oma 23.08.2012 antud ütlustes, et sõiduk ei ole tehniliselt ideaalses korras ja oma kaebuses ta tunnistab, et sõidukil puudus alumine esistange ja uste alläärtel esines roostet. Mootorsõiduki mittevastavus tehnilistele nõuetele on tõendatud ka mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi ja fotodega, kust nähtub, et sõidukil puudub esimese kaitseraua alumine osa, on näha väljaulatuvad teravad servad ja auto küljekarbid on läbi roostetanud. Seega rikkus E. Bauman oma tegevusega LS § 73 lg-t 1 ja MKM määruse 13.06.2011 määruse nr 42 Lisa nr 1 koodi 602 nr-t 1, koodi 603 nr-t 2 ja koodi 604 nr-t 3 ning realiseeris LS § 209 sätestatud väärteokoosseisu. LS § 209 näeb ette karistuse mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest, millel tehnilise rikke tõttu ei ole omal jõul lubatud sõita. Kohtu hinnangul pani E. Bauman väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. S. Baumani puhul ei esine süüd välistavad ning karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. 6. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et E. Bauman pani toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Samas aga esinevad kohtu hinnangul käesolevas asjas alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel

§ 30

lg 1 p 1 alusel.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-46-12 p-s 8 leidnud, et

§ 30

lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades ei oleks menetlusalusele isikule karistuse kohaldamine mõõdukas. E. Baumani puhul on tegemist invaliidsuspensionäriga ja tal puuduvad varasemad rikkumised, mis iseloomustab teda kui seaduskuulekat isikut. Kohtu hinnangul oli E. Baumani süü väärteo toimepanemises väike ja rikkumisega ei tekitatud kahju kolmandatele isikutele ega seatud kedagi ohtlikku olukorda, mis näitab, et ka avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus tühistab vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp 4