KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-11386 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Mihkel Gaver Kohtuasi Viru Vangla materjalid Harri Induse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu HARRI INDUS, isikukood 36409155217, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 09.03.2011 ja lõpp 06.09.2015 Resolutsioon
- Jätta Harri Indus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Välja mõista Harri Induselt menetluskuluna riigituludesse 119,60 eurot kaitsetasu advokaat Mihkel Gaveri (Gaver) poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 119,60 eurot (sh käibemaks 20%) advokaat Mihkel Gaveri poolt määratud korras Harri Induse kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
- Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Harri Indusele ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Harri Induse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on H. Indus kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt karistatud nii vägivalla- kui ka varavastaste kuritegude eest. Väärteokorras on isik korduvalt karistatud. Iseloomustuse kohaselt ei ole kuritegude vägivaldsuse raskusastet suurenenud; soodusteguriks on alkohol; distsiplinaarkaristused puuduvad; H. Indus soovib vabaneda enne tähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega ning asuda ema juurde elama; H. Induse ema L I on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole isikul vabanemise korral garanteeritud töökohta; töösse suhtumine on negatiivne; kriminaalhooldusel olles leidis isik erinevaid põhjendusi, miks ta tööle ei saanud minna või miks teda tööle ei võetud. Sugulusringkonda kuuluvad vennad ja elukaaslane on kriminaalkorras karistatud, samuti suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Iseloomusutse järgi on isiku kuritegelik käitumine seotud alkoholi tarvitamisega; isik ei tunnista alkoholiprobleemi olemasolu. Kriminaalhooldusel olles jätkas uute kuritegude toimepanemist, sooritades röövimise, mille eest kanna käesoleval ajal karistust. Iseloomustuse kohaselt on isik käitunud oma tahtmise saavutamise agressiivselt; probleeme ei tunnista või süüdistab neis teisi; probleeme on lahendanud kuritegelikul teel; omab ebamääraseid eesmärke tuleviku suhtes. 09.04.2013 seisuga oli kinnipeetaval vabanemisfondis 118,08 eurot ja tasumata nõudeid summas 4 280,96 eurot. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist. Maakohtu istung 08.08.2013 toimunud kohtuistungil taotles H. Indus enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. H. Induse sõnul on ta vangistuses viibinud hästi, ühtegi rikkumist ei ole olnud, mis näitab, et ta on vangistuses muutunud. Vabanemise korral muudaks H. Indus oma elu täielikult ja nädala või kahe pärast saaks voorema venna kaudu tööle lihakombinaati. Vabanedes saaks H. Indus toetada oma lapsi. H. Induse kaitsja toetas H. Induse vabanemist tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei toetanud kinnipeetava vabanemist, kuna isik on korduvalt karistatud. Isik on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid jätkas kuritegude toimepanemist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. 2 Kohus märgib, et isikut on varem 8-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab neljandat korda. Samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud. Praegust karistust kannab isik röövimise eest ja ka varasemalt oli H. Indus karistatud nii vägivalla- kui ka varavastaste kuritegude eest. Sellest asjaolust nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. H. Indusel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab isiku arvates, et ta on vangistuses muutunud. Distsiplinaarkaristuste puudumine on H. Indust positiivselt iseloomustav asjaolu, kuid see ei veena kohut, et ka vabanedes on H. Indus võimeline õiguskuulekalt käituma, kuna olles varasemalt kriminaalhooldusel jätkas isik kuritegude toimepanemist ja sooritas röövimise, mille eest ta kannabki käesolevat karistust. Kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine näitab isiku suutmatust järgida talle pandud kohustusi ja ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna, mistõttu oleks isiku enne tähtaega vabastamine ennatlik. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on risk seoses alkoholi kuritarvitamisega ning kuritegelik käitumine on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Isik ei tunnista alkoholiprobleemi olemasolu. Seega on kohus seisukohal, et isik võib raskuste korral hakata alkoholi kuritarvitama ja panna toime uusi kuritegusid. Vangla hinnangul on uute vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Samuti leiab kohus, et H. Indus võiks vangistuses viibides kaaluda programmi läbimist, mis aitab alkoholisõltuvusest vabaneda ja vastava programmi läbimine näitaks isiku valmisolekut muutuda. H. Indusel puudub vabanemisel kindel töökoht. Isiku väide, et pärast vabanemist saaks ta tööle venna kaudu lihakombinaati on kohtu hinnangul jäänud paljasõnaliseks. Asjas ei ole esitatud materjale, et H. Induse vennal oleks tõepoolest võimalus korraldada süüdimõistetu töölevõtmine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on H. Induse töösse suhtumine negatiivne ja töökogemused on vähesed. Vanglas viibimise ajal oli isik nõus töötama vaid puidu- või metallitöödel, välistatud oli töötamine koristajana või toidujagajana. Iseloomustuse kohaselt oli isik enne vangistust töötuna arvel Eesti Töötukassas; tegi aeg-ajalt juhutöid; pere sissetulekuks oli kohaliku omavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus; kriminaalhooldusel olles leidis isik erinevaid põhjendusi, miks ta tööle ei saanud minna või miks teda tööle ei võetud. Süüdimõistetu selline töösse suhtumine ei veena kohut, et vabanedes hakkab isik uut töökohta otsima. Vangla materjalidest nähtuvalt on isiku vabanemisfondi kogunenud 118,09 eurot ja tasumata nõudeid on 4 280,96 eurot. Iseloomustusest nähtuvalt olid toimepandud kuriteod enamjaolt seotud materiaalse kasu saamisega. Vabanemisel kindla töökoha puudumine, tasumisele kuuluvate rahaliste nõuete olemasolu ja varasemalt varavastaste kuritegude toimepanemine näitab kohtu arvates võimalikku ohtu, et vabanedes võib isik hakata uusi kuritegude toime panema, et saada sissetulekut. Isiku pere- ja suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kohtu arvates ei soodusta vabanemisel selliste isikutega suhtlemine süüdimõistetu resotsialiseerumist, vaid naastes sellisesse suhtlusringkonda võib isik uuesti kuritegelikule teele kalduda. Kohtu veendumust kinnitab muuhulgas ka vangla iseloomustus, et H. Indus on kuritegusid toime pannud nii üksinda kui grupis. Isik võib olla ise teiste mõjutaja, kui ka kaasamineja, kui on lootust suurt kasu kuritegelikul teel saada. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat enne tähtaega vabastada. Tegemist on 3 isikuga, kelle varasemast käitumisest võib järeldada tema suutmatust vabaduses õiguskuulekat elu elada. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava puhul on vabastamist mittetoetavaid asjaolusid enam kui seda toetavaid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON
- Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
- augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Harri Induse kaitsja Mihkel Gaveri määruskaebus rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot, advokaat Mihkel Gaverile tema poolt Harri Indusele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Harri Induselt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Mihkel Gaveri poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.
- Harri Indusel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Harri Indus 1-11-11386 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
- septembril
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne Nooremreferent 4