Obsah (7)

§ 423§ 477§ 226§ 333§ 172§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 05. septembril 2013.a., Tallinnas Tsiviilasi XXXkaeb

§ 423lg 1 p 9 alusel avalduse läbi vaatamata jätmist.

Kogu kaebus tugineb väitel, et pank ei ole esitanud Vyborg Shippingu vastu täitemenetluse algatamise avaldust ning seetõttu on kohtutäituri poolt täiteasja algatamine ebaõige. Avalduses on pank nimetanud oma 2 nõude aluse ja nõude suuruse ning lisanud ka dokumendid, millest panga arvates nõue tuleneb. Seda arvestades on pank esitanud üheselt mõistetaval moel tahteavalduse viia läbi täitemenetlus panga esitatud dokumentide põhjal. Asjakohatud on panga argumendid ja viited teisele, s.o juba varem avatud täitemenetlusele, milles pank esines sissenõudjana ning esitas sundtäitmiseks sama täitedokumendi, mille täitmist ta palus 11.05.2012.a. avalduse alusel. Määrav on see, et vormikohane täitmisavaldus koos täitedokumendiga esitati ning sellisel juhul on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama. Täitedokumendi menetlusse võtmine toimub formaliseerituse põhimõtet järgides. Kohtutäitur jääb oma 17.09.2012.a. otsuses kaebusele väljendatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused 5. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikutega nr. 052/2008/11363, nr. 052/2009/5330, nr. 052/2012/2619 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 17.09.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 052/2012/2619 (I köide t/l 25-31). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 27.08.2012.a. kaebuse (I köide t/l 2124).
3. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 27.08.2012.a. kaebusest, milles avaldaja on asunud seisukohale, et menetlus täiteasjas nr. 052/2012/2619 tuleb lõpetada ning tühistada tuleb kohtutäituri Urmas Tärno 17.05.2012.a. otsused täiteasjas nr. 052/2012/2619 ja jätkata täitemenetlusega täiteasjas nr. 052/2009/
5. TMS § 149 lg 1 järgi kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti.
6. Kohtule esitatust nähtub, et kohtutäitur Urmas Tärno menetluses on täiteasi nr. 052/2009/5330, milline on algatatud sissenõudja XXXAS avalduse alusel XXX suhtes (II köide t/l 133). Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on esitanud kohtutäiturile avalduse täiteasjaga nr. 052/2009/5330 ühinemiseks (III köide t/l 7-10). Avaldajal on 3 täitedokument - Marshalli Saarte Vabariigi 15.10.2009.a. kohtuotsus nr. 2009-183 (II köide t/l 92-95). Harju Maakohus on 28.12.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 209-58140 eelpool nimetatud kohtuotsust tunnustanud ja tunnistanud Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks (II köide t/l 88-91).
7. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur on avaldajat eelpool nimetatud täiteasjas sissenõudjana käsitlenud. Nimetatu nähtub kohtule esitatud 17.11.2009.a. täitekulude väljamõistmise otsustest (III köide t/l 39, 40) ja 29.01.2010.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktist, millises kohtutäitur on märkinud avaldaja sissenõudjana 2 (III köide t/l 183-184).
8. Seega on avaldaja täiteasjas nr. 052/2009/5330 sissenõudja ning tal on kõik sissenõudja õigused kooskõlas TMS § 149 lg
9. Asjaolu, et täiteasi nr. 052/2009/5330 on algatatud hagi tagamise määruse täitmiseks, ei tähenda, et avaldajal puudub õigus saada oma nõue rahuldatud selle täiteasja täitmise käigus. Sundtäitmisega ühinemisel ei oma tähtsust, mis nõue on algselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud. Samuti ei piira ühe sissenõudja nõue (laeva arestimine) teis(t)e sissenõudja(te) õigust nõude (hüpoteegi realiseerimine) täitmiseks.
10. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kohtutäitur alustanud 17.05.2012.a. täiteasja nr. 052/2012/2619 menetlust (II köide t/l 76). Avaldaja on seisukohal, et ta pole esitanud avaldust uue täitemenetluse alustamiseks ja seetõttu on täitemenetluse alustamine ebaseaduslik. Kohtutäitur nimetatuga ei nõustu.
11. Kohus leiab, et asjaolu, et avaldaja on esitanud kohtutäiturile 11.05.2012.a. avalduse täitemenetluse läbiviimiseks ei anna kohtutäiturile alust uue täitemenetluse algatamiseks, kuivõrd osundatud avalduses tugineb avaldaja oma 02.11.2009.a. täitemenetlusega ühinemise avaldusele ja soovib väljamaksete tegemist esitades vastavad andmed (I köide t/l 35-36). Ka on avaldaja juba eelnevalt palunud kohtutäituril 28.06.2011.a. jätkata täitemenetlust täiteasjas nr. 052/2009/5330 (I köide t/l 32).
12. Seega tuleb kohtutäituril jätkata täitemenetlust avaldaja nõude suhtes täiteasjas nr. 052/2009/5330 ning seda enam olukorras, kus hüpoteegiga koormatud ning arestitud vara on müüdud ja on esitatud avaldus täitemenetlusega ühinemiseks. Täiteasja nr. 052/2012/2619 menetlus tuleb lõpetada, kuivõrd avaldaja on oma nõude rahuldamist taotlenud täiteasjas nr. 052/2009/
14. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja kaebus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada ja tühistada 17.09.2012.a. kohtutäituri otsus. Samuti tuleb kohustada kohtutäiturit lõpetama täiteasja nr. 052/2012/2612 täitemenetlus.
15. Kohtutäitur on esitanud kohtule taotluse jätta esitatud avaldus läbi vaatamata. Kohus leiab, et kohtutäituri vastav taotlus rahuldamisele ei kuulu.

§ 226lg 1 kolmanda lause kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

Antud juhul on kohtule esitatud täiendavalt ka notariaalselt tõestatud kinnitus esindaja esindusõiguse kohta (I köide t/l 176-181). Seega puudub igasugune alus kahelda avaldaja lepingulise esindaja volituses. 18.

§ 333

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. XXX esitas 22.04.2013.a. vastuväite kohtu tegevusele, kuivõrd kohus on tagastanud avaldajale tsiviilasjas nr. 2-12-28338 tehtud kohtulahendid. Kohus leiab, et avaldaja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohus ei ole rikkunud menetlussätet ega menetlustoimingu tegemise vorminõudeid. Kohus selgitab, 4 et kooskõlas

§ 477

lg 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Samuti saab kohus hagita menetluses koguda tõendeid omal algatusel (

§ 477lg 7).

1. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
2. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§ 172

ja § 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse, määrab kohus, et avaldaja menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda ning kohtutäituri ja võlgniku menetluskulud jäävad nende enda kanda. 21. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5