Obsah (5)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113

2-12-42991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-429

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. MTÜS § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja punkti 3.3 kohaselt on ühingu liige kohustatud täitma põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid.

1. Kohus on seisukohal, et kostjal on kohustus tasuda hageja 13.09.2010 üldkoosoleku otsuse nr 3 alusel esitatud arve nr 300830 summas 29 000 krooni, so 1 853,44 eurot. Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud üldkoosoleku otsust, millega otsustati investeeringute lõpetamiseks ja ehitajale võla maksmiseks tasuda 29 000 krooni, so 1 853,44 eurot kinnistu kohta, vaidlustanud. Tegemist on kehtiva üldkoosoleku otsusega. Seega on kostjal hageja põhikirja punktist 3.3 tulenev kohustus vastava üldkoosoleku otsuse alusel esitatud arve tasuda. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub kohustus igakuiselt vee püsitasu maksta, kuna kostja ei ole veevärgiga liitunud ning vastavat teenust ei tarbi. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja veevärgiga ühinenud ei ole ja vett ei tarbi. Ka hageja poolt esitatud arvetelt (tl 32-53) nähtub, et vee tarbimist kostja poolt ei toimu. Kohus märgib, et kuigi hageja 12.05.2005 üldkoosoleku otsusega nr 2 otsustati kinnitada vee- ja kanalisatsiooni püsitasuks 150 krooni kuus, so 9,59 eurot (tl 13-15), rakendub nimetatud tasu nendele kinnistutele, kes on veevärgiga ühendatud ning kellele hageja vastavat teenust osutab. Kostjal puudub kohustus tasuda teenuse eest, mida hageja kostjale ei osuta ning mida kostja tegelikkuses ei tarbi. Seega on kostja põhjendatult keeldunud igakuiselt vee püsitasu 8,12 (+käibemaks) euro maksmisest, mistõttu jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata.
2. Hagi esitamise ajal kehtinud

§ 113

lg 1 sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja küsib perioodil 16.09.2010 kuni 10.10.2012 esitatud arvete tasumisega viivitamise eest seadusjärgset viivist 0,022% päevas, so kokku 508,18 eurot (tl 83) ja sissenõutavaks mittemuutunud viiviseid 0,022% päevas tasumata põhisummalt kuni põhisumma tasumiseni (tl 84). Kostja tasus arved nr 110689, 110407, 120228, 110876, 120134, 110595, 110314, 111065, 3 2-12-42991 110971, 120781, 120320, 120689, 110782, 111159, 120038, 120597, 120505, 120412, 110501, 110221 (va vee püsitasu) 09.11.2012 (tl 74-75). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus küsida viivist nimetatud arvete eest alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni 08.11.2012 ehk arve tasumiseni. Seega on põhjendatud viivis nimetatud arvete eest summas 141,05 eurot. Hageja on nõudnud viivist lisaks 18.08.2011, 10.11.2012 ja 18.11.2012 tasumise tähtajaga arvete eest (tl 83). Kohus leiab, et kuivõrd nimetatud tähtajaks tasumisele kuuluvad arved ei olnud hageja põhinõude aluseks ning ei ole teada, kas ja millal kostja on need arved tasunud, puudub alus viivisenõude rahuldamiseks vastavate arvete osas. Lisaks on hageja küsinud viivist arve nr 300830 tähtajaga 30.09.2010 tasumisega viivitamise eest kuni 09.11.2012 summas 314,38 eurot. Kostja on väitnud, et vastavat arvet ei ole talle saadetud ning nägi arvet esimest korda hagiga tutvumisel. Hagi materjalid on kostja kätte saanud 19.11.2012 (tl 62). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud arve kostjale saatnud. Hageja poolt esitatud kirjavahetus (tl 90) ei tõenda arve saatmist. 03.10.2012 e-kirjas on edastatud üksnes 13.09.2010 toimunud üldkoosoleku otsus, kuid mitte arve nr 300830 (tl 90). Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kuna ei ole tõendatud, et kostjale oleks enne hagiavalduse kättesaamist arve nr 300830 edastatud, puudub alus nõuda nimetatud arve tasumisega viivitamise eest viivist enne hagimaterjalidega tutvumist, mistõttu jääb viivisenõue summas 314,38 eurot rahuldamata. 13. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 1 853,44 eurot, viivis 141,05 eurot ja viivis 0,022% päevas põhinõudelt (1 853,44 eurolt) alates 20.11.2012, so ajast mil kostja sai kätte arve nr 300830, kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud 14. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 90,8% ulatuses kostja kanda ja 9,2 % ulatuses hageja enda kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4