← Eesti

3-13-1030/70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1030 Haldusasi SA Viljandi Haigla kaebus Terviseameti kiirabi osutaja valiku avaliku konkursi komisjoni
  3. aprilli
  4. a otsuse nr 23 p 2.1.1 ja
  5. aprilli
  6. a otsuse nr 26 tühistamiseks ning Terviseameti kohustamiseks anda haldusakt, millega tunnistatakse SA Viljandi Haigla Mulgi-Järva teeninduspiirkonnas isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek kiirabiteenuse osutamise halduslepingu sõlmimiseks; või alternatiivselt kiirabi osutaja valiku avaliku konkursi komisjoni
  7. aprilli
  8. a otsuse nr 26 tühistamiseks Kaebaja – Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585), volitatud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper; Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindajad Üllar Kaljumäe ja Tõnu Kaur; Kolmas isik – Sihtasutus Tartu Kiirabi (registrikood 90007141), volitatud esindaja vandeadvokaat Karina LõhmusEin Menetlusosalised ja esindajad Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon Kohtuistung
  9. augustil
  10. a
  11. Lugeda tähtaegseks SA Viljandi Haigla kaebus Terviseameti kiirabi osutaja valiku avaliku konkursi komisjoni
  12. aprilli
  13. a otsuse nr 23 p 2.1.1 peale ning jätta rahuldamata Terviseameti ja SA Tartu Kiirabi taotlused selles osas menetluse lõpetamiseks.
  14. Jätta SA Viljandi Haigla kaebus rahuldamata.
  15. Mõista SA-lt Viljandi Haigla välja SA Tartu Kiirabi kasuks 3210 (kolm tuhat kakssada kümme) eurot menetluskulude katteks.
  16. Kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Selgitus Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  17. oktoobril
  18. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Terviseamet kuulutas
  20. aasta detsembris välja kiirabiteenuse osutamiseks halduslepingute sõlmimise konkursi. Pakkumiste esitamist ja konkursi läbiviimist reguleeris „Ettepanek taotluste esitamiseks kiirabi osutamise halduslepingu sõlmimiseks Terviseametiga (kiirabi osutajate valiku avalik konkurss) (edaspidi: Kord).
  21. SA Viljandi Haigla tunnistati Terviseameti kiirabi osutaja valiku avaliku konkursi komisjoni (edaspidi: Komisjon)
  22. aprilli
  23. a otsusega nr 9 usaldusväärseks osalejaks Mulgi-Järva teeninduspiirkonnas. Sama otsusega tunnistati usaldusväärseks osalejaks ka SA Tartu Kiirabi.
  24. Komisjon tunnistas
  25. aprilli
  26. a otsuse nr 23 p-ga 2.1.1 vastavaks SA Tartu Kiirabi taotluse ning p-ga 2.2.1 SA Viljandi Haigla taotluse.
  27. Komisjoni
  28. aprilli
  29. a otsusega nr 26 tunnistati SA Tartu Kiirabi kaebaja pakkumisega võrdlemise tulemusel Mulgi-Järva teeninduspiirkonnas isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks.
  30. SA Viljandi Haigla esitas
  31. mail
  32. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Komisjoni
  33. aprilli
  34. a otsuse nr 26 tühistamiseks.
  36. juulil
  37. a esitas SA Viljandi Haigla kaebuse täienduse, milles soovis vastustaja
  38. aprilli
  39. a otsuse nr 26 tühistamise nõude asendada kolme alternatiivse nõudega. Vastavalt Tallinna Halduskohtu
  40. augusti
  41. a määrusele täpsustas kaebaja
  42. augustil
  43. a kaebuse muutmise avaldust, paludes tühistada Komisjoni
  44. aprilli
  45. a otsuse nr 23 p 2.1.1, millega tunnistati SA Tartu Kiirabi taotlus vastavaks ja
  46. aprilli
  47. a otsus nr 26 ning kohustada Terviseametit anda haldusakt, millega tunnistatakse SA Viljandi Haigla Mulgi-Järva teeninduspiirkonnas isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks; alternatiivselt tühistada Komisjoni
  48. aprilli
  49. a otsus nr
  51. Terviseamet ja SA Tartu Kiirabi paluvad kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada Komisjoni
  52. aprilli
  53. a otsuse nr 23 p 2.1.1 peale esitatud kaebuse menetluse. Ülejäänud osas paluvad jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kolmanda isiku vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise tähtaeg
  54. Kohus leiab, et SA Viljandi Haigla kaebus Komisjoni
  55. aprilli
  56. a otsuse nr 23 p 2.1.1 peale, millega tunnistati SA Tartu Kiirabi taotlus vastavaks, on esitatud tähtaegselt. HKMS § 46 lg 1 koha- 2 selt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Taotluse vastavaks tunnistamise otsus on konkursi läbiviimise menetluses eelhaldusaktiks, mis tuleb HMS § 62 kohaselt konkursimenetluses osalejale teatavaks teha. Praegusel juhul edastas Komisjon kaebajale
  57. aprilli
  58. a kirjaga nr 6.2-4/3911 üksnes teate SA Viljandi Haigla ja SA Tartu Kiirabi taotluste vastavaks tunnistamise kohta, kuid mitte haldusakti ennast ega selle motiive. Kaebetähtaeg loetakse HKMS § 46 lg 7 kohaselt haldusakti olemasolust muul viisil teadasaamise korral möödunuks vaid juhul, kui tühistamiskaebuse esitamisega viivitati ebamõistlikult. Kaebaja pöördus kohtusse
  59. mail
  60. a, s.o 30 päeva jooksul konkursi tulemuste kinnitamisest. Vastavaks tunnistamise otsuse kohta teate saamisest oli selleks ajaks möödunud 32 päeva. Järelikult ei saa olla tegemist ebamõistliku viivitusega 30-päevase kaebetähtaja järgimisel. On tõenäoline, et ka haldusakti tervikteksti saamiseks koheselt teabenõude esitamise korral oleks kohtusse pöördumine toimunud 30 päeva jooksul haldusakti põhjendustega tutvumisest arvates.
  61. Tulenevalt HKMS § 49 lg 1 ls-st 2 ei ole käesoleval juhul tähtsust asjaolul, et Komisjoni
  62. aprilli
  63. a otsuse nr 23 p 2.1.1 tühistamise nõue esitati selgesõnaliselt alles
  64. augustil
  65. a kohtule esitatud kaebuse muutmise avalduses. Kohus tunnistas
  66. augusti
  67. a määruses kaebuse muutmise (täiendava nõude lisamise) lubatavaks. Nõustuda ei saa kolmanda isiku väitega, et vastavaks tunnistamise otsuse, mida kaebaja peab menetluse käigus ilmnenud asjaolude tõttu õigusvastaseks ja tema õigusi rikkuvaks, vaidlustamine pole hõlmatud kohtusse pöördumise eesmärgiga. Erinevalt kolmandast isikust leiab kohus, et kohtusse pöördumise eesmärgina ei saa käsitada pakkumiste hindamise vaidlustamist – viimase puhul on tegemist mitte eesmärgiga vaid vahendiga eesmärgi saavutamiseks, milleks on majanduslik huvi võita konkurss. Kohus oleks pidanud selgitama vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimalikkust juba eelmenetluses, kuid ei teinud seda, kuna vastustaja edastas Komisjoni
  68. aprilli
  69. a otsuse nr 23 kohtule hilinenult alles
  70. augustil
  71. a vastuseks kohtu järelepärimisele, kas selline otsus on üldse tehtud. Koos haldusmenetluse toimiku materjalidega ei olnud vastustaja seda otsust kohtule ega kaebajale edastanud, kuigi kohus oli nõudnud
  72. mai
  73. a määruses kõigi haldusmenetluse materjalide esitamist hiljemalt
  74. juuniks
  75. a.
  76. Terviseameti ja SA Tartu Kiirabi taotlused kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamiseks tuleb seega jätta rahuldamata. Kriteerium 13.1.2 – töötajate arv
  77. Korra p 13.1.
  78. sätestab: „Keskmine tervishoiutöötajate ja kiirabitehnikute arv tegevusloas märgitud brigaadide kohta; tehakse kindlaks tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri ja isiku esitatud andmete põhjal taotluse esitamise päeva seisuga; eelis on 5+5+5 (erinevat) töötajat I+II+III positsioonil brigaadi kohta.“
  79. Kaebaja väidab esiteks, et eelistatud on isik, kellel on ühe brigaadi koha peale rohkem erinevaid töötajaid. Kaebajal on ühe brigaadi koha peale rohkem erinevaid töötajaid (1,18) kui kolmandal isikul (1,03). Teiseks ei nõustu kaebaja Terviseameti seisukohaga, et eelistatuim peaks olema mudelile 5+5+5 täpselt vastav töötajate arv. Suurem töötajate arv ei too kaasa lepingu mahust väljuvaid lisakulusid riigile, kvalifikatsiooni langust ega muid negatiivseid tagajärgi, küll aga tagab kiirabiteenuse osutaja parema valmisoleku. 3
  80. Terviseamet ja SA Tartu Kiirabi leiavad, et eelis on isikul, kellel on nõutud kriteeriumile kõige lähedasemalt komplekteeritud brigaadid, s.o täpselt 5+5+5 erinevat töötajat I+II+III positsioonil brigaadi kohta. Isikud, kellel on nõutust vähem või rohkem töötajaid, saavad kehvemad väärtuspunktid. Terviseamet väidab täiendavalt, et soovis nimelt eelistada pakkumisi, mis vastaks võimalikult täpselt mudelile 5+5+5, kuna see tuleneb kiirabi tegutsemisloogikast ja põhineb kiirabi rahastamismudelil.
  81. Kohus leiab, et kriteeriumi 13.1.2 kohaselt saab eelise mudelile 5+5+5 kõige täpsemalt vastav töötajate arv. Terviseamet pidas kiirabi toimimise ja rahastamise põhimõtete järgi optimaalseks 5+5+5 töötajat I+II+III positsioonil brigaadi kohta. Eesmärgiks oli vältida optimaalsest suuremat või väiksemat töötajate arvu, mis mõlemad toovad Terviseameti hinnangul kaasa negatiivseid tagajärgi. Kriteeriumi sõnastusest pole võimalik tuletada, et eelise saab suurem kui 5+5+5 töötajate arv. Terviseamet viitab asjakohaselt, et kui teised kriteeriumid (13.1, 13.2.1) kasutavad sõnastust „suurem on eelis“, „eelis on väiksemal“ jne, siis kriteeriumi 13.1.2 sõnastuse kohaselt on eelis konkreetsel väärtusel, s.o 5+5+
  82. Kaebaja ei vaidlustanud temale
  83. detsembril
  84. a väljastatud Korda ning esitas Terviseametile
  85. veebruaril
  86. a Korrale tuginevalt pakkumise. Kord on sarnane hanketeate või hankedokumentidega, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused ning mida kohtupraktikas on peetud eelhaldusaktiks (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid haldusasjades nr 3-3-1-29-12 (p 16), 3-3-1-52-11 (p 21), 3-3-1-87-10 (p 16) ja 3-3-1-99-09 (p 16)). Seni, kuni pakkumise kutse dokumente ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumise kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma (3-3-1-99-09, p 16). Järelikult pole käesolevas menetlusstaadiumis enam võimalik avada vaidlust, kas mudelile 5+5+5 kõige täpsemalt vastav töötajate arv on õige ja põhjendatud. Seda oleks pidanud vaidlustama 30 päeva jooksul arvates Korrast teadasaamisest, mis pidi toimuma oluliselt varem käesoleva kaebusega kohtusse pöördumisest. Kui kaebajale jäi kriteeriumi 13.1.2 tähendus ebaselgeks, saanuks ta enne pakkumise esitamist küsida Terviseametilt selgitusi. Kohus ei näe põhjust kahelda Komisjoni esimehe poolt kohtuistungil antud seletuses (salvestis kl 11:20:54), et Terviseamet andis SA-le Läänemaa Haigla paralleelselt käinud teise teeninduspiirkonna kiirabikonkursi raames vaidlusaluse kriteeriumi kohta samasuguse seisukoha, nagu on esitanud käesolevas haldusasjas. SA Tartu Kiirabi taotluse vastavaks tunnistamine
  87. Taotluste nõuetele vastavuse kindlakstegemise protokolli nr 23 (II kd tlk 40-46) p-s 2.1.1 tunnistati SA Tartu Kiirabi taotlus vastavaks. Seejuures tuvastati taotluse vastavus Korra p-le 8.1.2.2, mis sätestab: „Isikul on endal olemas2 või on olemas realistlik plaan nõuetele3 vastavate täiendavate kiirabiautode hankimiseks, mis vastab tema taotlusele arvestusega, et isiku taotluses iga kuni 3 kiirabibrigaadi kohta peab olema 1 varuauto.“ Allmärkus 2 on sõnastatud: „Kui isikul on käimas taotluse esitamise päeval hange kiirabiautode soetamiseks, arvestatakse ka neid autosid isiku autodena, kuid nende autode soetamise kulu tuleb näidata juurdehangitavate autode eeldatava maksumusena.“ Allmärkus 3 on sõnastatud: „Kiirabiautod peavad vastama sotsiaalministri 19.12.2001 määruses („Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“) paragrahvis 4 sätestatule.“ Protokollis nr 23 märgitakse, et kahes teeninduspiirkonnas on ette nähtud 19 kiirabibrigaadi, selleks vajatakse 19 kiirabiautot ja 7 varuautot (arvestusest on välja jäetud 3 reanimobiili – kohtu märkus) ning et taotlu- 4 ses on andmed 27 kiirabiauto ja 5 juurdehangitava auto kohta (arvestusest on välja jäetud äriplaanis deklareeritud 6 reanimobiili – kohtu märkus).
  88. SA Tartu Kiirabi äriplaani p 11.4 (fail CD-l I kd tlk 148, lk 20) kohaselt on tal olemas 33 kiirabiautot ja 5 osas toimub hange, neist saabub aprillis 2 ja oktoobris
  89. Planeeritavate kiirabibrigaadide avamiseks pole kohest vajadust uute autode muretsemiseks ning
  90. aastal on amortisatsiooni katmiseks vajalik soetada 3-4 uut autot.
  91. Kaebaja väidab, et kümme AS Tartu Kiirabi kiirabiautot ei vasta standardi EVS-EN 1789:2008 nõuetele, kuna neil puuduvad õhkturvapadjad ja kolmel on puudu ABS pidurid. Üks sõiduk on valmistatud aastal
  93. Terviseamet ja SA Tartu Kiirabi väidavad, et kiirabiauto peab vastama tootmise ja kasutusse võtmise ajal kehtivale standardile.
  94. Kohus leiab, et SA Tartu Kiirabi kiirabiautod vastavad konkursi tingimustele. Korra sätetest tuleneb, et isikul peab olema teatud arv kiirabiautosid. Korras pole täpsustatud, millistele tehnonõuetele või standarditele peavad vastama kasutuses olevad kiirabiautod. Seega on oluline, et pädev haldusorgan on lubanud neid liikluses kasutada kiirabiautodena. Küll tuleneb Korra p-st 8.1.2.2, et kui taotlejal on realistlik plaan täiendavate kiirabiautode hankimiseks, siis peavad need vastama sotsiaalministri
  95. detsembri
  96. a määruse nr 131 (edaspidi: Määrus nr 131) §-s 4 sätestatud nõuetele. Määruse nr 131 § 4 lg 2 ls 1 sätestab: „Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis peab vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole standardiga EVS-EN 1789:2000 «Meditsiinilised transpordivahendid ja nende varustus. Kiirabiautod» kehtestatud nõuetele.“ Kohus märgib, et isegi kui Määrust nr 131 ja standardit pidada kasutuses juba olevate autode puhul kohaldatavaks, ei tingi see kolmanda isiku kiirabiautode ressursi mittevastavaks tunnistamist. Kuna Määruses nr 131 tehtud viide standardile on dateeritud, tuleb toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 2 kohaselt lähtuda
  97. aasta standardist, mitte
  98. aasta standardist, nagu kaebaja on teinud. Standard EVS-EN 1789:2000 ei sisaldanud õhkturvapatjade nõuet, mida kaebaja pidas 7 kiirabiauto puuduseks. Seega tuleks vastavalt kaebaja väidetele kahtluse alla seada 3 kiirabiauto nõuetekohasus – isegi kui need olemasolevast 38 sõidukist maha arvata, on kolmandal isikul enam kui piisavalt kiirabiauto ressurssi taotletavate teeninduspiirkondade teenindamiseks. Kohus märgib, et kaebaja ei tuginenud kolmanda isiku kiirabiautode nõuetekohasust kahtluse alla seades vaheseina puudumisele (mida pole ka tema enda kiirabiautodel ega ka ühelgi teisel Eestis kasutuses oleval kiirabiautol Terviseameti kinnitusel), pidades seda väheoluliseks puuduseks. Kriteerium 13.1.3 – kiirabiautode läbisõidu/vanuse koefitsient
  99. Korra p 13.1.3 sätestab: „Tegevusloa kohase kiirabiressursi seisund – isiku kasutatavate kiirabiautode (kogu autopark) läbisõit/vanus koefitsient isiku esitatud andmete alusel; eelis on väiksem koefitsient.“
  100. Kaebaja väidab, et kriteeriumis kasutatav valem ei iseloomusta kiirabiressurssi, vaid selle kasutamise efektiivsust. Kaebaja autod on uuemad ja väiksema läbisõiduga, ent said halvema tulemuse. 5
  101. Terviseamet ja SA Tartu Kiirabi leiavad, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud kriteeriumi põhjendatuse ning pakkunud välja, millist kriteeriumi oleks Terviseamet pidanud kehtestama. Korra vaidlustamise tähtaeg on möödunud.
  102. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et selle kriteeriumi osas on kaebaja asunud sisuliselt vaidlustama Korras sätestatud valemit. Arutelu kehtestatud valemi õigsuse ja otstarbekuse üle on asjassepuutumatu, kuna konkursi tingimusi ja korda pole õigeaegselt vaidlustatud (vt kohtuotsuse p 14). Taotluste hindamisel tuleb rakendada valemit sellisena, nagu see on kirja pandud. Kaebaja ei väida, et Terviseamet on teinud kirjapandud valemit rakendades matemaatilise vea. Kriteerium 13.1.5 – juurdehangitavad autod
  103. Korra p 13.1.5 sätestab: „Äriplaani realiseerimise majanduslik mõju senise majandustegevusega võrreldes – juurdehangitavate autode plaanitava maksumuse suhe ettevõtte varade bilansilisse väärtusesse; eelis on väiksemal suhtarvul. Kui isiku äriplaanist selgub, et isik ei pea autosid juurde hankima äriplaani realiseerimiseks, saab isik selle kriteeriumi osas parima tulemuse.“
  104. Protokollis nr 26 on Komisjon p 13.1.5 all märkinud, et SA Tartu Kiirabi ei vaja taotluse realiseerimiseks täiendavaid autosid lisaks olemasolevatele (mille sisse on arvestatud ka juba hankes olevaid). Taotleja vajab 31 autot, tal on olemas 33 autot ja lisaks on 5 auto osas enne taotluse esitamist algatatud hanked.
  105. Kaebaja väidab, et Korra p 13.1.5 ei näe ette võimalust lugeda olemasolevate autode hulka ka need, mille omandamiseks on hanked pooleli. Kolmanda isiku 10 autot ei vasta standardi EVS-EN 1789:2008 nõuetele, kuna neil puuduvad õhkturvapadjad ja kolmel on puudu ABS pidurid.
  106. Kohus nõustub Terviseameti seisukohaga, et SA Tartu Kiirabi pidi saama selle kriteeriumi osas parima tulemuse sõltumata sellest, kas hankes olevad 5 kiirabiautot arvestada olemasoleva ressursi hulka või mitte. Nimelt oli SA-l Tartu Kiirabi kasutuses juba 33 kiirabiautot ja ta ei vajanud uute hankimist, et katta vajadust 31 kiirabiautole vastavalt taotletavatele teeninduspiirkondadele. Kaebaja väited kolmanda isiku kiirabiautode nõuetele mittevastavusest on ümber lükatud kohtuotsuse p-s
  107. Samas leiab kohus, et Komisjon arvestas kaevatavas otsuses õigustatult SA Tartu Kiirabi olemasolevate kiirabiautode hulka 5 sõidukit, mille osas on enne taotluse esitamist algatatud hanked. Hankes olevate sõidukite võrdsustamine kasutuses olevate sõidukitega tuleneb Korra p-st 8.1.2.2 ja seda ei pidanud kriteeriumis 13.1.5 üle kordama. Et ülekordamist on kasutatud kriteeriumi 13.1.4 puhul ja pole kasutatud kriteeriumi 13.1.5 puhul, on küll eksitav ja normitehniline viga, kuid ei väära järeldust, et konkursi tingimusi tuleb tõlgendada ja kohaldada koosmõjus ja vastastikuses seoses, mistõttu on Korra p-s 8.1.2.2 ettenähtud võrdsustamine asjakohane ka kriteeriumi 13.1.5 puhul. Kriteerium ütleb sõnaselgelt, et kui isiku äriplaanist selgub, et isik ei pea autosid juurde hankima äriplaani realiseerimiseks, saab isik selle kriteeriumi osas parima tulemuse (kohtu rõhutus). Kuna SA Tartu Kiirabi on hanked 5 kiirabiauto omandamiseks välja kuulutanud enne taotluse esitamist, pole need seega käsitatavad äriplaani realiseerimise eesmärgil soetatavate autodega, vaid tavalise amortisatsioonist tuleneva protsessiga, mis Terviseameti asjakohase märkuse järgi on toimunud pea kõikidel varasematel aastatel. Kriteeriumis 13.1.5 peetakse aga silmas selliseid uusi soetusi, millega taotleja pole oma eelarve kujundamisel juba arvestanud ja mida tehakse ainuüksi konkursil osalemise tõttu. 6 Kriteerium 13.1.6 – riskimaatriks
  108. Korra p 13.1.
  109. sätestab: „Kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgede mõju teenusesaajatele – „mõju koefitsient“ – elutähtsa teenuse riskianalüüsi riskimaatriksis esitatud riskiklassi arvuline keskmine väärtus x taotlusele vastav elanike arv; eelis on väiksemal koefitsiendil.“
  110. Taotluste võrdlemise protokolli nr 26 kohaselt puudus SA Viljandi Haigla taotluses nõuetekohane riskimaatriks (I kd tlk 31). Seejuures viitas Komisjon usaldusväärsuse kindlakstegemise protokolli tabelile 1, mille p 8.1 kohaselt on SA Viljandi Haigla kasutanud riskimaatriksit mitte ohtude realiseerumise mõju hindamiseks, vaid ohtude esinemise tõenäosuse hindamiseks (II kd, tlk 32). Komisjon kohaldas Korra p 13.3, mis näeb ette, et kui isik on jätnud võrdluseks vajatavad dokumendid/andmed (sealhulgas osaliselt) esitamata, arvestatakse talle olukorras, kui tema taotlust teistega võrreldakse, selles võrdluskategoorias halvim tulemus.
  111. Kaebaja leiab esiteks, et kui Komisjoni arvates oli kaebajal nõuetekohane riskimaatriks jäänud esitamata, tulnuks ta menetlusest kõrvaldada, mitte asuda tema taotlust sisuliselt hindama ja võrdlema. Kuna kaebaja tunnistati usaldusväärseks, oli tema esitatud riskimaatriks järelikult nõuetekohane. Teiseks leiab kaebaja, et tema esitatud riskimaatriks vastab Korra p-s 5.1.2 viidatud siseministri 8.juuni
  112. a määruse nr 16 (edaspidi: Määrus nr 16) § 11 ja lisa 7 nõuetele. Isegi kui Komisjon pidas kaebaja riskimaatriksit äärmiselt ebaotstarbekaks, ei saanud ta seda lugeda mitteesitatuks.
  113. Terviseamet leiab, et kaebaja riskimaatriks oli koostatud ohtude esinemise tõenäosuse ja nende tagajärgede põhjal, mis ei ole samaväärne Määruses nr 16 ettenähtud kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgede ja nende esinemise tõenäosusega. Kaebaja riskimaatriksist puuduvad andmed võrdluse tegemiseks.
  114. Kohus leiab, et Komisjoni vaidlusaluse otsustuse põhjendused sisalduvad kooskõlas HMS § 56 lg 1 ls-ga 2 usaldusväärsuse kindlakstegemise protokolli tabelis 1, millele on kaevatavas otsuses tehtud otseviide. Ehkki usaldusväärsuse kindlakstegemise protokolli tabelit 1 polnud kaebajale saadetud, oleks ta selle järelepärimise peale kätte saanud. Kohus märgib, et Korra p 13.3 on imperatiivne ning võimalikud põhjendamisvead ei anna alust haldusakti tühistamiseks, kuna asja uuel läbivaatamisel tuleks teha uuesti samasugune otsustus (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1). Seega tuleb kontrollida, kas kaebaja oli tegelikkuses esitanud nõuetekohase riskimaatriksi või mitte. Määruse nr 16 § 2 p 7 kohaselt on riskimaatriks maatriks elutähtsa teenuse kriitilise tegevuse katkemise tagajärgedest ning tõenäosusest, mille alusel määratakse riskiklass. Kaebaja on kriitilise tegevuse (mis on defineeritud Määruse nr 16 § 2 p-s 2) asemel kirjeldanud ohtude esinemise ja nende tagajärgi. Seetõttu pole tema riskimaatriksis toodud andmed võrreldavad korrektselt koostatud riskimaatriksi andmetega ning Komisjon andis kaebajale Korra p 13.3 alusel õigesti halvima tulemuse. Kaebaja viited tema riskimaatriksi vastavusele Määruse nr 16 § 11 lg-ga 2 ja lisaga 7 on asjakohatud, kuna kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgi tuleb hinnata vastavalt Määruse nr lisas 3 toodud raskusastmele (§ 8 lg 1) ja katkestuste esinemise tõenäosust vastavalt lisale 6 (§ 10 lg 2). Kaebaja viidatud lisa 7 on küll toodud riskiklassid, kuid neid tuli määrata katkestuste kohta (nagu Määrus nr 16 nõuab), mitte ohtude kohta (nagu kaebaja tegi), mis pole omavahel võrreldavad. Asjaolust, et kaebaja tunnistati usaldusväärseks, on ebaõige teha järeldust, et tema riskimaatriks oli nõuetekohane. Kord ei näinud ette, et ainuüksi mittenõuetekohase riskimaatriksi esitamine tingib automaatselt taotleja mitteusaldusväärseks tunnistamise. Kaebaja toimepidevuse riskianalüüs tunnistati kokkuvõttes küll nõuetekohaseks (usaldusvääruse kindlakstegemise protokoll nr 9, p 2.2 ap 5.1.2, 7 II kd tlk 18 pöördel), kuid selle osaks olnud riskimaatriks mitte (protokolli nr 9 tabel 1, p 8.1, II kd tlk 32). Riskianalüüs loeti nimelt nõuetekohaseks, kui mõned osad ei saanud positiivseid hinnanguid – SA Viljandi Haigla usaldusväärsus tunnistati seejuures 53%-le, kusjuures miinimum oli 50% (II kd tlk 32 pöördel). Kaebaja oleks pidanud menetlusest kõrvaldama juhul, kui tema riskianalüüs oleks saanud punkte alla 50% ja seega tervikuna mittenõuetekohaseks tunnistatud (Korra p 6.5). Lisaks märgib kohus, et taotluste hindamise käigus selle kriteeriumi osas halvema tulemuse andmise asemel kaebaja mitteusaldusväärseks tunnistamine ja menetlusest kõrvaldamine poleks kaebaja õiguslikku olukorda parandanud, mistõttu ei riku mittenõuetekohase riskimaatriksiga taotluse usaldusväärseks tunnistamine tema subjektiivseid õigusi. Kriteerium 13.1.8 – katkestuse aeg
  115. Korra p 13.1.8 on sätestab: „Toimepidevuse plaanis ettenähtud kriitiliste tegevuste maksimaalse lubatud katkestuse kestuse keskmise aja alusel – eelis on väiksemal keskmisel katkestuse ajal.“
  116. Katkestuste lubatud maksimaalse kestuse keskmine aeg on SA-l Tartu Kiirabi 1,49 ööpäeva ning SA-l Viljandi Haigla 22,08 ööpäeva.
  117. Kaebaja väidab, et tema peaks saama selle kriteeriumi osas eelise, kuna suudab nõuetekohast teenust osutada oluliselt kauem kui SA Tartu Kiirabi. Vastasel juhul tuleb see punkt hindamiskriteeriumite hulgast kõrvaldada, kuna see ei võimalda saavutada sätte eesmärki anda eelis taotlejale, kes suudab kriisiolukorras teenust kauem pakkuda.
  118. Terviseamet väidab, et elutähtsa teenuse toimepidevuse osas moodustavad kriteeriumid 13.1.613.1.8 ühtse terviku ning p-s 13.1.8 sooviti teadlikult anda eelis taotlejale, kellel on väiksem keskmise katkestuse aeg. SA Tartu Kiirabi leiab, et kaebaja on selle kriteeriumi osas asunud hilinenult vaidlustama konkursi tingimusi.
  119. Kohus leiab, et kriteeriumi 13.1.8 osas tuleneb Korrast sõnaselgelt, et eelis on väiksemal keskmisel katkestuse ajal. Arutelu sellise lahenduse õigsuse ja otstarbekuse üle on asjassepuutumatu, kuna konkursi tingimusi ja korda pole õigeaegselt vaidlustatud (vt kohtuotsuse p 14). Kaebaja möönab, et väiksem keskmise katkestuse aeg oli kolmandal isikul. Seega pidi Komisjon kaebajale andma selle kriteeriumi osas halvema tulemuse. Kord on terviklik ja siduv ning sellest ei tulene võimalust kõrvaldada hindamise käigus mõni punkt hindamiskriteeriumite hulgast (Korra p 13.1). Kokkuvõte
  120. Kuna tühistamisnõuete läbivaatamisel ei ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust Komisjoni otsuste tühistamiseks, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuna kaevatavad otsused jäävad jõusse, puudub alus ka kohustamistaotluste rahuldamiseks. Menetluskuludest
  121. HKMS § 108 lg 1 ls 1 ja lg 8 alusel peab kaebaja kandma vastustaja poolel olnud kolmanda isiku menetluskulud. AB Lillo & Lõhmus poolt on käesoleva asja menetluse käigus osutatud õigusabi SAle Tartu Kiirabi 3000 euro eest (II kd tlk 112-120) ja lisaks kohtuistungil osalemiseks 750 euro eest (II kd tlk 128-132). Advokaadibüroo arved nr 9535, 9563, 9605 ja 9606 on tasutud (II kd, tlk 119- 8 120, lk 132). Kohus leiab, et õigusabikulud vastavad sarnase raskusastmega ja mahukusega konkursivaidlustes tavaliselt makstavatele tasudele. Võrdluseks võib tuua, et kaebaja õigusabikulud olid praeguses asjas veelgi suuremad, kokku 13 466,40 eurot. Kulud on seega HKMS § 109 lg 6 mõistes vajalikud ja põhjendatud, v.a arve nr 9605 osas, mis puudutab
  122. augustil
  123. a kaebetähtaja rikkumise küsimuses seisukohtade ja taotluste koostamise kulu. Kuna SA Tartu Kiirabi see taotlus jäi rahuldamata, pole tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mida välja mõista kaebajalt. Selles osas kaebajalt menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane HKMS § 108 lg 11 tähenduses. Kokku kuulub seega kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele 3210 eurot. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel tema enda kanda ning Terviseamet ei taotlenud menetluskulude hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.