Obsah (4)

§ 417§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüdimõistetu Viljandi ko

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Tartu Maakohtu
2. aprilli 2012 otsuse täitmiseks pöörata KarS § 74 lg 4 alusel Jüri Rillole mõistetud kandmata vangistus 3 (kolm) kuud täitmisele. 1.1 ; Täiendavad otsustused
3. Seoses kohtu otsustusega: 2.1 Jüri Rillo vangistuse kandmise alguseks lugeda tema vahistamine
4. oktoobril 2013; 2.2 määruse koopia saata karistusregistrile, Jüri Rillole, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
5. Kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
6. Asjaolud 1.
7. Kohtulahend Jüri Rillo on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
8. aprilli 2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud. 1.
9. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud Jüri Rillo kohta. Ettekandest nähtuvalt on Jüri Rillo lahkunud kohtu määratud elukohast ega ole kriminaalhoolduse tingimusi täitnud. Hooldaja on taotlenud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu
10. augusti 2013 määrusega on Jüri Rillio kriminaalhooldaja taotlusel kohaldatud vahistamine.
11. oktoobril 2013on Jüri Rillo kinni peetud ja vahistatud 1.
12. Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kohtul avaldas, et tal puudub kindel töö- ja elukoht ning eelduslikult tuleb tal vanglasse karistust kandma minna.
13. Kohtu põhjendused 2.
14. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud

1. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
2. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432).

lg § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 3 kohaselt

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud

§ 417

(Rahalise karistuse täitmisele pööramine) lõikes 3, § 427 (Kriminaalhooldusel tekkivate küsimuste lahendamine) 2 või §-s 428 (Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 (Erakorraline ettekanne) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2).

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul, küsimuse lahendamise juurde kutsutakse süüdimõistetu ja tema taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. 2.

1. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne KarS § 74 (Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta 2 Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole Jüri Rillo süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Jüri Rillol puudub kindel töö ja elukoht ning ta on pikema aja vältel eiranud kriminaalhoolduse nõudeid. Seega tuleb talle mõistetud kandmata vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata. Arvestades Jüri Rill isikut ei ole reaalne temale määratud katseaja pikendamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik 3