← Eesti

3-13-1897/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1897 Määruse kuupäev

  1. september 2013 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla kohustamiseks muuta kaebaja ravi Resolutsioon Edasikaebamise kord
  2. Tagastada XXX kaebus.
  3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
  4. XXX esitas 11.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla spetsialist-psühhiaater Hanna Sova tegevuse peale. Kaebusest nähtuvalt ei soovi kaebaja enam võtta talle välja kirjutatud ravimeid, ent H. Sova ei ole nõus kaebaja ravi muutma. Kaebaja märgib, et kui seda ei tehta, siis on ta sunnitud pöörduma Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning nõudma kahjuhüvitist. Kohtu seisukoht
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.
  6. Halduskohus on seisukohal, et XXX poolt käesoleva haldusasja raames esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.
  7. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning 21.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
  8. peatükk) ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei 1 kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Kaebajal on seega oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda maakohtu poole.
  9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus XXX kaebuse käesolevas haldusasjas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.