ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja esindaja on näidanud lapse kuludeks 966,27 eurot, millest 185,80 eurot on kulud riietele, jalanõudele, mänguasjad, raamatud, sünnipäevad, ujula jm vabaaja veetmise kulud, 149,44 eurot on toidu ja majapidamiskulud, 334,03 eurot kommunaal- ja transpordikulud ja 297 eurot lastehoid. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt näidatud 2 aastase lapse kulud on ülemäära suured ja põhjendamata. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikeks hageja poolt näidatud kulud riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele ja vabaaja veetmisele 90 eurot, toidu ja majapidamiskuludeks 80 eurot, lastehoiutasu 150 eurot, eluaseme ja kommunaalkuludeks 80 eurot. 2 Hageja esindaja väite kohaselt käib laps lastehoius umbes pool kuud, ülejäänud päevadel on tütar vanaema hoida. Kohus arvestab ka seda, et kohalik omavalitsus kompenseerib lastehoiu summas 129 eurot. Kui laps on lastehoius, siis on tema toidukulud kodus väiksemad. Põhjendamata on lugeda lapse ülalpidamiskuluks kõik majapidamises tekkivad kulud, sh tervisliku toitumise raamatu maksumus, tüüblite ja väetise maksumus. Eluaseme ja kommunaalkulud on tõendatud XXX KÜ arvega (t. lk 151) summas 133,43, millest ½ moodustab ümmardatult 66 eurot. Nimetatud summale lisandub tasu elektri eest (t. lk 83-86) keskmiselt 9 eurot kuus. XXX TV teenuse kasutamise kulu on ümmardatult 10 eurot, millest lapse kulu 5 eurot. Kohus leiab, et 2 aastane laps ilmselt ei kasuta telefoni ega internetti ning tal ei teki ka sellest kulusid. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda lapse ema sõiduki, kütuse ja parkimise kulu lapse ülalpidamiskuluks. XXX töötab Tallinnas ja sõidab iga päev tööle oma isikliku autoga olenemata sellest, kas ta viib lapse Tallinnas asuvasse lastehoidu või mitte. Seega tuleb lugeda eelpool nimetatud kulud XXX kuludeks. Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks kahe aastase XXX vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 400 eurot kuus, millest ½ on 200 eurot ja mis tuleks kanda lapse isal. Väljavõte kostja arveldusarvest näitab, et kostja on võimeline maksma lapsele elatist 200 eurot kuus. Kostja on maksnud raha oma eksabikaasale ja pojale umbes 50 eurot kuus, mis aga ei tähenda, et makstav summa katab lapse vajadused. Seega on alusetu rääkida võrdsest kohtlemisest. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis alates hagi esitamisest maksekäsu kiirmenetluses 24.09.2011.a. summas 200 eurot kuus.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks XXX maksnud elatist alates 01.04.2011 kuni käesoleva ajani. Hageja esindaja väite kohaselt on kostja maksnud ühel korral 100 eurot, mida võib siduda lapse ülalpidamisega. Kostja väide, et tema ja XXX elasid koos ning neil oli ühine majapidamine on ümber lükatud tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega. Tunnistaja XXX kinnitas, et abikaasad elasid koos vähest aega ning XXX seletas, et kui XXX oli nelja kuune, siis läks ema koos lapsega XXX elama. Tunnistaja XXX teadis rääkida sellest, et 2011 suvel elasid kostja ja XXX eraldi. Seda, et pooled elasid eraldi 2011 märtsi lõpus ja suhtlemisel elektronposti vahendusel arutati elatise maksmisest tütrele, tõendab ka kostja ja XXX kirjavahetus (t. lk 73-76). Kohus leiab, et XXX tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista. Alates 01.04.2011 kuni 23.09.2011, va august 2011, oli kostja kohustatud maksma elatist XXX 948,35 eurot (arvestatud 200 eurot kuus). Alates 24.09.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.12.2012 moodustab elatis 2 961,25 eurot. Arvestades maha kostja kantud kulutuse hageja ülalpidamiseks 100 eurot, kuulub kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana välja mõistmisele elatis XXX kasuks 2 861,25 eurot Menetluskulud 3 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.