2-13-30423 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-30423 Tsiviilasi Xxx avaldus ära

) § 475 lg 1 p-st 4 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • XXXkuulunud vara, asukohaga XXX, 442 m2 suusrusel maatükil pärisid 1/3 mõttelises osas XXX tütar Xxx ja 1/3 osas XXX poeg Xxx. Asjaolu on tõendatud 24.10.1990 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega (tl 9). • XXX kaasomandis oleva vallasvara koosseisu kuulub XXX 442 m2 suurusel maatükil olev elamu vundament, kasvuhoone, ehitusaegne kuur ja kaev, maksumusega inventariseerimishinde järgi 1567 rubla, vastavalt Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo õiendile nr XXX, 17.07.

1. Asjaolu on tõendatud 24.10.1990 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega (tl 9) • XXX volitas 20.03.1992 XXX kinkima XXX kuuluvat kaasomandit, 1/3 osa elumajast, mis asub Xxx XXX õele Xxx. Volitus on antud kolme aastase tähtajaga. Asjaolu on tõendatud 20.03.1992 notariaalse volikirjaga (tl 12) TsÜS § 17 kohaselt loetakse isik teadmata kadunuks, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Avaldusest nähtuvalt kadus avaldajal XXX kontakt ca 20 aastat tagasi ja tal puuduvad andmed XXX viibimiskoha või elus olemise kohta. Kohus on teinud XXXosas päringud Politsei- ja Piirivalveametile ning Keila Linnavalitusele. Politsei- ja Piirivalveametil ja Keila Linnavalitsusel puuduvad andmed Xxx elukoha kohta. Keila Linnavalitsus selgitas, et Keila Linnavalitsuse maakorraldaja on XXX saatnud kirja ka 2009 aastal aadressile XXX, kuid ei saanud saadetud kirjale vastust. Kuivõrd käesolevalt puuduvad mistahes andmed XXX viibimiskoha või elus olemise kohta ning viimane teadaolev kontakt oli XXXca 20 aastat tagasi, siis tuleb Xxxt pidada TsÜS § 17 mõistes teadmata kadunud isikuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku varale seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Vastavalt TsÜS § 18 lg-le 3 võib teadmata kadunud isiku vara hooldaja teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. 3 Nimetatud sätte kohaldamiseks peab kohus tuvastama, et varale hoolduse seadmise taotleja on huvitatud isikuks ja hoolduse seadmine on kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides või vara kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. XXXja avaldaja kaasomandisse kuulub mõtteline osa vallasvarast - Keilas, Raba tn 4, 442 m2 suurusel maatükil olevatest ehitistest. Kohtule esitatud volikirjast (tl 12) nähtub, et Xxx sooviks oli temale kuuluva kaasomandi osa kinkimine Xxx, mistõttu avaldaja ning Xxx huvid kaasomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise osas, sh Xxx kuuluva kaasomandi kinkimise osas Xxx ühtivad. Kuigi volikiri oli antud tähtajaga kolm aastat, ei ole kohtul alust arvata, et Xxx vastav huvi oleks ajas muutunud. Kohus leiab, et lisaks XXX avaldatud tahtele, kinkida Xxx kuuluv kaasomandi osa Xxx, tuleb arvestada ka asjaoluga, et avaldaja on Xxx tasunud kaasomandi eest 500 rubla, mis vastas Xxx kaasomandi osa väärtusele (kohtuistungi protokoll ja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus). Avaldaja kohtuistungil esitatud ütlused on usutavad ja kohtul puudub põhjus neis kahelda. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 3 järgi võib kaasomandis oleva ehitisega pärast
2. aasta
3. märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Nimetatud sättest tulenevalt on vallasasja kaasomaniku Xxx võimalused asjaõiguste kasutamisel temale kuuluva kaasomandi osas väga piiratud ning sellise olukorra muutmine on võimalik läbi maa erastamise ja sellel asuva vallasvara kinnistamine. Kohus on tuvastanud, et XXX on teadmata kadunud, mistõttu ei ole võimalik lõpule viia maa ostueesõigusega erastamist ega kinnistada kaasomandis olevat vallasvara. Kuivõrd vallasvarana oleva kaasomandi valdamine, kasutamine ja käsutamine ja seetõttu ka hooldamine on AÕSRS § 13 lg-st 3 tulenevalt väga piiratud, siis nimetatud olukord ei saa olla XXX huvides vara säilimise tagamisel. Xxx huvi XXX varale hooldaja seadmiseks ja vara tasuta võõrandamiseks tuleneb sellest, et Xxx on vallasvara kaasomanik ning asjaolust, et kinkijast mitteolenevatel põhjustel jäi teostamata nimetatud vallasvara tasuta võõrandamine avaldajale. Kohus leiab, et Xxx varale hoolduse seadmine ja loa andmine võõrandada Xxx kuulunud kaasomand tasuta tema õele Xxx on vastavuses äraolija huvidega, kuivõrd Xxx on kätte saanud oma kaasomandi eest hüvitise ning viinud lõpule kõik omapoolsed sammud omandi üleandmiseks, kuid omand jäi üle andmata Xxx sõltumatutel asjaoludel, samuti jääks hooldaja seadmata jätmisel vallasasjast ehitis ilma omanikuhoolitsusest. Kohus ei ole tuvastanud, et Xxx oleks kellegi suhtes ülalpidamiskohuslane, samuti ei ole tal avalike registrite andmeil muude registrisse kantud asju peale vallasvara 1/3 mõtteline osa XXX, 442 m2 suusrusel maatükil. Kohtul puuduvad andmed, et avalduse esemeks oleva kaasomandi suhtes oleks teisi huvitatud isikuid peale XXX. Arvestades eeltoodut kuulub avaldus rahuldamisele ja Xxx tuleb lubada valitseda ja käsutada Xxx vallasvara ja sellega seotud õigusi sh tasuta võõrandada Xxx kuuluva mõttelise osa Xxx. Kaasomandis oleva vallasvara võõrandamise õigus kaasomanike vahel tuleneb AÕSRS § 13 lg-st 3.

§ 518

lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt lõpetab kohus äraolija varale seatud hoolduse, kui äraolijal ei ole enam takistusi oma asjade ajamisel. Hooldus lõppeb sõltumata äraolija surmast kohtu poolt tühistamisega. Kohus tühistab hoolduse, kui äraolija surm saab talle teatavaks. Kui äraolija tunnistatakse surnuks või kui tema surmaaeg tuvastatakse kohtus, lõpeb hooldus surnuks tunnistamise või surmaaja kindlakstegemise määruse jõustumisel. Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend 4 tehakse. Eelnimetatu alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 5