2-13-33032 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 26.september 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-33032 Tsiviilasi XXXavaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXXnimel pärandvara jagamiseks Avalduse läbi vaatamata jätmine Avaldaja ja puudutatud isiku seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eva Tibar (e-post eva.tibar@tibar.
- ee)Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikule riigi poolt määratud esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, e-post andreslusmagi@hot.
- ee)Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu, e-post kesklinn@tallinnlv.ee Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Kohus määras: Jätta läbi vaatamata XXX avaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXX nimel XXX jäänud pärandvaraks olevate AS XXX (registrikood XXX) nimeliste lihtaktsiate 2982 tk jagamiseks kaaspärijate vahel võrdsetes 1/3 suurustes osades, kuna avaldus ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik Avaldaja XXXesitas kohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks oma alaealise lapse XXX nimel XXX isa XXXpärandvara jagamiseks. Avalduse kohaselt XXX isa XXX suri XXX.a. XXXpärijateks pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on tema lapsed XXX, XXX ning XXX. Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt väljastati 15.11.2001.a. pärimisõiguse tunnistus, millele vastavalt kuulub igale lapsele 1/3 suurune mõtteline osa pärandvarast. Pärimisõiguse tunnistuse kohaselt kuuluvad pärandvara hulka muuhulgas AS-i XXX (reg nr XXX) nimelised lihtaktsiad kokku 2982 tk, mis moodustab 42 % äriühingu aktsiatest. AS XXX aktsiad on registreeritud AS Eesti Väärtpaberikeskuses, väärtpaberikonto nr XXXXXXXX (XXXXXXXX). Pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt. Pärandvara jagamiseks on vajalik sõlmida kaaspärijate kokkulepe. XXX on alaealine, kelle nimelt saab tehinguid teha kas lapsevanem või eestkostja. XXX on seadusest tulenev õigus alaealise lapse esindamiseks, kuid pärandvara jagamiseks alaealise nimel on vajalik kohtu nõusolek. Muu pärandvara on käesolevaks hetkeks jagatud. Avaldaja soovib alaealise lapse nimelt jagada pärandvara kaaspärijate vahel võrdsetes 1/3 suurustes osades vastavalt pärimisõiguse tunnistuses märgitule. Seega oleks puudutatud isiku osa suurus AS XXX aktsiate jagamisel 994 aktsiat. XXX nimele on avatud isiklik väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXX, kaaspärijate vahel pärandvaraks olevate AS XXX aktsiate jagamisel soovib avaldaja need kanda alaealise väärtpaberikontole. Tehingu tegemine pärandvara jagamiseks on XXX huvides, kuivõrd aktsia omanikul on õigus saada väärtpaberitest saadavat tulu. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu andis kohtule kirjaliku arvamuse selles, et nõusoleku andmine tehingu tegemiseks ei ole lapse huvidega vastuolus. Arvamuse kohaselt kohtub eestkosteasutuse esindaja kohtule seisukoha andmiseks isiklikult nii lapse kui ka tema seadusliku esindajaga. Käesoleval juhul alaealise XXX ja tema eestkostja XXX isiklikult kohtutud ei ole, kuna mõlemad elavad välisriigis. Eestkosteasutusel puudub võimalus välja selgitada alaealise ja tema esindaja nõusolek, kuid eestkosteasutus eeldab, et nõusolek on olemas. Eestkosteasutus lähtub arvamuse andmisel XXX saadaud informatsioonist ja dokumentidest. Lapsele riigi poolt määratud esindaja andis arvamuse selles, avalduse rahuldamine on XXX huvides. Avaldaja, XXX ema teatas esindajale, et on lapsele avalduse asjaolusid selgitanud ja XXX on aktsiate jagamisega nõus. XXX viibib Uus-Meremaal ja on teel Itaaliasse. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Avaldaja XXXon XXX ema. XXX isa XXX suri XXX.a. XXXon esitanud avalduse saada kohtult nõusolek lapse XXX nimel lapse isa XXX pärandvaraks olevate aktsiate jagamiseks. Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki samas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Perekonnaseaduse (PkS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PkS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PkS § 188 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus tuvastas menetluse käigus, et XXX avaldus ei allu Eesti Vabariigi kohtule. XXX on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 13.02.2003.a otsusega Kriminaalkoodeksi §de 17 lg 4 – 101 p 1 järgi oma lapse XXX isa XXX tapmise organiseerimise eest omakasu ajendil ja teda karistati 8-aastase vabadusekaotusega. Genova Kohtu eestkoste kohtuniku 21.07.2006.a otsusega toimingus nr XXX on XXX määratud XXX eestkostjaks. XXX määrati lapse eestkostjaks, kuna lapse isa on surnud ja ema kandis eestkoste määramise ajal vangistust. Nimetatud otsust tunnustati Harju Maakohtu 31.10.2007.a määrusega nr 2-06-23219, mis jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2009.a määrusega. EL Nõukogu määruse 2201/2003 artikli 8 kohaselt on liikmesriigi kohtul pädevus vanemliku vastutuse asjus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. XXX elukoht on alates 2002.a alaliselt Itaalias. Seega on käesoleva avalduse arutamiseks pädev Itaalia Vabariigi kohus. XXX jättis kohtule esitatud avalduses märkimata, et lapsele on määratud eestkostja ja lapse elukoht on Itaalias. XXX esitas kohtule valeandmeid lapse elukoha kohta, märkides, et lapse elukoht on XXX. Nimetatud asjaolud selgusid alles tsiviilasja menetlemise käigus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus jätab XXXavalduse läbi vaatamata. TsMS§ 172 lg 3 kohaselt võib kohus eestkostega seotud abinõude rakendamise kulud jätta riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik