← Eesti

4-13-5482/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.september 2013 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-5482 (2402,13,000924) Kohtunik Inna Ki

§ 227

lg 3 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Marko Aer tunnistati süüdi

§ 227

lg 3 järgi ja karistati rahatrahviga 105 trahviühikut summas 420 eurot ning

§ 227lg 5 p 2 alusel eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusalune isik Marko Aer isikukood: 37711254234, elukoht: xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Marko Aer´u kaebus Ida prefektuuri vanemliiklusametniku Heiki Linduse 26.07.2013 otsuse peale väärteoasjas 2402,13,000924 rahuldada. Tühistada kohtuvälise menetleja 26.07.2013 otsus väärteoasjas 2401,13,000924 osaliselt, põhi- ja lisakaristuse osas. Teha asjas uus otsus. Mõista Marko Aer´ule

§ 227

lg 3 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 90 (üheksakümmend) trahviühikut summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata rahatrahvi summa 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul. Igakuiselt tasuda 60 (kuuskümmend) eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Rahatrahvi summa esimene makse summas 60 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber 10220135182401. 1 Tühistada kohtuvälise menetleja 26.07.2013 otsuse väärteoasjas 2402,13,000924 lisakaristuse osas, nimelt juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Muus osas jätta otsus muutmata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja Marko Aer´ule VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 07.07.2013 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik xx xx väärteoprotokolli AB 1351559 (lk 9) Marko Aeru suhtes selle fakti kohta, et 07.07.2013 kell 12.33 Ida-Virumaal Lohusuu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 55 km-l juhtis Marko Aer mootorsõidukit xxx registreerimisnumber xxx asulavälisel teel sõidukiirusega 140+-5 km/h, antud teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Nimetatud teoga rikkus Marko Aer

§ 15lg 1 p 1.

Marko Aeru tegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 07.07.2013 (lk 9). Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus tegi 26.07.2013 otsuse väärteoasjas 2402,13,000924, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku Aer ülekuulamise protokolli, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja videoga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas asulavälisel sõidukiirusega 140+-5 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 45 km/h. Menetlusalune isik rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus

§ 227lg 3 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Marko Aeru

§ 227

lg 3 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut summas 420 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 21.08.2013 saabus Viru Maakohtule Marko Aeru kaebus tema suhtes 26.07.2013 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,13,

  1. KAEBUS 2 21.08.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 26.07.2013 otsusega mõistetud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks) ja vähendada põhikaristusena määratud rahatrahvi summat. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratud karistus on liiga karm, mis mõjutab edasipidi tema tööle asumist ja tema laste ülalpidamist. Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,13,
  2. 7.07.2013 kell 12:33 Jõhvi-Tartu-Valga mnt. 55 km-l. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit xxx r/n xx kiirusega 140+/-5 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg. 3 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses s.o. 420 EUR ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:
  3. Lubatud sõidukiirust ületati olulisel määral, tegu oli toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Antud tegevusega seati ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis.
  4. Menetlusalune isik küll kahetses toimepandut, kuid õigusrikkumise toimepanemise põhjuseks toodud aeglasemast sõidukist möödumine näitab isiku suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Menetlusaluse isiku jaoks sõidukid, mis liiguvad lubatud sõidukiirusega, on aeglased ja neist peab mööda sõitma.
  5. Karistusregistri andmetest nähtub, et teda on juba lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud, kuid karistusena määratud rahatrahv ei suutnud panna teda seadusekuulekamalt käituma. Kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratavate karistuste võimalikule mõjule töö otsingutel ja lastele pidanuks isik mõtlema enne. Menetlusaluse isiku poolt ei ole kaebusele lisatud andmeid laste ega töökoha kohta, seega ei saa neid asjaolusid aluseks võtta kaebuse läbivaatamisel. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik on töötu, nõustub kohtuvälise menetleja esindaja rahatrahvi täitmistähtaja pikendamisega. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3 Süüdistus puudutab

§ 15

lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 11) millest nähtub, et 07.07.2013 kell 12.33 Ida-Virumaal Lohusuu vallas, Jõhvi-Tartu-Valga mnt 55 km-l teostati mootorsõiduki xxx reg nr xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 antennid KC031279; KR009147, seadmele tehtud test 07.07.2013 kell 10.30, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikuvast patrullautost, mille kiirus oli 19 km/h. Mootorsõiduk liikus 1. sõidurajal, üksinda vastassuunaliselt, lähenes patrullautole. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul ca 5-6 sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Doppleri signaal ühtlane. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 140 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, laiendmääramatus +- 5 km/h, seega ületamine on mitte vähem kui 45 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Mõõtmise ajal kasutati videot. Menetlusalust isikut tutvustati näiduga. Tunnistajaks on kaasatud xx xx. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 11). Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist (lk 10) nähtub, et ta võtab rikkumise omaks ega vaidlusta kiiruse ületamise fakti. Kohus tuvastas, et Marko Aeru poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Virumaal Lohusuu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 55 km-l kiirusega 140+-5 km/h.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. Marko Aeru sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 140+-5 km/h, seega ületamine vähemalt 45 km/h võrra.

§ 227

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime

§ 227

lg 3 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 200 trahviühikut rahatrahvi või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Marko Aer tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena määratud rahatrahvi suurus ning juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, nimelt sõites kiirusega vähemalt 140 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik

-st nimelt § 15 lg 1 p 1 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 4 KARISTUS 26.07.2013 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Marko Aer tunnistati süüdi

§ 227lg 3 järgi ja karistati Kar

S § 56 lg 1 alusel

§ 227

lg 3 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut summas 420 eurot ja lisakaristusena eriõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebuse esitaja palus tühistada lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ja vähendada rahatrahvi suurust järgmistel põhjendustel. Menetlusalune isik tunnistab tegu ja väljendab kahetsust. Palub kohtult kergemat karistust, kuna tema käitumise läbi kannatab tema pere, eelkõige lapsed ja tema tulevane töökoht. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

§ 227

lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ( see on 800 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni või arestiga. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristuse määr ei ole põhjendatud ja esinevad alused karistuse kergendamiseks. Eeskätt märgib kohus, et karistus on tegupõhine ehk obligatoorselt tuleb arvestada süüteo toimepanemise asjaolusid. Riigikohtu praktikas lahendis 3-1-1-43-06 on rõhutatud: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, mille toimepanemisel ei ole kellelegi ega millelegi kahju tekitatud.

§ 227lg 3 alusel on karistatav kiiruse ületamine 41 kuni 60 km/h võrra.

Menetlusalune isik ületas kiirust 45 km/h võrra ehk konkreetse sanktsiooniga kehtestatud keelu alammäärale lähedases määras. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Kohus leiab, et Marko Aeru süü

§ 227

lg 3 järgi ettenähtud väärteos on keskmisest väiksem, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. 5 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Marko Aeru on liiklussüütegude eest karistatud 2 korral 01.07.2012

§ 227

lg 2 järgi rahatrahviga 100 eurot ja 31.03.2013

§ 239lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 20 eurot.

Seega karistusregister osutab, et Marko Aer on eelnevalt 2012 aasta juulis karistatud väärteokorras lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga 100 eurot. Rahatrahvid on tasumata. Karistused on kehtivad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik on end süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud ning rikkumisest aru saanud.

§ 227lg 3 sätestatud maksimaalne määr on 800 eurot, keskmine on 400 eurot.

Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 105 trahviühikut, s.o 420 eurot ehk üle keskmise määra. Marko Aer ületas kiirust 45 km/h võrra, kusjuures

§ 227lg 3 näeb ette vastutuse kiiruse ületamise eest 41-60 km/h võrra.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et Marko Aeru poolt toimepandud rikkumine on selle sanktsiooni piirides väiksema ohu tasemega ja tema süü on keskmisest väiksem. Loogiline, et sel juhul peaks karistuse määr reeglina olema keskmisest määrast väiksem ehk alates 100 trahviühikust alla poole. Kohus leiab, et karistus on määratud põhjendamatult üle vastava paragrahvi sanktsiooni keskmise määra. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb arvestada ka isiku majanduslikku olukorda, et rahalise laadi karistus ei oleks ilmselt ebaproportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Marko Aer on kaebuse põhjendusena nimetanud laste ülalpidamise kohustust. Rahvastikuregistri andmetel on Marko Aerul kaks last: 2002 ja 2010 sündinud. Lapsed on alaealised. Kohus leiab, et rahatrahv 90 trahviühikut summas 360 eurot on proportsionaalne toimepandule ja piisav isiku mõjutamiseks. Selline rahalise laadi väärteokaristuse puhul tunnetab isik majanduslike kitsenduste kaudu, et tema tegu on ühiskonnas taunitav, samuti paneb selline karistus isikut loobuma edaspidi seadusevastasest tegevusest. Kohus leiab, et kuna rahatrahvi summa on lähedane töötava isiku miinimum kuupalgale, Marko Aer ei tööta seega ei oma sissetulekut, on põhjendatud lubada tasuda rahatrahv summas 360 eurot ositi kuue kuu jooksul, igakuine makse 60 eurot. Lisakaristuse, nimelt juhtimisõiguse äravõtmise, kohta märgib kohus järgmist.

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei ole tegemist raskeima ja ohtlikuma süüteoga, mille puhul tuleks alati ja reeglina kohaldada lisakaristust. Reeglina on juhtimisõiguse äravõtmine kohtupraktikas kohaldatav liiklusalaste kuritegude toimepanemise puhul, muuhulgas ka joobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Lisakaristuse kohaldamine on ilmtingimata reeglina põhjendatud ka raskeimate väärtegude puhul, sedagi siiski juhul, kui väärteo eest määratav põhikaristus ei ole piisav isiku mõjutamiseks. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub näiteks korduvate liiklusõiguse rikkujate puhul, kelle kohta on faktilisi andmeid, et ainult rahatrahvi määramist ei ole enam piisav. Kohtuvälise menetleja otsusest ega tema kirjalikust seisukohast ei nähtu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks ta leiab, et Marko Aeru puhul ei ole rahatrahv piisav karistus ja teda tuleks mõjutada veel täiendavalt lisakaristuse määramise kaudu. Üldsõnalist tõdemust, et „Isik peab karistusega tundma ja tajuma toimepandud teo tõsiduse“ , „ … isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, mille eest isikut tuleb karistada karmimalt“ ei piisa lisakaristuse kohaldamise põhjendamisel. Erialases ajakirjanduses (Sanktsiooniõigus, 2007, Tallinn, J. Sootak) on rõhutatud ( lk 111), et lisakaristusel ei ole süühüvitise funktsiooni, lisakaristus peab silmas esmaselt preventsioone. Kohus leiab, et Marko Aer, kes ei oma iseseisvat sissetulekut ja kellele mõistetakse rahatrahv 360 eurot kohustusega tasuda summa 6 kuu jooksul osamaksetena 60 eurot kuus, tunnetab 6 oma teo tagajärjed, kuna rahalise laadi karistuse toime hakkab avalduma 6 kuu jooksul. Kohus ei tuvastanud ühtegi põhjust, miks Marko Aeru puhul oleks vajalik lisakaristuse kohaldamine. Omalt poolt peab kohus märkima, et lisakaristuste lauskohaldamine, mis ei tugine üld- ja eripreventsioonile, õõnestab lisakaristuse kui iseseisva karistusmeetme tähendust ja kahandab lisakaristuse kohaldamisest tulenevat üldpreventiivset toimet. Isik on varem karistatud väärteokorras kahel korral kergemate väärtegude toimepanemise eest, rahatrahvid on tasutud. Isiku puhul ei ole alust väita, et tegemist on õiguserikkujaga, kelle suhtes ei oleks ainult rahatrahvi kohaldamine piisav meede. Kohus leiab, et Marko Aeru mõjutamiseks on piisav põhikaristuse mõistmist. Menetlusalune isik sai oma teost aru, tunnistas oma süüd kohapeal. Rahatrahvi mõistmine kahandab menetlusaluse isiku majanduslikku seisundit. Majandusliku seisundi halvenemine annab Marko Aerule selge signaali, et väärtegude toimepanemisest tuleks edaspidi hoiduda. See ongi üks karistuse eesmärkidest. Põhikaristus – rahatrahv- kaitseb piisavalt ka õiguskorra huve. Seega tühistab kohus lisakaristuse kohaldamise. KOHTU MEETMED Marko Aeru kaebus tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemliiklusametniku Heiki Linduse poolt tehtud 26.07.2013 otsus väärteoasjas 2402,13,000924 tuleb tühistada osaliselt, põhi- ja lisakaristuse osas. Teha asjas uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda., mõistes Marko Aerule põhikaristusena rahatrahv summas 360 eurot (90 trahvühikut), lubada selle tasumine ositi 6 kuu jooksul, igakuiselt tasuda 60 eurot. Lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, kuulub tühistamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.