KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-11-64031 Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2013. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Kaupo Paal

§ 663lg.

2). Asjaolud Harju Maakohtu

1. mai
2. a. määrusega kuulutati välja X Xi pankrot. Teade X Xi pankrotimenetluse lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud Ametlikes Teadaannetes
3. märtsil
4. a. Võlausaldajad vastuväiteid lõpparuandele ei esitanud.
5. märtsil
6. a. edastas pankrotihaldur lõpparuande maakohtule kinnitamiseks.
7. aprilli
8. a määrusega kinnitas Harju Maakohus kinnitas X Xi pankrotimenetluse lõpparuande halduri esitatud kujul ja lõpetas X Xi pankrotimenetluse.
9. aprillil
10. a. esitasid Stelling Kinnisvara OÜ ja Ehituse Hankekeskus OÜ ühise määruskaebuse maakohtu
11. aprilli
12. a. määruse peale. Maakohus keeldus
13. aprilli
14. a. määrusega Stelling Kinnisvara OÜ ja Ehituse Hankekeskus OÜ määruskaebust maakohtu
15. aprilli
16. a. määruse peale menetlusse võtmast. Määruse põhjenduse kohaselt kontrollib maakohus

§ 663lg.

1 alusel pärast määruskaebuse saamist, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas see on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 164 lõigetele 1 ja 2 võib määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, esitada määruskaebuse võlgnik. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Võlausaldajad vastuväiteid lõpparuandele ei esitanud.

1. mail
2. a. esitasid Stelling Kinnisvara OÜ ja Ehituse Hankekeskus OÜ ühise määruskaebuse maakohtu
3. aprilli
4. a. määruse peale. Maakohtu määrus
5. mai
6. a. määrusega keeldus Harju Maakohus menetlusse võtmast Stelling Kinnisvara OÜ ja Ehituse Hankekeskus OÜ määruskaebust Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a. määruse peale. Määruse kohaselt kontrollib maakohus pärast määruskaebuse saamist

§ 663lg.

1 alusel, kas määruse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ lepinguline esindaja adv. Merilin Valdmaa on

1. aprilli
2. a. määruse AET-i kaudu kätte saanud
3. aprillil
4. a. Määruskaebus on esitatud alles
5. mail
6. a. Seega ei ole määruskaebus esitatud õigeaegselt. Ehituse Hankekeskus OÜ määruskaebus Võlausaldaja palub maakohtu
7. aprilli,
8. aprilli ja
9. mai
10. a. määrused tühistada. Kaebuse kohaselt ei märkinud maakohus
11. aprilli
12. a. määruses menetlusosaliste nimekirjas võlausaldajaks Ehituse Hankekeskus OÜ-d, samas oli nimetatu üheks
13. aprilli
14. a. määruskaebuse esitajaks. Seda, et kohus käsitab Ehituse Hankekeskus OÜ-d siiski kui menetlusosalist, võib välja lugeda
15. aprilli
16. a. määruse resolutsiooni tekstist, kuid määrust nimetatule ei saadetud. Sellega on rikutud Ehituse Hankekeskus OÜ kui menetlusosalise õigust kohtulahendit saada. Maakohus ei ole
17. mai
18. a. määruses märkinud, et Ehituse Hankekeskus OÜ on
19. mai
20. a. määruskaebuse esitanud hilinemisega, ei ole määruse põhjendustes üldse Ehituse Hankekeskus OÜ-d kui menetlusosalist nimetanud ega käsitlenud küsimust, kas ja millal Ehituse Hankekeskus OÜ on
21. aprilli
22. a. määruse kätte saanud. Ehituse Hankekeskus OÜ on X X (pankrotis) pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-11-64301 võlausaldajaks ja tal on tunnustatud nõue, seega on tal
23. mai
24. a. määruskaebuse 2

) § 663 lõiget 5, kui jättis võlausaldajate

1. aprilli ja
2. mai
3. a. määruskaebused Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks esitamata ning tegi nende rahuldamata jätmise kohta eraldi määrused. Maakohus ei ole täitnud ka talle PankrS §-s 84, § 69 lg. 1 lauses 1 ja §-s 55 sätestatud ülesandeid ja kohustusi. Kohus on rikkunud PankrS § 161 lõiget 4, sest ei ole küsinud pankrotitoimkonnalt arvamust halduri lõpparuande kohta, samuti PankrS § 69 lõikes 1 sätestatud järelevalve kohustust pankrotihalduri tegevuse üle ega kontrollinud, kas haldur on täitnud talle PankrS § 162 lõikes 1 sätestatud kohtule lõpparuande esitamiseks nõutud tingimusi, s. h. p. 3 sätet. Kohus on rikkunud ka PankrS § 172 lõikes 1 sätestatut, sest ei ole huvi tundnud ega küsinud võlausaldajate üldkoosolekult ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohatu on
4. aprilli
5. a. kohtumääruses toodu, et üldkoosolek ei ole asjas teinud ettepanekut usaldusisiku kandidaadi osas. Kohus on raskelt rikkunud võlausaldajate üldkoosoleku õigust nende pädevusse antud küsimuste lahendamisel (PankrS § 77). Võlgniku mittesobivust iseenda usaldusisikuks on võlausaldajad põhjalikumalt käsitlenud pankrotitoimkonna seisukohas kohtule. Maakohtu
6. aprilli
7. a. määrus on oma sisult märksa laiem kui vaid pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamist puudutav (resolutsiooni p. 1) ning seetõttu on õiguspärane kohtumäärusele hinnang anda igale resolutsiooni
8. –
9. punktile eraldi. Stelling Kinnsivara OÜ määruskaebus Võlausaldaja palub maakohtu
10. aprilli,
11. aprilli ja
12. mai
13. a. määrused tühistada. Väär on maakohtu seisukoht, nagu oleks Stelling Kinnisvara OÜ ja Ehituse Hankekeskus OÜ lepinguliseks esindajaks
14. aprilli
15. a. kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tsiviilasjas 2-11-64031 olnud adv. Merilin Valdmaa. Nimetatu ei olnud mistahes moel seotud võlausaldajatega nende
16. aprilli ja
17. mai
18. a. määruskaebuste koostamisel ega nende esitamisel kohtu
19. aprilli ja
20. aprilli
21. a. määruste peale. Samuti ei ole adv. Merilin Valdmaa kunagi esindanud võlausaldajaid X Xi (pankrotis) pankrotimenetluses läbiviidud toimingutel.
22. aprilli ja
23. mai
24. a. määruskaebused on esitanud kohtule võlausaldajate seaduslikud esindajad. Adv. Merilin Valdmaa oli Stelling Kinnisvara OÜ lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas 2-11-64031 lühiajaliselt, perioodil kuni X Xi ajutise halduri nimetamiseni
25. märtsil
26. a. Maakohus on oma tegevusega
27. aprilli
28. a. määrusest Vello Vetevoolu koheselt (samal päeval) teavitamisel aktsepteerinud teda kui Stelling Kinnisvara OÜ seaduslikku esindajat isikuna, kes selle võlausaldaja nimel suhtleb kohtuga ja esindab Stelling Kinnisvara OÜ-d vaidluses kohtumääruse seaduslikkuse üle. Sama järeldub kohtu vastusest Vello Vetevoolule tema pöördumisel kohtusse seoses
29. aprilli
30. a. määruse puudumisega tema e-toimikus. Vello Vetevoolu kirjalik pöördumine
31. aprilli
32. a. määruse saamiseks annab kohtule üheselt teada, et ta ei ole saanud kohtumäärust kätte. Kohus ei viita ega anna ka Vello Vetevoolule teada, et kohus on
33. aprilli
34. a. määruse juba edastanud adv. Merilin Valdmaale ning määruse saamiseks tuleb Vello Vetevoolul pöörduda advokaadi poole. Ebamõistlik on arvata, et kui kohus suhtleb
35. aprilli
36. a. määruse osas Vello Vetevooluga, arvestab ta määruse vaidlustamise tähtaja arvutamisel Stelling Kinnisvara OÜ ja Ehituse Hankekeskus OÜ esindajaks adv. Merilin Valdmaad, s. o. isikut, kes pole võlausaldajate määruskaebustega üldse seotud. Ülaltoodut arvestades ja Vello Vetevoolule
37. aprilli
38. a. määruse kohese e-maili teel edastamisega, on kohus andnud Vello 3

) § 663 lõiget 5, jättes võlausaldajate

1. aprilli ja
2. mai
3. a. määruskaebused Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks esitamata ning tehes märgitud määruskaebuste rahuldamata jätmise kohta eraldi määrused ja edastades need menetlusosalistele. Sellega kohus on rikkunud Ehituse Hankekeskus OÜ õigusi, s. h. kaebeõigust. Maakohus on oma tegevusega
4. aprilli
5. a. määrusest Vello Vetevoolu koheselt (samal päeval) teavitamisel aktsepteerinud teda kui Stelling Kinnisvara OÜ seaduslikku esindajat isikuna, kes selle võlausaldaja nimel suhtleb kohtuga ja esindab Stelling Kinnisvara OÜ-d vaidluses kohtumääruse seaduslikkuse üle. Sama järeldub kohtu vastusest Vello Vetevoolule tema pöördumisel kohtusse seoses
6. aprilli
7. a. määruse puudumisega tema e-toimikus. Vello Vetevoolu kirjalik pöördumine
8. aprilli
9. a. määruse saamiseks annab kohtule üheselt teada, et ta ei ole saanud kohtumäärust kätte. Kohus ei viita ega anna ka Vello Vetevoolule teada, et kohus on
10. aprilli
11. a. määruse juba edastanud adv. Merilin Valdmaale ning määruse saamiseks tuleb Vello Vetevoolul pöörduda advokaadi poole. Ebamõistlik on arvata, et kui kohus suhtleb
12. aprilli
13. a. määruse osas Vello Vetevooluga, arvestab ta määruse vaidlustamise tähtaja arvutamisel Stelling Kinnisvara OÜ ja Ehituse Hankekeskus OÜ esindajaks adv. Merilin Valdmaad, s. o. isikut, kes pole võlausaldajate määruskaebustega üldse seotud. Ülaltoodut arvestades ja Vello Vetevoolule
14. aprilli
15. a. määruse kohese e-maili teel edastamiseg, on kohus andnud Vello Vetevoolule üheselt mõistetava selge arusaamise, et just tema on
16. aprilli
17. a. kohtumäärusega seonduvalt vaidlusasjas Stelling Kinnisvara OÜ-d esindav ainuisik. Vastus määruskaebusele Pankrotihaldur vaidleb määruskaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Lisaks leiab haldur, et maakohus võttis määruskaebused valesti menetlusse ning rikkus sellega PankrS § 163 lg. 2 ja § 164 lg. 2 nõudeid. PankrS § 163 lg. 2 sätestab, et vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest. Pankrotihaldur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded teate PankrS § 163 lõikes 1 sätestatud korras
18. märtsil
19. a. Seega oleksid võlausaldajad pidanud esitama oma vastuväited X Xi pankrotimenetluse lõpparuandele hiljemalt
20. märtsil
21. a. Ehituse Hankekeskus OÜ ja Stelling Kinnisvara OÜ ei esitanud maakohtule tähtaegselt vastuväiteid lõpparuandele ning kohus kinnitas seetõttu
22. aprillil
23. a. X Xi pankrotimenetluses lõpparuande halduri esitatud kujul, lõpetades ühtlasi pankrotimenetluse. Võlausaldajad esitasid määruskaebuse Harju Maakohtu
24. aprilli
25. a. määruse peale, kuigi ei olnud eelnevalt tähtaegselt esitanud vastuväidet lõpparuandele PankrS § 163 lg. 2 kohaselt. PankrS § 161 lõike 2 kohaldamine ei ole võimalik, sest tegemist ei ole lõpetamismenetlusega erijuhul. Võlausaldajatel ei olnud algusest peale lõpparuande kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust PankrS § 164 lg. 2 kohaselt. 4

§ 663lg.

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu

1. mai
2. a. määrus tuleb jätta muutmata osas, millega Stelling Kinnisvara OÜ poolt maakohtu
3. aprilli
4. a. määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduti. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega keelduti menetlusse võtmast Ehituse Hankekeskus OÜ määruskaebust maakohtu
5. aprilli
6. a. määruse peale. Ehituse Hankekeskus OÜ määruskaebus tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, menetlusse võtmise korral aga ka

§ 663lõigetes 3 – 5 sätestatud menetlustoimingute tegemiseks.

Esmalt ei saa nõustuda pankrotihalduri seisukohaga, nagu oleks maakohus võtnud ebaõigesti menetlusse Ehituse Hankekeskus OÜ ja Stelling Kinnisvara OÜ määruskaebused maakohtu

1. mai
2. a. määruse peale, millega nende määruskaebust Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a. määruse peale menetlusse ei võetud. Maakohtu
5. aprilli määrusega oli keeldutud menetlusse võtmast samade võlausaldajate määruskaebust kohtu
6. aprilli
7. a. määruse peale, millega kohus lõpparuande kinnitas ja pankrotimenetluse lõpetas. Et pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale on põhimõtteliselt kaebeõigus menetlusosalistele ette nähtud (PankrS § 164 lõiked 1 ja 2), siis tuleneb sellest ka menetlusosalise kaebeõigus määruse peale, millega lõpparuande kinnitamise kohta tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebust menetlusse ei võetud. Üldmenetluse asjade tarvis on taoline põhimõte sätestatud

§ 663lõikes 2.

Seega on maakohus Ehituse Hankekeskuse OÜ ja Stelling Kinnisvara OÜ määruskaebused maakohtu

1. mai
2. a. määruse peale õigesti menetlusse võtnud. Seega tuleb ringkonnakohtul osundatud määruskaebuste alusel kontrollida maakohtu
3. mai
4. a. määruse põhjendatust. Osundatud
5. mai
6. a. määrusega on maakohus keeldunud menetlusse võtmast Ehituse Hankekeskuse OÜ ja Stelling Kinnisvara OÜ määruskaebust maakohtu
7. aprilli
8. a. määruse peale määruskaebuse esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja rikkumise põhjendusel. Siiski sisaldab määrus põhjendust üksnes Stelling Kinnisvara OÜ määruskaebuse kohta, ei sisalda aga mingeid põhjendusi Ehituse Hankekeskuse OÜ määruskaebuse kohta. Et menetluses osaleb iga menetlusosaline vastaspoole suhtes iseseisvalt ning ühel poolel esinevate menetlusosaliste toimingutest ei tulene samal poolel esinevatele teistele menetlusosalistele õiguslikke tagajärgi (

§ 475lg.

122, § 477 lg. 1 ja § 207 lg. 2), siis pidi maakohus eraldi põhjendama kummagi menetlusosalise määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist. Et maakohus ei ole seda teinud, siis on määrus Ehituse Hankekeskuse OÜ suhtes põhjendamata ja juba sellest tulenevalt ebaõige. Määrus tuleb Ehituse Hankekeskuse OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise osas tühistada, nimetatu määruskaebus saata aga maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja vajaduse korral sellega seotud menetlustoimingute tegemiseks. Stelling Kinnisvara OÜ osas on vaidlustatud määrus õige ning määruskaebus ei anna alust seda tühistada. Adv. Merilin Valdmaa on teavitanud kohut sellest, et ta on Stelling Kinnisvara OÜ lepinguliseks esindajaks,

1. jaanuari
2. a. menetlusdokumendis (kd. I, tl. 33 – 38) ja on seejärel menetluses lepingulise esindajana pidevalt ka osalenud. Asjaolu, et adv. Merilin Valdmaale on maakohtu
3. aprilli
4. a. määrus samal päeval kätte toimetatud, ei ole määruskaebuses kahtluse alla seatud. Ka seda, et adv. Merilin Valdmaa on olnud tsiviilasjas tema lepinguliseks esindajaks, ei ole ka Stelling Kinnisvara OÜ vaidlustanud. Stelling Kinnisvara OÜ on leidnud vaid, et vaidlusaluste määruskaebuste koostamisega ei ole adv. Merilin Valdmaal seost. Kolleegium leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldusele, nagu ei oleks adv. Merilin Valdmaa olnud 5

§ 225

lõikest 1, et kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Isegi juhul, kui tegemist oleks olnud tähtaegse volitusega, ei oleks see kohtu suhtes lõppenud, sest

§ 225lg.

4 kohaselt võib esindatav esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. Adv. Merilin Valdmaa on kogu menetluse kestel muuhulgas dokumentide kättetoimetamist kinnitanud ega ole kordagi kohut teavitanud sellest, nagu ei oleks ta enam Stelling Kinnisvara OÜ esindaja. Sellist teadet ei ole kohtule teinud ka esindatav ise. Lepingulise esindaja olemasolu ei piira seadusliku esindaja osavõttu asjast ega vastupidi (

§ 217lg.

2). Seega ei ole asjakohased määruskaebuses esitatud väited, nagu oleks kohus pidanud vaidlusaluse määrusega seoses mõistma, et selles küsimuses esindab äriühingut seaduslik esindaja. Kui menetlusosalisel on kohtumenetluses esindaja, siis tuleb menetlusdokumendid kätte toimetada üksnes esindajale, kusjuures mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist (

§ 321lg.

1). See ei piira siiski kohtu õigust edastada menetlusdokumendid nii menetlusosalisele endale kui ka mitmele esindajale ning kui kohus on seda teinud, ei anna see menetlusosalisele eeliseid ega seaduses sätestatuga võrreldes suuremaid õigusi. Et Stelling Kinnisvara OÜ esindaja sai maakohtu määruse kätte

1. aprillil
2. a., siis lõppes selle peale määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 15-päevane tähtaeg
3. mail
4. a. kell 24.
5. Määruskaebuse esitas see menetlusosaline
6. mail
7. a. ehk tähtaega rikkudes. Mingeid asjaolusid, mis võiksid anda alust järeldusele selle kohta, et määruskaebuse esitamise tähtaega on rikutud mõjuvatel põhjustel, määruskaebus ei sisalda. Seega ei ole alust määruskaebuse esitamiseks tähtaega ennistada. Et maakohus on õigesti keeldunud Stelling Kinnisvara OÜ määruskaebust menetlusse võtmast, siis ei ole vajadust vastata määruskaebuse motiividele, mis käivad pankrotimenetluse sisulise külje kohta. Ülle Jänes Kaupo Paal Malle Seppik 6