) § 202 ja § 185 lg 1, mille kohaselt toimub pärandina saadud vara valitsemine testamendis või pärimislepingus sisalduvate korralduste kohaselt, on eestkosteasutus seisukohal, et enne asja lõplikku otsustamist tuleb välja selgitada ka võimaliku testamendi või pärimislepingu tingimused. Korteriomandi võõrandamise osas eestkostja avalduses nimeliselt märgitud isikutele, abikaasadele XXXja XXX, eestkosteasutusel vastuväiteid ei ole.
lg 1 sätestatud eestkostja kohustusest eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitseda, säilitada ning võimaluse korral suurendada, järeldab eestkosteasutus, et eestkostetavale kõige tulusam oleks korteriomandi müük enampakkumise teel, kuid siiski ei välista see Kristiine Linnaosa Valitsuse hinnangul müüki konkreetsetele isikutele, vaid see müügi viis oleks määravaks ainult hinna kujundamisel. Kuivõrd eestkosteasutusel puuduvad kinnisvara hindamise alased kogemused, siis avaldaja pakutud korteriomandi väärtuse (71 000 eurot) kooskõla TsÜS § 65 sättega ei saa eestkosteasutus hinnata. Arvestades, et korteriomandi hindamise on tellinud seda omandada soovinud XXX, siis ei saa välistada hindamise mõningast kallutatust ostja kasuks. Lähtudes faktist, et XXX kui XXXendine eestkostja on koos XXX teinud korteriomandile parendusi eestkostjaks oleva aja jooksul, on eestkosteasutus seisukohal, et tulenevalt
§-st 193 tuleb kohtul ja riigi õigusabi korras määratud advokaadil anda hinnang parenduste väärtuse ja nende hüvitamise nõude põhjendatusele vastavalt asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse ja perekonnaseaduse sätetele. Piisava informatsiooni ja kinnisvaraalaste teadmiste puudumise tõttu ei saa eestkosteasutus selle nõude kohta (korteriomandi väärtuse vähendamine parenduste väärtuse võrra) täpset seisukohta võtta, kuid siiski avaldab, et kaheldav on parenduste väärtuse kallinemine alates nende tegemisest kuni korteri müügi hetkeni 4 nii nagu avaldaja on arvutanud (parenduste väärtus on avaldaja hinnangul suurenenud 1845 euro võrra). Tulenevalt ülaltoodust toetab eestkosteasutus XXX taotlust tema eeskostetavale XXX kuuluva korteriomandi XXX müügiks, kuid hinnaga, mis on kooskõlas ülalviidatud seadustega ja põhjendustega. Perekonnaseaduse § 186 lg 1 näeb ette, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Kristiine Linnaosa Valitsus on arvamusel, et eestkostetava huvide kaitseks tuleb avaldajal tehingu müügihinnast 50% hoiustada krediidiasutuses eraldi kontol, mille kasutamiseks on vaja kohtu igakordset nõusolekut. Ülejäänud 50% müügihinnast võib eestkostja kasutada vastavalt vajadusele omal äranägemisel eestkostetavaga seotud vajalike kulutuste katmiseks. Antud olukorras on vajalik raha kasutada eestkostetava hoolduse ja raviteenuste eest tasumiseks. Eestkostetavale määratud esindaja arvamus XXXmenetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Mariann Tusti esitas 09.09.2013 kohtule kirjaliku seisukoha. Tehingu objektiks on korter asukohaga XXX. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub korter ühisomandisse koos XXXja XXX. Mingeid kitsendusi kinnistusraamatusse kantud pole. Seega on ühisomanikud vabad oma omandit võõrandama. Nii avaldaja küsitlemisest ja tema poolt saadetud materjalidest tsiviilasjas nr 2-1324562, kui ka kohaliku omavalitsuse seisukohast nähtub, et korteris on teinud remondi XXX, kes oli ajavahemikul 2010 kuni 2013 XXXeestkostja ning kes ise selles korteris sel perioodil ka elas. XXX tasus selle korteri kasutamisega seotud kulud. XXXi poolt omanikele üüri maksmise kohta andmed puuduvad. Alates käesoleva aasta juulist on eestkostjaks avaldaja XXX . Avalduse kohaselt soovib korteri ära osta XXX. Avaldaja leiab, et müügihinnast tuleb maha arvestada parenduste hind, mida on omakorda veel korrutatud diskontomääraga. Esindaja leiab, et endise eestkostja XXX käitumine tekitab küsimusi. Esindajal ei ole andmeid, millisel õiguslikul alusel toimus XXX poolt kolmandate isikute vara parendamine. XXX tegi parendusi eestkostetava korteris, mida ta ise eluasemena kasutas. Kohe pärast eestkoste lõppemist soovib ta omandada sama korterit ning sisuliselt soovib, et eestkostetav hüvitaks talle parendused. Selline käitumine ei ole kooskõlas eestkostetava huvide kaitsmisega. Avalduses on esitatud teiste omanike seisukoht, et korteri väljaüürimisega ei soovita tegeleda ning kuna korteri omamisega kaasnevad igakuised kulud, siis on soov korter võõrandada. Omanikel on õigus oma vara vabalt käsutada ning seetõttu pole 5 2-13-36237 esindaja korteri võõrandamise vastu, kuid see peab toimuma vastavalt turuväärtusele. Samuti tuleb müügist saadud raha see osa, mis kuulub XXX, kanda üle tema pangaarvele ja kasutada eestkostetava huvides. Kuna XXX psüühiline seisund ei võimalda tal selliseid tehinguid teha ega nendest aru saada, siis ei pidanud esindaja otstarbekaks XXX isiklikult sel teemal suhelda. Kohtu seisukoht Kohus peab avaldust, milles taotletakse eestkostetavale kuuluva kinnisvara võõrandamist, põhjendatuks ja nõustub eestkosteasutuse seisukohaga ja XXX menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga. Avalduses esitatud põhjendustega nõustub kohus osaliselt. Kohus ei nõustu avalduses märgitud kinnisasja müügi hinnakujundusega ning kinnisasja müügist saadava raha kavandatava paigutusega. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kinnisasja võõrandamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.
lg 2 kohaselt tuleb eestkostetava varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.
lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.
järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid.
Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.
lg 1 kohaselt eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muuhulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav 6 saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
p 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasja õigust.
kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on
Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et on ilmne, et XXX ei hakka kunagi enam seda kinnistut ise kasutama tulenevalt oma tervislikust seisundist tingitud võimetusest iseseisvalt hakkama saada. Ta vajab pidevat igapäevast kõrvalabi ja juhendamist erihooldekodus. Käesoleval ajal elab ta XXX ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Lähtudes tsiviilasjas nr 2-10-1159 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist ei pea kohus XXX ärakuulamist vajalikuks, sest arvestades XXX tervislikku seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita tema ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. XXXhuvide ja õiguste kaitseks määras kohus temale menetluse ajaks esindaja. Kohus leiab, et ei esine takistusi eestkostetava nimel eestkostetava varaga tehingu tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetavale XXXühisomandina kuuluva kinnisasjaga tehingu tegemiseks – so selle võõrandamiseks turuhinnaga. Menetluses on kindlaks tehtud, et korteriomandi XXX ühisomand (s.h. XXX omand) on tekkinud pärimise teel. Pärimisregistri andmetel ei olnud tehtud testamenti ega pärimislepingut, seega ei ole
ja § 185 lg 1 tulenevat kohustust valitseda pärandina saadud vara testamendis või pärimislepingus sisalduvate korralduste kohaselt. Kohtule on tsiviilasjas 2-13-24562 esitatud korteriomandi asukohaga XXX kohta tehtud eksperthinnang nr XXX, mille on teostanud XXX OÜ. Kuivõrd kohus menetleb XXXavaldust nõusoleku saamiseks eestkostetava XXXnimel tehingu tegemiseks tsiviilasjana 2-13-36237, siis lähtub kohus tsiviilasja lahendamisel kõigist nimetatud avalduse lisana esitatud materjalidest. Eksperthinnangu nr XXX kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX turuväärtus 06.05.2013 seisuga 71 000 eurot. Kohtul ei ole alust kahelda XXX OÜ hindajate pädevuses ja objektiivsuses. Tsiviilasja toimiku kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX üks tulevastest ostjatest ja endine eestkostja XXX teinud kõnealuses korteris 2010.a, s.o. samal ajal kui XXX ise selles korteris elas, põhjaliku remondi ning parendanud korterit ca 7 2-13-36237 18 000 euro väärtuses. Avaldaja hinnangul on 2010 tehtud parenduste väärtus käesolevaks ajaks, 2013.a, suurenenud 1845 euro võrra. Kuivõrd nimetatud parendused on XXXühisomandina kuuluva kinnisasja juures teinud XXX, siis peab avaldaja põhjendatuks vähendada korteriomandi asukohaga XXX turuväärtusele vastavat müügihinda 71 000 eurot XXXja XXX müügi korral 19 845 euro võrra ning peab korteriomandi õiglaseks hinnaks 51 115 eurot. Korteriomandi teised kaasomanikud on andnud kirjaliku nõusoleku müüa korteriomand asukohaga XXX XXXja XXX hinnaga 51 000 eurot, millest on kohtul võimalik järeldada, et teised kaasomanikud on XXXnimetatud korteris parenduste tegemiseks andnud oma nõusoleku ning on nõus ka tehtud parenduste arvel korteriomandi müügihinda vähendama. Tallinna linn esitas 08.01.2010 Harju Maakohtule avalduse XXXeestkostja määramiseks ja tema kinnisesse asutusse paigutamiseks, XXXmäärati eestkostja 13.07.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-1159. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et korteriomandi asukohaga XXX tasuta kasutamiseks või üürile andmiseks otsustamine on toimunud XXXkui korteriomandi ühisomaniku osavõtul, samuti ei ole kohtul andmeid, kas XXX maksis korteris elamise ajal lisaks korteri kasutamisega seotud kuludele ka korteri omanikele üüri. XXXeestkoste järelevalve toimikus ei ole eestkostetava sissetuleku osas teavet üürilaekumiste kohta. Võlaõigusseaduse § 285 lg 1 kohaselt võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Käesolevas menetluses ei ole kohtule tõendatud, et XXXühisomandina kuuluvas korteris on parendused tehtud ka XXXnõusolekul, mistõttu ei ole põhjendatud korteri müügihinna alandamine XXXkuuluva osa võrra, mis oleks sisuliselt XXXi omal algatusel tehtud kulutuste hüvitamine. Kuivõrd XXX oli XXXeestkostja, siis ei saanud XXX
lg 1 p 1 järgi eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend. Kohtuinfosüsteemi andmetel ei ole XXXtehingute tegemiseks erieestkostjat määratud. Seega asub kohus seisukohale, et korteris asukohaga XXX 2010 tehtud parenduste tegemiseks ei ole XXX oma nõusolekut andnud ning seetõttu ei pea ta nimetatud parendusi ka hüvitama. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks anda nõusolekut korteriomandi asukohaga XXX müügiks hinnaga, mida on vähendatud tehtud parenduste eest XXXkuuluvas osas. Samuti ei ole kohtule usutavalt põhjendatud, et 2010.a tehtud parenduste väärus on käesolevaks ajaks suurenenud 1845 euro võrra. Kohus annab nõusoleku XXXühisomandina kuuluva kinnisasja müümiseks turuhinnaga, millest ei ole maha arvatud 2010.a kinnisasja parendamiseks tehtud kulutusi XXXkuuluvas osas, s.o summas 6615 eurot. Kohus on seisukohal, et eestkostja peab vara müügist saadud raha XXXkuuluvas osas, millest on maha arvestatud müügilepingu sõlmimise kulud, kasutama 50% ulatuses eestkostetava hooldamisega seotud kulude katteks. Selleks on vaja XXXkuuluv osa rahast paigutada XXXpangakontole, kust nähtuks raha kulutamise eesmärk ja 8 vajadus. Ülejäänud 50% tuleb paigutada XXXeraldi pangakontole, mille kasutamiseks on vaja kohtu igakordset nõusolekut. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetava huvides ja kohus määras eestkostetavale riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda. Raivo Einula 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.