1-06-8549/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-8549 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Valeriy Arsentievi (Arsentiev) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Valeriy Arsentievi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. V. Arsentiev mõisteti süüdi Viru Maakohtu 11.12.2007 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 65 lg 2 ja § 68 alusel 6 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 11.12.2007 ja lõpp 04.06.
5. Viru Maakohtu 19.04.2012 määrusega jäeti V. Arsentiev tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et süüdimõistetu V. Arsentiev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 2.1 Kohus märkis, et süüdimõistetut on varem 4-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Isik pani toime peamiselt vargused ja röövimised ning kuritegude toimepanemise põhjused olid majandusliku kasu saamine ja alkoholi tarbimine. Sellest asjaolust nähtub, et kinnipeetav ei olnud varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei täitnud oma eesmärki. Vangla materjalidest nähtuvalt kuritarvitas isik alkoholi, pannes kuriteo toime alkoholi mõju all. Alkoholi kuritarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. 2.2 V. Arsentievil on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, mis maakohtu hinnangul viitab sellele, et isik ei ole valmis ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidama ning seetõttu ei ole kohus kindel, et isik suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Samuti rikkus kinnipeetav kriminaalhoolduse nõudeid, mis näitab isiku suutmatust järgida talle pandud kohustusi ja ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna, mistõttu oleks isiku enne tähtaega vabastamine ennatlik. 2.3 Positiivseks tuleb lugeda, et isik on läbinud sotsiaalabiprogrammid ja keelekursuse, lähedaste olemasolu ja rehabilitatsioonikeskuse poolt tasuta abi osutamine, kuid nimetatud asjaolud ei kaalu üle V. Arsentievi suhtes esinevad negatiivsed asjaolud: varem toimepandud kuriteod, kuritegude toimepanemine katseajal ja mõistetud distsiplinaarkaristused. 2.4 Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks kinnipeetavat enne tähtaega vabastada. Tegemist on isikuga, kelle varasemast käitumisest võib järeldada tema suutmatust vabaduses õiguskuulekat elu elada. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetava puhul on vabastamist mittetoetavaid asjaolusid enam kui seda toetavaid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. V. Arsentiev taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu märgib, et kuigi vangla iseloomustuse kohaselt olid tal kehtivad distsiplinaarkaristused selle koostamise ajal 20.05.2013, olid need kaotanud kehtivuse kohtuistungi toimumise ajaks 13.08.
8. Seetõttu ei ole kohtu viide kehtivatele distsiplinaarkaristustele asjakohane. 3.2 V. Arsentiev on enda sõnul muutunud. Ta on läbinud kõik vangla sotsiaalprogrammid ning omandanud keevitaja eriala. Süüdimõistetu lisab, et vabaduses on tal kindel elukoht ja eakas haige ema, kes vajab tema abi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V. Arsentievi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on V. Arsentievi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning seetõttu rõhutab üksnes järgnevat.
10. Kinnipeetava V. Arsentievi tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavad ringkonnakohtu hinnangul tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. -2- 5.1 V. Arsentiev mõisteti Viru Maakohtu 01.02.2008 otsusega süüdis selles, et ta isikuna, kes on kohtulikult karistatud röövimise ja väljapressimise eest ning kellele ei olnud lõppenud katseaeg, tegutsedes grupis, tungis röövimise eesmärgil ühiselamus teisele isikule selle toas kallale, lüües kannatanut rusikaga näkku ning omastades kannatanu vara koguväärtusega 716 krooni. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning V. Arsentievi süü suurust riivaks ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvisid ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 5.2 Samuti tingib süüdimõistetu vabastamata jätmise tema varasem elukäik. Nimelt on V. Arsentiev kriminaalkorras neljal korral karistatud. V. Arsentiev on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid – peamiselt varavastaseid, aga ka vägivalda kasutades. Kinnipeetava poolt kuritegeliku käitumise jätkamise faktist järeldub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud eesmärki. Vastupidi, kuriteo, mille eest V. Arsentiev käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal, kui ta oli tingimuslikult karistuse kandmisest vabastatud.
11. Kuigi tuleb nõustuda määruskaebuses osundatuga ning arvestada positiivsena, et V. Arsentievi puhul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa eirata asjaolu, et ta on vangistuse kandmise ajal kuuel korral õigusvastaselt käitunud. Maakohtu 13.08.2013 istungi protokollist nähtuvalt on kinnipeetav ise põhjendanud distsiplinaarkaristusi ennastõigustavalt vaid sellega, et „lihtsalt juhtuvad sellised olukorrad, vangla sunnib mingil moel“ (tl 127). See kahandab ringkonnakohtu hinnangul usutavust, et kinnipeetav vabaduses viibides suudaks õiguskuulekalt käituda.
12. Ringkonnakohus leiab, et V. Arsentievi suhtes esinevad küll positiivsed asjaolud (sealhulgas kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vangistuses sotsiaalprogrammide läbimine, keevitaja eriala omandamine, vabaduses kindel elukoht, lähedase olemasolu), kuid need ei kaalu üles V. Arsentievi suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (sealhulgas varasemalt toimepandud kuriteod ja nende eest mõistetud karistused, samalaadsete kuritegude toimepanemine katseajal ning kuriteo toimepanemise asjaolud).
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Arsentievi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Arsentiev tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Aarne Sarjas Mati Kartau -3- Tiit Lõhmus