1-13-8357/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8357 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. septembri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pjotr Godžitašvili kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 208 lg-dest 1, 3, § 326 lg-st 2 ja § 323 lg 2 p-st 2 jätta Pjotr Godžitašvili kaebus Riigiprokuratuuri
3. septembri 2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale. Juhindudes RÕS § 7 lg 1 p 2 ja 5 ja § 10 lg 5 jätta Pjotr Godžitašvili taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. P. Godžitašvili esitas 01.07.2013 ja 08.07.2013 avaldused kriminaalmenetluse alustamiseks PPA kodakondsus- ja migratsiooniameti ametnike suhtes, kes jätsid I.G. i eluohtlikku olukorda, millega viisid ta enesetapuni.
5. 09.07.2013 jättis Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalitus kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
6. P. Godžitašvili vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Viru Ringkonnaprokuratuuris. Kuigi ta polnud KrMS § 207 lg 2 sätestatud kaebeõigust omav isik, s.o kannatanu, lahendas Viru Ringkonnaprokuratuur kaebuse sisuliselt oma 02.08.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, nõustudes uurimisasutuse põhistustega.
7. Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse vaidlustas P. Godžitašvili omakorda Riigiprokuratuuris. 03.09.2013 määrusega jättis Riigiprokuratuur isiku kaebuse rahuldamata, nõustudes siinjuures ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega.
8. 18.09.2013 esitas P. Godžitašvili Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri 03.09.2013 määruse peale. Kaebuses esitatud taotlused
9. P. Godžitašvili taotleb:
10. kriminaalasja algatamist ja PPA kodakondsus- ja migratsiooniameti ametnike karistamist I.G. i ohtlikku olukorda jätmise ja enesetapuni viimise eest;
11. Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ja prokuratuuri määruste õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamist;
12. tema kaebuse vastuvõtmise ja läbivaatamisega seotud riigilõivu maksmisest vabastamist maksejõuetuse tõttu;
13. talle riigi õigusabi määramist;
14. kohtuistungi kuupäeva kindlaks määramist;
15. temale kohtuotsuse esitamist vene keeles;
16. kohtuistungi video- ja audiosalvestisel talletamist;
17. temal endal kohtuistungil video- ja audiosalvestise tegemise võimaldamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus, kontrollides P. Godžitašvili kaebuse nõuetele vastavust, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja esitajale tagastada. Samuti tuleb jätta rahuldamata P. Godžitašvili taotlus riigi õigusabi saamiseks.
19. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. Nimetatud asjaolu on P. Godžitašvilile Riigiprokuratuuri 03.09.2013 määruse resolutiivosas ka selgitatud. Vaatamata sellele on P. Godžitašvili kaebuse esitanud ise. Kaebuse lõpus on ta palunud ringkonnakohtul määrata talle seoses tema maksejõuetusega ka riigi õigusabi, kusjuures märkimata on, kas ta soovib õigusabi kohtuistungi ajaks või seoses kaebuse esitamisega. Kuivõrd kaebuse sisulises pooles ei ole riigi õigusabi andmist puudutatud, siis ei ole tekkinud arusaamatust kaebuse pinnalt võimalik kõrvaldada ning ringkonnakohus võtab käesolevas määruses seisukoha ka P. Godžitašvilile riigi õigusabi andmise osas.
20. Ringkonnakohus märgib, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. Isegi, olles tuvastanud isiku maksejõuetuse, peab menetleja KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt järgnevalt hindama seda, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) kohaselt võidakse riigi õigusabi jätta muuhulgas andmata ka juhtudel, mil menetleja leiab, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2) või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Nagu nähtub asja materjalidest, ei ole P. Godžitašvili tegelikult KrMS § 207 lg-s 2 sätestatud 2 kaebeõigust omav isik, s.o kannatanu, kuigi nii Viru Ringkonnaprokuratuur kui Riigiprokuratuur on tema kaebused menetlusse võtnud ja neid arutanud. Seega ei jää käesolevalt temale riigi õigusabi andmata jätmisel tema enda olulised huvid kuidagi kaitseta. 9.2 Samuti leiab ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määrusest nähtuvalt on kriminaalmenetluse alustamata jätmist nii ringkonnaprokuröri kui ka riigiprokuröri poolt piisavalt põhjendatud ja seega saab P. Godžitašvilil käesolevas asjas vaevalt olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi võiks vajada. Seega tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.
21. Puudutavalt P. Godžitašvili kaebust Riigiprokuratuuri 03.09.2013 määrusele märgib ringkonnakohus, et lähtuvalt KrMS § 208 lg-st 1 saab Riigiprokuratuuri põhistatud määrust isik vaidlustada vaid professionaalse juristi – advokaadi – vahendusel. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab seda, et kaebuse on koostanud ja sellele on alla kirjutanud advokaat. Vaatamata sellele, et Riigiprokuratuur on oma määruse resolutsioonis sellest P. Godžitašvilit ka teavitanud, on ta kaebuse esitanud ise. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna P. Godžitašvili ei esitanud kaebust advokaadi vahendusel, tuleb tema kaebus Riigiprokuratuuri määrusele KrMS § 208 lg 1 ja KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata ja see talle tagastada.
22. Kokkuvõtvalt, ringkonnakohus jätab esiteks rahuldamata P. Godžitašvili taotluse määrata talle riigi õigusabi ning teiseks – kooskõlas KrMS § 326 lg-ga 2 – läbi vaatamata tema kaebuse, sest selle on esitanud isik, kellel pole selleks seaduslikku õigust. P. Godžitašvili ülejäänud taotluste osas ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamata jätmise tõttu enam seisukohta ei võta. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas