1-06-9819/142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2013, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 05.09.2013 Kohtuasja number 1-06-9819 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Marko Vestman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelvalve alla Marko Vestman, isikukood: 37010064225, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Süüdimõistetu Karistuse kandmise algus 07.02.2006 ja lõpp 06.02.2021 RESOLUTSIOON: Jätta Marko Vestman vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile. Viru Vanglale, Asjaolud: Viru Vangla edastas 09.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Vestman’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1 Marko Vestman tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.10.2007 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 184 lg 21 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 18 aastat vangistust ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 18 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 07.02.2006. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et Marko Vestman’it on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning keelatud ja eriluba nõudva kauba salakaubaveo toimepanemise eest. Kinnipeetav on vangistuses täitnud individuaalses täitmiskavas toodud tegevusi ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul on vabaduses elukoht, mis sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik on kutsekoolis omandanud abikoka eriala. Isik on majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid, kuigi ta omas kindlat töökohta. Isiku elustiil on hoolimatu ja riskiv. Kuna isikut on varem korduvalt karistatud samalaadsete tegude eest, võib oletada, et isik pole teinud vajalikke järeldusi. Tõenäosus, et isik paneb kahe aasta jooksul pärast vabanemist toime uue mitte vägivaldse kuriteo, on madal – 8%. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isik avalikkusele ohtlik. Teda on karistatud kolmel korral, kuritegude dünaamika ei ole muutunud, eelnev kuritegu on samuti salakaubavedu grupi poolt. Nii varasema kui praeguse kuriteo raames on kinnipeetav organisaator, põhjuseks materiaalse kasu saamise soov. Prokuröri seisukoht: Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isik kannab karistust mh esimese raskusastme narkokuriteo eest. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli ka enne nimetatud kuriteo toimepanemist karistatud. Seega ei olnud väga raske rahvatervisevastase ning majandusalase kuriteo toimepanemine juhuslik. Süüdimõistetu eesmärgiks narkootiliste ainete käitlemisel oli suure varalise kasu saamine. Prokuratuur on isiku ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on isik olnud allutatud kriminaalhooldusele. Ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist vahetult peale kriminaalhooldust ning seetõttu ei ole põhjendatud vabastada isik tingimisi enne tähtaega ning allutada ta kriminaalhooldusele. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Isiku, kes kannab muuhulgas karistust raskete esimese astme kuritegude toimepanemise eest, tingimisi vangistusest vabastamine selleks esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle seitsme aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg ning eelnev kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärki isiku kohanemiseks elada ühiskonnas õiguskuuleka eluviisiga. Varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb 2 jätkata karistuse kandmist vangistuses. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohtu istung: 05.09.2013 toimunud videokohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Isiku kinnitusel kahetseb ta tehtut. Ta soovib vabaneda, et luua pere. Kinnipeetav leidis, et tingimused tema vabastamiseks on olemas. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Marko Vestman tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega, ühes allutamisega elektroonilisele valvele, vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabaduses olemas elu- ja töökoht ning tema käitumine vangistuses viibimise ajal on olnud õiguskuulekas, on tema vabastamist välistavaid asjaolud kaalukamad. Kinnipeetava vabastamisel tingimisi enne tähtaega arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Käesoleval juhul on tegemist isikuga, kes kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Isik on temale mõistetud kuriteost ära kandnud vaid kolmandiku. Kohus leiab, et kuigi formaalselt on eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega olemas, tuleb käesoleval hetkel arvestada asjaoluga, et isik on toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo. Viimati toime pandud kuriteo asjaolud ja isiku varasem elukäik, st isikut on korduvalt karistatud samalaadsete tegude eest, ei toeta isiku vabastamist. Kuivõrd isik on ka varem toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil ning ka töökoha olemasolu ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt elama, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist just kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et ka isiku allutamine elektroonilisele valvele ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Kohus peab paljasõnalisteks kinnipeetava poolt kohtuistungil väljendatud kahetsust. Kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toetanud ka prokurör. Kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et arvestades isiku elukäiku ja teo toimepanemise asjaolusid, oleks tema vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Marko Vestman’it tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4