1-13-8602/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) koht Kriminaalasja number 1-13-8602 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. augusti 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Rein Rähni esindaja vandeadvokaadi Niina Agarjova kaebus liik RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ringkonnakohus määras:
3. jätta Rein Rähni esindaja vandeadvokaat Niina Agarjova kaebus Riigiprokuratuuri
4. augusti 2013 määrusele rahuldamata.
5. välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 100 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale määruskaebemenetluses Rein Rähnile riigi õigusabi osutamise eest.
6. esindaja N. Agarjovale välja mõistetud õigusabi kulud summas 100 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD
7. Lõuna prefektuuris alustati kriminaalmenetlus 06.01.2012 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles, et 06.01.2012 ajavahemikul kell 01:30 kuni 05:30 on Tartus XXX asuvast Rein Rähnile kuuluvast puukuuri akna ja ukse lõhkumise teel sisse murtud ja varastatud R. Rähnile kuulunud elektriline ketassaag väärtusega 225 eurot ja Metabo elektritrell väärtusega 205 eurot. Varguse ja lõhkumisega tekitati R. Rähnile kahju kokku 839 eurot.
8. 26.07.2013 lõpetas uurimisasutus ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 200´alusel kuriteo toimepannud isiku(te) tuvastamatuse tõttu. Määrusest nähtuvalt on teostatud kõik võimalikud menetlustoimingud, kuid ei ole kindlaks tehtud isikut/isikuid, kes võisid varguse toime panna ning täiendavaid tõendeid pole võimalik koguda.
9. R. Rähni esitas Riigiprokuratuuri kaebuse, milles märgib järgmist (tsitaat) „loen täiesti õigustühiseks selle joomari sissemurdmise ja varguse tühistamise loa. Põhjus: rikuti jämedalt uurimisel sisekorra eeskirju“. Ühtki sisulist vastuväidet määruse põhistustele ega ühtki taotlust kaebaja ei esita. Ka ei nähtu kaebusest, milliseid rikkumisi kaebaja arvates menetluse käigus toime pandi.
10. Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja kriminaalasja materjalidega, leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Riigiprokurör nõustus uurimisasutuse ja ringkonnaprokuratuuriga selles, et käesoleval ajal ei esine sellist teavet, mis vajaks kontrollimist kriminaalmenetluslike vahenditega, st tingiks menetluse jätkamise. Taolist informatsiooni ei sisalda ka kõnealune kaebus. Kui kohtueelses menetluses on teostatud võimalikud menetlustoimingud, kuid kuriteo toimepannud isikut tuvastatud ei ole ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid, lõpetatakse kriminaalmenetlus vastavalt KrMS § 200´ lg
11. Kannatanu on viidanud kahele isikule kui võimalikele kuriteo toimepanijatele (J.K. ja P.S. ). Mõlemate seotust kuriteoga on menetluse käigus kontrollitud ja nad on ülekuulatud. Neile kahtlustuse esitamiseks alust pole. Riigiprokurör ei pidanud käesolevas määruses vajalikuks refereerida ülekuulamisprotokollide sisu ega muid teostatud toiminguid (nt sündmuskoha vaatlus), kuna taoline info oli kaebajale kättesaadav toimikuga tutvumise käigus. Riigiprokurör märkis, et nn „pimedates“ asjades st asjades, kus kurjategija isikut pole veel kindlaks tehtud, toimub kuriteo avastamisele suunatud tegevus suuresti operatiiv-jälituslike meetmete kaudu, mis tähendab, et kogu kuriteo avastamiseks tehtav töö ei pea ja teatud juhtudel ei saagi kajastuda kriminaalasja materjalides. Kui uurimisasutusele laekub täiendavat infot, mida on vajalik kontrollida läbi menetlustoimingute, seda ka tehakse. Varastatud esemete leidmise eesmärgil teostavad varavastaste kuritegude talituse töötajad pidevat pistelist kontrolli kohtades, kus varastatud esemeid võidakse realiseerida või neid kasutada ning pole alust kahelda, et kontroll on hõlmanud ka kaebuse esitajalt varastatud esemeid. Kaebuse esitajale selgitati, et vastavalt KrMS §-le 200´ lg 2 uuendatakse kriminaalmenetlus, kui kõnealuse kuriteo kohta saadakse uusi andmeid, mis võimaldavad koguda lisatõendeid ja teha kindlaks kuriteo sooritanud isikut. Seega ei ole põhjust arvata, et kui kõnealuse kuriteo kohta ilmneb uusi asjaolusid (kas mõne teise kuriteo menetlemisel või muul viisil) jäetakse need tähelepanuta, kuna kriminaalmenetlus on lõpetatud. Uute asjaolude ilmnemisel on menetlejal õigus kriminaalmenetlus uuendada ilma, et prokurör peaks menetluse lõpetamise määruse tühistama. Kui kannatanule saab teatavaks informatsiooni, mis võiks aidata kaasa kuriteo avastamisele, on ta õigustatud pöörduma selle kontrollimise taotlusega kriminaalasja menetlenud uurimisasutuse poole. Käesolev kaebus mingit uut informatsiooni ei sisalda.
12. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse R. Rähni esindaja N. Agarjova, kes taotleb tühistada Riigiprokuratuuri määrus ja jätkata kriminaalmenetlust. R. Rähni sõnul ta ei kahtle, et kuriteo pani toime J.K. , kuna kaebaja nägi isiklikult kuriteo toimepanemist pealt. Samuti on olemas tunnistaja I.R. , kes on nõus ütlusi andma. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED -2-
13. Ringkonnakohus leiab, et R. Rähni esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda järgnevalt. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga selles, et KrMS § 200´ alusel lõpetatud kriminaalmenetluse uuendamiseks ei ole vaja teha ei kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrust ega ka kriminaalmenetluse uuendamise määrust. Nagu kaebuse esitajale Riigiprokuratuuri määruses selgitati, uuendatakse vastavalt KrMS §-le 200´ lg-le 2 kriminaalmenetlus, kui kõnealuse kuriteo kohta saadakse uusi andmeid, mis võimaldavad koguda lisatõendeid ja teha kindlaks kuriteo sooritanud isikut. Kui kannatanule saab teatavaks informatsiooni, mis võiks aidata kaasa kuriteo avastamisele, on ta õigustatud pöörduma selle kontrollimise taotlusega kriminaalasja menetlenud uurimisasutuse poole. Antud juhul on kaebuse esitaja märkinud, et nägi isiklikult kuriteo toimepanemist pealt. Samuti on I.R. nõus andma ütlusi tunnistajana. Vastavate taotlustega peaks isik pöörduma kriminaalasja menetlenud uurimisasutuse poole. Küll aga juhib ringkonnakohus prokuratuuri tähelepanu järgnevale. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruses (09.07.2013), on lõpetamise alusena märgitud KrMS § 200´. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse (22.08.2013) mõttest on aru saada, et nõustutakse asjaoluga, et kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalidest tulenevalt ja määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole võimalik tuvastada kuriteo toime pannud isikuid, samuti puudub võimalus koguda kohtueelse menetluse käigus täiendavaid tõendeid. Küll aga on resolutsioonis viidatud lõpetamise alustena mitteasjassepuutuvatele alustele, s.o KrMS §-dele 199 lg 1 p 1 ja
14. Ringkonnakohtu pädevuses on kontrollida Riigiprokuratuuri määruse põhjendatust esitatud määruskaebuse alusel. Käesoleval juhul on Riigiprokuratuur soostunud käesoleva asja lõpetamisega KrMS § 200´alusel ja ringkonnakohus jätab nimetatud määruse muutmata. Seega ei too eeltoodud eksitav mitteasjassepuutuv viide menetluse lõpetamise alustele põhistatud määruses endaga kaasa mingeid menetluslikke järelmeid. Asja edasisel võimalikul menetlemisel tuleb juhinduda Riigiprokuratuuri ja prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruses (09.07.2013) toodud alusest.
15. R. Rähni esindaja N. Agarjova on esitanud ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on esindaja kahel korral R. Rähnit konsulteerinud ja temaga vestelnud, tutvustanud ja ettevalmistanud materjale ning koostanud ja esitanud määruskaebuse. Esindaja taotleb kokku 310 euro hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks õigusdokumendi koostamise peale kulunud aega (tutvustamine, materjalide ettevalmistamine, määruskaebuse koostamine ja esitamine) 5 tunni ulatuses. Arvestades, et tegemist on lihtsa õigusvaidlusega, samuti sedagi, et määruskaebuse sisulise osa moodustab vaid üks lõik – kuulub taotlus hüvitamisele ühe tunni eest, s.o summas 40 eurot. Lisaks on esindaja taotletud konsultatsiooni ja vestluse eest hüvitist 1,5 h ulatuses. Kokku taotleb kaitsja 70 euro hüvitamist. Ringkonnakohus peab ajakulu põhjendatuks, ent märgib, et kannatanu esindaja tasumäärad kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 60 eurot ühe menetlustoimingu või muu toimingu kohta. Seega kuulub hüvitamisele 60 eurot. Kokku kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele 100 euro ulatuses. Tartu Maakohtu 30.08.2013 määrusega on R. Rähnile antud riigi õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi -3- õigusabi kulud. Sellega seoses tuleb esindaja N. Agarjovale välja mõistetud õigusabi kulud summas 100 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Maarika Kuusk kohtunik -4-