KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1191 Haldusasi J.P.i kaebus Kiili Vallavalitsuselt kahju hüvitamisek

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

1. 08.06.2012 esitas J.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–10) Kiili Vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks summas 37 899.60 eurot ning viivitusintressi ja intressi väljamõistmiseks. Viivitusintressi palub kaebaja kaebuse esitamise hetkeseisuga välja mõista 7626.86 eurot ja edasi kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 ettenähtud seadusjärgsele viivitusintressi määrale. Intressi palub kaebaja kaebuse esitamise hetkeseisuga välja mõista 1186.90 eurot ja edasi kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest vastavalt VÕS §-s 94 ettenähtud seadusjärgsele intressi määrale. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks, paludes ta täielikult vabastada kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest. 26.06.2012 esitas kaebaja kohtule korrigeeritud kaebuse teksti (tl 39–42). Korrigeeritud kaebuse kohaselt rajas kaebaja
2. aastal talle kuulunud Aaviku I ja II kinnistutele (kokku 16 krunti) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni trassid. Nimetatud trasside rajamise maksumuseks kujunes 593 000 krooni, mis vastab 37 899.60 eurole. Töö teostas OÜ Võluvits. 17.01.2008 sõlmis kaebaja OÜ-ga Kiili KVH ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise lepingu nr 0026-1, mille eesmärgiks on lepingu punkt 3.1.1 kohaselt määratleda lepingu punktis 1.1 toodud kinnistute, milleks on Aaviku I ja II kinnistud, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks vajalikud objektid, liitumistasu suurus ja selle tasumise kord, omandite kuuluvus ja vajadusel muud liitumistingimused. 09.06.2009 andis kaebaja OÜ-le Kiili KVH aktiga üle Kiili vallas Kiili alevis Aaviku I ja Aaviku II maaüksusel lõpetatud vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldustööd ja ehitusdokumentatsiooni. Seega alates 09.06.2009 on Aaviku I ja II kinnistutele rajatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside omanikuks OÜ Kiili KVH. 08.03.2010 sõlmisid kaebaja ja OÜ Kiili KVH ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamise lepingu nr 08/007, mille lisaks 2 on 09.06.2009 allkirjastatud akt. 08.03.2010 lepinguga J.P. müüs ja Kiili valla vee-ettevõtja OÜ Kiili KVH ostis lepingu lisas 1 nimetatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatised 1 (ühe) Eesti krooniga. Kaebaja leiab, et kuna Kiili valla ja kaebaja vahel Aaviku I ja II kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trasside arendamiseks kokkulepet sõlmitud ei ole, on kaebaja trasside väljaehitamisega täitnud Kiili vallale kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikest 1 tuleneva kohustuse. Planeerimis- ja ehitusseadus (PES) § 47 sätestas, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Kiili Vallavalitsuse 13.02.2001 korraldusega nr 71 Aaviku maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta, ei ole kaebajale pandud kohustust vee- ja kanalisatsioonitrassid Aaviku maaüksusele välja ehitada. Pärast trasside vastuvõtmist ei ole ei Kiili valla poolt Kiili vallas veevärki ja kanalisatsiooni korraldama delegeeritud OÜ Kiili KVH ega Kiili vald teinud ümberarvutusi kaebaja poolt 17.01.2008 lepingus fikseeritud ja tema poolt makstava liitumistasu suuruse vähendamiseks trasside rajamisele kulunud summa võrra. Kuna kaebaja hinnangul pidanuks Kiili vald pärast OÜ Kiili KVH poolt trasside vastu võtmist 17.01.2008 lepingus kindlaks määratud liitumistasu suurust korrigeerima, on kaebajale Kiili valla poolt õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju.
3. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal esitatud kaebuse abil võimalik saavutada soovitud eesmärki. Kaebus on esitatud Kiili valla vastu ning põhineb väidetel, et pärast Kiili vallas veevärki ja kanalisatsiooni korraldama delegeeritud vee-ettevõtja OÜ Kiili KVH poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside kaebajalt vastuvõtmist ei ole Kiili vald teinud ümberarvutusi kaebaja poolt makstava liitumistasu suuruse vähendamiseks trasside rajamisele kulunud summa võrra. Kaebaja ja OÜ Kiili KHV vahel 17.01.2008 sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu nr 0026-1 ajal ei kehtinud enam PES, vaid kehtis ehitusseadus (EhS), mille § 13 kohaselt tagab kohalik omavalitsus detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Viidatud säte ei reguleeri maaüksuse varustamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. KOKS § 6 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas mh veevarustust ja kanalisatsiooni. Kohaliku omavalitsuse poolt eelnimetatud KOKS § 6 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmist reguleerib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS), millega ei sätestata kohalikule omavalitsusele kohustust konkreetsel alal ühisveevärk ja -kanalisatsioon tagada, ammugi mitte omal kulul välja ehitada. ÜVVKS § 4 lõike 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel või kui selline puudub, võib seda rajada ka detailplaneeringu alusel. ÜVVKS-s sätestatakse põhimõte, mille kohaselt toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine konkreetses arenduspiirkonnas liitumistasude eest (vt ÜVVKS § 6 lg 6 p 1). Kohalik omavalitsus või tema määratud vee-ettevõtja ei pea kandma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise kulusid. ÜVVKS § 6 lõike 7 kohaselt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine, toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab sellise arendamise ja ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja. ÜVVKS § 5 lõike 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi 2 ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes vee-ettevõtja kliendi tarbeks, kes on tasunud liitumistasu liitumiseks tehtud kulutuste täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud teada piirkonna täiendavaid võimalikke liitujaid, ning selle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt kliente, teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue kliendi liitumist eelnevalt liitumistasu tasunud liitujatele tasaarvestuse, lähtudes liitumiseks tehtud kulutustest ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitunud uute klientide arvust ning võttes arvesse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni põhivara kulumi (ÜVVKS § 6¹). Seega kuulub kaebuses märgitud liitumistasu tasaarvestuse seadusejärgne kohustus vee-ettevõtja ülesannete hulka, mitte aga kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka, mistõttu puuduvad kaebusel igasugused eduväljavaated.
4. Kaebajal puudub kohtu hinnangul ka ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuivõrd liitumistasu tasaarvestuse kohustus lasub vee-ettevõtjal, mitte kohalikul omavalitsusel, ei ole kaebajal võimalik riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kohalikult omavalitsuselt kahju hüvitamist nõuda. Avaliku võimu volituste ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alus sätestatakse RVastS § 7 lõikes 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab seega esinema isiku õiguste rikkumine ja haldusorgani õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel. Käesoleval juhul puudub Kiili valla õigusvastane tegevus, millega oleks võimalik kaebuses märgitud kahju tekitada. Et Kiili vallal puudus kohustus teha pärast vee-ettevõtja OÜ Kiili KVH poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside kaebajalt vastuvõtmist ümberarvutusi kaebaja poolt makstava liitumistasu suuruse vähendamiseks trasside rajamisele kulunud summa võrra, siis ei vastuta Kiili vald ka võimalike tekkinud kahjulike tagajärgede eest. Riigikohus on lahendis 3-3-1-20-10 rõhutanud, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaevatav haldusakt või toiming saa ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuda ega tema vabadusi piirata.

§ 121

lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus võib kaebuse

§ 121

lg 2 punkti 2 kohaselt tagastada ka põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kaebajal tuleb oma eesmärgi saavutamiseks pöörduda kohtusse vee-ettevõtja vastu. Sellisel juhul on tegemist kahjunõude vaidlusega, mille poolteks on J.P. ja vee-ettevõtja OÜ Kiili KVH, s.o kaks eraõiguslikku isikut. Kuivõrd kinnistu liitumine ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja (kaebaja) taotlusel ja tema ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja (OÜ Kiili KVH) vahel sõlmitud lepingu alusel, on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise leping võlaõiguslik leping kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisega seotud õiguste ja kohustuste määratlemiseks. Seega on tegemist eraõigusliku vaidlusega. 4.

§-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt reeglina tsiviilkohtu pädevusse ja on seega lahendatavad tsiviilkohtus. Kahju hüvitamist eraõigussuhetes reguleeritakse võlaõigusseadusega (VÕS). VÕS § 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse VÕS-i üldosas sätestatut muuhulgas lepinguvälistele võlasuhetele. Võlasuhe võib VÕS § 3 lg 1 punkti 2 järgi tekkida kahju (s.o nii varalise kui mittevaralise kahju) õigusvastasest tekitamisest. Kahju õigusvastane tekitamine on reguleeritud VÕS-i 53. peatükis. Eeltoodust nähtuvalt on eraõigussuhetest tuleneva varalise kahju kindlakstegemine tsiviilasi, mistõttu ei kuulu antud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse.

§ 121

lg 1 punktiga 1 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 5. Kohus tagastab kaebuse haldusasjas nr 3-12-1191 kokkuvõttes

§ 121

lg 2 punktide 1 ja 2 ning

§ 121lg 1 punkti 1 alusel.

3 6. Arvestades, et kaebuse kohaselt on kaebajale varaline kahju tekitatud kaebaja ja Kiili vallas asuva ja tegutseva vee-ettevõtja vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingus kindlaks määratud liitumistasude ümberarvestamata jätmisest, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda hagiga Harju Maakohtu poole (TsMS § 79; § 94). Aili Maasik Kohtunik 4