Obsah (5)

§ 151§ 158§ 28§ 2§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-3007 Haldusasi O.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollik

§ 151lg 2 p 1 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

1. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2. Käesolev määrus saata menetlusosalistele elektrooniliselt. Edasikaebamise kord kaebuse läbi vaatamata jätmiseks Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O.K. esitas Tallinna Halduskohtul kaebuse, milles palub kohtul kohustada Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskust (PMTK) esitama O.K.le kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur lükkab selgelt ümber oma käesoleva kaebuse lisas 1 toodud
3. oktoobri 2010 taotlusega õigusvastaselt esitatud ja avaldatud ebaõiged väited, et O.K. on osalenud maksupettuses ning on oma kohustuste mittetäitmisega põhjustanud maksuvõlgade tekkimise; kohustada PMTK-d esitama O.K.le kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur tunnistab selgelt, et käesoleva kaebuse lisas 1 toodud
4. oktoobri 2010 taotluses õigusvastaselt esitatud ja avaldatud väärväide, et O.K. asub maksuvõla sundtäitmise vältimiseks isiklikku vara võõrandama või muul viisil käsutama, on ebakohane ja põhjendamatu; kohustada PMTK-d 1 esitama O.K.le kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur vabandab tema ees oma käesoleva kaebuse lisas 1 toodud
5. oktoobri 2010 taotlusega õigusvastaselt esitatud ja avaldatud väärväidete ja ebakohaste hinnangute esitamise ja avaldamise ning sellega O.K. solvamise, au teotamise ja väärikuse alandamise pärast. 31.12.2012 esitas vastustaja kohtule seisukoha, milles asus seisukohale, et haldusasjas esinevad alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 16.01.2013 esitas kaebaja kohtule oma arvamuse vastustaja seisukohtadele ja taotlusele. 18.02.2013 esitas vastustaja kohtule oma seisukoha ning sellega koos muuhulgas ka Riigikohtu 13.02.2013 kohtumääruse haldusasjas nr 3-7-1-3-37-
6. Vastustaja jäi kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esitatud taotluse juurde. Vastustaja leiab kohtule esitatud taotluses, et Riigikohtu halduskolleegium tegi 13.02.2013 kohtumääruse (kohtuasja nr 3-7-1-3-37-12), millega otsustas jätta O.K. määruskaebuse menetlusse võtmata. O.K. vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2012 määruse (kohtuasi nr 3-10-2619), millega Tallinna Ringkonnakohus jättis O.K. määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.10.2010 kohtumäärusele rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 11.10.2010 kohtumäärusega rahuldati PMTK 07.10.2010 taotlus ning anti PMTK-le muuhulgas õigus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks O.K. suhtes. Seega on PMTK 07.10.2010 taotlus igati motiveeritud ning õiguspärane. Vastustaja hinnangul Riigikohtu kohtumäärus kinnitab vastustaja seisukohta, et 07.10.2010 taotluse esitamisel viidati sellistele tõenditele ja tuvastatud asjaoludele, mis kinnitasid maksuhalduri seisukohta, et O.K. oli osalenud maksupettuse toimepanemises. Samuti kinnitab Riigikohtu kohtumäärus seda, et maksuhalduril oli põhjendatult alust arvata, et O.K. võib sundtäitmise vältimiseks asuda oma vara võõrandama. Vastustaja hinnangul on kohtuasjaga nr 3-10-2619 juba lahendatud etteheited, millele kaebaja taotleb kohtu seisukohti käesolevas kohtumenetluse. Kaebaja on sisult samad etteheited esitanud juba 12.11.2010, kui esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.10.2010 kohtumäärusele kohtuasjas nr 3-10-
7. Eelnev ainult kinnitab vastustaja seisukohta, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse esitaja märgib vastuses vastustaja taotlusele, et ta ei nõustu Maksuameti poolt esitatuga ning leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus tuleb jätta rahuldamata. O.K. leiab endiselt, et käesolevas haldusasjas esitatud kaebusega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk ning kaebuse läbivaatamata jätmiseks ei ole seaduslikku alust. Maksuameti taotlus ning seonduvad seisukohad on ebaõiged, põhjendamatud ja vastuolus seadusega. Maksuameti poolt jätkuvalt sellise taotluse esitamine on vastuolus õigusriikliku efektiivse õiguskaitse põhimõttega ning tõhusa menetluse ja protsessiökonoomia printsiibiga. Maksuameti poolt esitatud vaadeldava vastuse väited on ebaõiged ja need ei kummuta O.K. poolt
8. jaanuaril 2013 esitatud arvamuses toodud juriidiliselt ja faktiliselt põhjendatud argumente. O.K. jääb oma nimetatud arvamuses ja teistes käesolevas haldusasjas esitatud menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde ning tugineb neile ka käesoleva arvamuse esitamisel. Lisaks võib Maksuameti vastuse osas märkida järgnevat. Maksuamet on oma vastuse punktis 1 viidanud Valmetek Invest AS suhtes läbiviidud revisjonile ja seonduvalt üldistatult leidnud, et O.K. maksupettuse toimepanemises osalemine oli Maksuametile teada juba vaadeldava
9. oktoobri 2010 arestimisloataotluse esitamisel ning sellejärgselt alustatud ja läbiviidud vastutusmenetluses Maksameti poolt midagi uut ei tuvastatud ning Maksuameti väited vastavad tegelikult tuvastatud asjaoludele. O.K. leiab, et need Maksuameti abstraktsed seisukohad on ebaõiged ning kaebuse lahendamisel asjakohatud. Esiteks tuleb rõhutada seda, et käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks Maksuameti
10. oktoobri 2010 toimingud – väärväited ja ebakohased hinnangud.

§ 158

lõikes 2 sätestatu kohaselt: “Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.” Seega ei saa Maksuamet nüüd aastaid hiljem õigustada oma vaadeldavaid

1. 2 oktoobril 2010 õigusvastaseid toiminguid seoses vastutuse kohaldumise ehk väidetavas maksupettuses osalemise jms kontrollimiseks läbiviidud menetlusega, mis alustati peale toimingute teostamist (vt ka 16.01.2013 arvamus punkt 7jj). Teiseks on Maksuameti vastuse punktis 1 esitatud väited vastuolulised ja ebaloogilised. O.K. juhib siin tähelepanu sellele, et tema suhtes
2. oktoobril 2010 alustatud vastutusmenetlus kestis väga pikka aega – 17 kuud, see on kontrolli alustamisest (07.10.2010) kuni vastutusotsuse koostamiseni (09.03.2012). Pikaajaline menetlus näitab ilmekalt seda, et Maksuamet ei olnud ega saanud olla kontrolli alustades kindel selles, kas maksualase vastutuse omistamiseks jms on tegelikult alust. Need asjaolud kinnitavad omakorda seda, et Maksuamet ei olnud kontrollinud käesoleva vaidluse esemeks olevaid õigusvastaseid väiteid ja hinnanguid. Kolmandaks ei ole Maksuameti poolt antud vaidluses õiguspärane esile tõsta seda, et tema väited vastavad tema poolt tuvastatud asjaoludele. See, et täitevõimuorgan on viinud läbi mingi kontrolli ja on teinud selle pinnal mingid järeldused, ei tähenda seda, et organ on tuvastanud objektiivse tõe ja absoluutselt vaieldamatud asjaolud jne. Täitevvõimupoolse kontrolli pinnal tehtud järeldused saavad olla üksnes selle organi ühepoolsed subjektiivsed hinnangud ning need võivad olla ekslikud ja väärad ning need alluvad objektiivsele ja neutraalsele kohtuvõimupoolsele kontrollile. Maksuameti poolt läbiviidud maksumenetluse ja vastutusmenetluse järeldused on väärad ja O.K. on need kohtus vaidlustanud. Neljandaks viidi läbi kontroll, mille raames Maksuamet väidetavalt tuvastas asjaolud ja kogus tõendid, üksnes Valmetek Invest AS-i suhtes. O.K. suhtes alustati kontrolli alles samal päeval –
3. oktoobril 2010, kui Maksuamet esitas käesolevas kohtuasjas vaidluse esemeks olevad väärväited ja ebakohased hinnangud. Ükski kohus ega muu riigivõimuorgan ning sealhulgas Maksuamet ei olnud
4. oktoobril 2010 kontrollinud ja tuvastanud seda, kas O.K. on väidetavalt osalenud maksupettuses (vt ka kaebus punkt 1.1.3 ja 2.1.17). See kontrollimatus kinnitab ja süvendab vaadeldavate väidete ja hinnangute õigusvastasust. Viiendaks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et Valmetek Invest AS ei nõustunud tema suhtes läbiviidud kontrolli pinnal Maksuameti poolt tehtud järeldustega. Valmetek Invest AS avaldas selle seisukoha ka Maksuametile ning märkis, et jääb revisjoni käigus tehtud järelduste ja revisjoniaktis toodud asjaolude suhtes eriarvamusele (vt selle kohta käesolevale arvamusele lisatud 12.05.2010 ja 21.07.2010 taotlused). Seega Maksuamet esitas käesolevas kohtuasjas vaidlustatud väärväited ja ebakohased hinnangud olukorras, kus talle oli selgelt teada, et need ei pruugi olla õiged. Eeltoodu kinnitab ja süvendab Maksuameti tegevuse õigusvastasust. Maksuamet oleks pidanud vaadeldavas olukorras olema oma sõnakasutuses äärmiselt ettevaatlik. Samas Maksuamet ei rääkinud oma
5. oktoobri 2010 taotluses kahtlustamisest, esialgsest uurimisversioonist vms, vaid esitas O.K. kohta selgelt väärad faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud. Maksuamet kasutas seejuures radikaalset, täiesti absoluutselt selget ja konkreetset n-ö. süüdimõistvat väljendusviisi (vt ka 16.01.2013 arvamus punkt 10). Seega on Maksuamet käitunud õigusvastaselt ja kannab vastutust (vt nt kaebuse punkt 2.2). Maksuamet on vastuse punktis 2 viidanud Riigikohtu poolt
6. veebruaril 2013 tehtud määrusele (kohtuasi nr 3-7-1-3-37-12) ja seonduvalt üldistatult leidnud, et see määrus kinnitab tema
7. oktoobri 2010 taotluses esitatud väidete ja hinnangute õiguspärasust ning kohtuasjas nr 3-10-2619 on juba lahendatud etteheited, millele kaebaja taotleb seisukohti käesolevas menetluses ning see kinnitab, et kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki. O.K. leiab, et need Maksuameti abstraktsed seisukohad on ebaõiged ning kaebuse lahendamisel asjakohatud. Esiteks on eelnimetatud ja käesoleva kohtuasja vaidluse esemed ja eesmärgid täiesti erinevad (vt nt ka 16.01.2013 arvamus punkt 3jj). Haldusasjas nr 3-10-2619 toimunud määruskaebemenetluses tegi Ringkonnakohus
8. jaanuaril 2012 määruse vaid selles küsimuses, kas Halduskohtu
9. oktoobri 2010 määrus on õiguspärane ning Riigikohus tegi eelnimetatud
10. veebruari 2013 määruse kitsalt üksnes selle kohta, et O.K. määruskaebuse menetlusse võtmiseks puudub alus. Seega Riigikohtu määrus ega muud haldusasjas nr 3-10-2619 tehtud määrused ei kinnita Maksuameti vastuses väidetut. Teiseks tuleb rõhutada, et haldusasjas nr 3-10-2619 ei lahendanud kohtud mitte mingil määral käesoleva kohtuasja vaidluse esemeks 3 olevaid probleemküsimusi, sealhulgas seda, kas käesolevas haldusasjas vaidlustatud väited ja hinnangud on õigusvastased, kas Maksuameti sõnakasutus vaadeldavas
11. oktoobri 2010 olukorras on lubamatu, solvav jne. Haldusasjas nr 3-10-2619 vaieldi küll MKS § 1361 kohaldamise sealhulgas vara eelarestimise aluseks oleva sundtäitmise raskuse kahtluse üle, kuid see kahtlus ja käesolevas haldusasjas vaidlustatud Maksuameti
12. oktoobri 2010 absoluutses kindlas radikaalses kõneviisis esitatud moraalset kahju tekitavad solvavad väärväited ja ebakohased väärtushinnangud pole üks sama küsimus. Kolmandaks peaks Maksuametile juba olema haldusasja nr 3-10-2619 ja käesoleva haldusasja juriidiline ja sisuline erinevus ning sõltumatus täiesti selge, muuhulgas kuna teatavasti jättis ju Halduskohus käesolevas kohtuasjas
13. mail 2012 tehtud määrusega rahuldamata Maksuameti poolt esitatud taotluse käesolevas haldusasjas kohtumenetluse peatamiseks kuni kohtuasjas nr 3-10-2619 (kohtuasi nr 3-7-1-3-3712) menetluse lõppemiseni. Ilmselt eelnimetatud aspektid ongi Maksuametile selged, kuid kummatigi laveerib ta erinevate kohtuasjade vahel ning esitab jätkuvalt põhjendamatuid ja perspektiivituid taotlusi.

§ 28

lõikes 1 sätestatu kohaselt: “Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.” Maksuamet peab PS §-st 14 tulenevalt tagama üksikisiku põhiõiguste efektiivse kaitse ja seda ka sellisel juhul, kui ta ise on osaline kohtumenetluses. Ilmselt põhjendamatute ja perspektiivitute taotluste esitamine pole selle printsiibiga kooskõlas, kuna need põhjustavad kohtu poolt kaebuse sisulise läbivaatamise ja asja lahendamise viibimist, venitavad menetluse kulgemist jne. O.K. leiab, et Maksuameti poolt järjekordse taotluse – seekord kaebuse läbi vaatamata jätmiseks – esitamine ei ole menetlusökonoomne ja see rikub PS §-st 14 ja EIÕK artiklist 6 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. O.K. palub kohtult heas usus oma õiguste efektiivset ja tõhusat kaitset (muuhulgas Maksuameti poolt esitatud põhjendamatu taotluse vastu) ning käesoleva vaidluse lahendamist. Halduskohtumenetluse eesmärk on tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks.

§ 2

lõike 1 kohaselt: “Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.” Maksuameti poolt järjekordse menetluse sujuvat kulgemist pärssiva taotluse esitamine on õigusvastane. O.K. leiab, et tema kaebus on põhjendatud ja palub kohtult selle rahuldamist. Kaebaja arvates kebusega on võimalik saavutada eesmärk. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et vastustaja taotlus on põhjendatud ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebuse esitaja soovib oma kaebusega saavutada vastustaja kohustamist esitama kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur lükkaks ümber 07.10.2010 taotlusega õigusvastaselt esitatud ja avaldatud ebaõiged väited, et O.K. on osalenud maksupettuses ning on oma kohustuste mittetäitmisega põhjustanud maksuvõlgade tekkimise. Samuti taotleb kaebaja kohustada PMTKd esitama O.K.le kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur tunnistab selgelt, et 07.10.2010 taotluses õigusvastaselt esitatud ja avaldatud väärväide, et O.K. asub maksuvõla sundtäitmise vältimiseks isiklikku vara võõrandama või muul viisil käsutama, on ebakohane ja põhjendamatu. Lisaks taotleb kaebaja kohustada maksuhaldurit esitama O.K.le kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur vabandab tema ees oma 07.10.2010 taotlusega õigusvastaselt esitatud ja avaldatud väärväidete ja ebakohaste hinnangute esitamise ja avaldamise ning sellega O.K. solvamise, au teotamise ja väärikuse alandamise pärast. 4 Kaebuse esitaja on eraldi esitanud halduskohtule kaebuse PMTK 09.03.2012 vastutusotsuse nr 13-7/100-61 tühistamise nõudes ning eelnimetatud kaebuse menetlus apellatsioonikohtus alles käib. Kohus märgib, et käesoleva kaebuse lahendamisel ja otsuse tegemisel hindab kohus vastavalt

§-s 158 lg 2 sätestatule haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu aja seisuga, mitte selle põhjal, mis hiljem on tuvastatud või tuvastamisel. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud väited on esitatud maksuhalduri taotluses halduskohtult loa saamiseks hüpoteegi seadmiseks O.K. varale. Nimetatud asjas on käesolevaks hetkeks läbitud ka määruskaebemenetlused ning Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et Tallinna Halduskohus andis õiguspäraselt esitatud taotluse alusel loa O.K. varale hüpoteegi seadmiseks. Ringkonnakohus leidis määruskaebust lahendades, et MKS § 1361 sätestatud ennetavate täitetoimingute teostamise ja selle jaoks kohtult loa taotlemise eeldused on täidetud ning maksuhaldur on põhjendanud esitatud taotluses, miks tal on kahtlus, et pärast kohustuse määramist võib isik hakata oma vara võõrandama või muul viisil käsutama. Ringkonnakohus toonitas, et loa andmise määrus tehakse olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Seega on Tallinna Ringkonnakohus jõustunud 05.01.2012 kohtumääruses nõustunud ka asjaoluga, et maksuhalduril oli piisavalt alust taotluses esitatud väideteks. Kohus märgib siinkohal, et maksuhaldurile haldustoiminguteks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel ei antud hinnangut küll vaidlustatud väidete sisulisele õiguspärasusele, kuid anti hinnang sellele, kas taotlejal on kogutud piisavalt andmeid selliste kahtlustuste esinemiseks. Selliste kahtlustuste olemasolul on vastustajal oma taotlust kohtule esitades kohustus seda motiveerida. Kohtud on maksuhalduri väidetega nõustunud. Eelviidatud kahtlustuste alusel on kaebajale koostatud ka vastutusotsus ning selle põhjendatusele, muuhulgas ka seal esitatud kahtlustustele, annab kohus hinnangu vastutusotsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel ning selles tehtavas kohtulahendis. Isegi kui kohus käesolevas asjas annaks hinnangu sellele, kas vastustaja poolt taotluses toodud väidete esitamine oli sel ajahetkel õiguspärane või mitte, ei saaks kohus igal juhul enne vastutusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamist kohustada vastustajat neid väiteid avalikult ümber lükkama ja vabandama, kuna väidete sisulise õiguspärasuse üle otsustatakse teises haldusasjas. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning toetab maksuhalduri seisukohta, et esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vastavalt

§-le 108 lg 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 5