1-13-1535/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2013, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 05.09.2013 Kohtuasja number 1-13-1535 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Janari Talts’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Janari Talts, isikukood: 39307064225, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.11.2012 ja lõpp 13.11.2013 RESOLUTSIOON: Jätta Janari Talts vangistusest tähtaega vabastamata. tingimisi enne Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile. Viru Vanglale, Asjaolud: 17.07.2013 saabusid Viru Maakohtule materjalid Janari Talts’i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. 1 Janari Talts tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 12.03.2013 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 203 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning KarS § 404 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu poolt 17.02.2012 mõistetud kandmata karistuse (3 kuu vangistuse) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Eelvangistusaeg arvati karistusaja hulka ja karistuse algust arvati alates 13.11.2012. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku poolt toime pandavad kuriteod on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. Varem on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib esimest korda. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub isik elama vanemate juurde. Töökohta isikul vabaduses ei ole. Isiku vastu on rahalisi nõudeid summas 1165,12 eurot, samuti tsiviilhagi summas 6000 eurot. Isik on varem olnud vanemate ülalpeetav. Isik tarvitas vabaduses alkoholi regulaarselt. Joobes olles on käitunud vägivaldselt, süütamiste ajal oli raskes joobes. Samuti on isik narkootikumide tarvitaja. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 65%. Vangla toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik on teinud juhutöid, kuid töökogemused ja – oskused puuduvad. Isik on ka varem olnud kriminaalhoolduse all, kuid ei suhtunud tõsiselt sellega kaasnevatesse kohustustesse, jättes mõnel korral registreerimistele ilmumata. Katseajal karistati isikut kahel korral avaliku korra rikkumise eest ja ühel korral liiklusrikkumise eest. Samuti vahistati isik katseajal uute kuritegude toimepanemise eest. Prokuröri seisukoht: Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokuröri hinnangul viitavad J. Taltsi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom tema ohtlikkusele. Varasemalt on isik olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid rikkus käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uued tahtlikud varavastased ja üldohtlikud kuriteod. Eelmisel katseajal oli ka muid korduvaid rikkumisi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkoainete tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Antud kinnipeetava puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise riske võimalik vähendada kriminaalhooldusega. Varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Väärib märkimist, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%. Toimepandud üldohtlike ja varavastaste kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Isiku vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ühiskonna ja kannatanute ootusi. Süüdimõistetu tegevusega (süütamisega) oli põhjustatud oht teiste inimeste elule ja tervisele. 2 Maakohtu istung: 05.09.2013 toimunud videokohtuistungil süüdimõistetu enda ennetähtaegset vabastamist ei taotlenud. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Janari Talts tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ning toetavad lähedased, on tema vabastamist välistavaid asjaolud kaalukamad. Isikul puudub vabaduses kindel töökoht, tema vastu on rahalisi nõudeid ning isik on enda vanemate ülalpeetav. Eeltoodust tulenevalt on olemas arvestatav risk, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist kasu saamise eesmärgil. Isik on varem olnud allutatud kriminaalhooldaja kontrollile. Kontrolli ajaks kehtestatud nõudeid isik järgida ei suutnud, pannes katseajal toime uusi rikkumisi. Kuigi vangla toetab isiku vabastamist, nähtub vangla poolt esitatud materjalidest, et isiku poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 65%. Kohtu hinnangul on tegemist arvestatava tõenäosusega ning nimetatud asjaolu ei toeta kinnipeetava vabastamist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et ka kriminaalhoolduslikud vahendid ei ole piisavad, et korrigeerida isiku käitumist. Isik tarvitas vabaduses nii alkoholi kui narkootikume. Alkoholi mõjul on ta toime pannud kuritegusid. Kuivõrd oma vigadest ta õppinud ei ole ja narkootikumide tarvitamises halba ei näe, on kohtu hinnangul olemas risk, et isik paneb vabaduses alkoholi- või narkojoobes olles toime uue süüteo. Arvestades isiku elukäiku ja teo toimepanemise asjaolusid, oleks tema vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Janari Taltsi tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3