← Eesti

1-13-8347/8

Obsah (6)§ 120§ 86§ 2§ 32§ 33§ 34

1-13-8347 K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoobril 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8347 Kohtunik Mari-Liis Avikson Sekratär Ljubov Makarenk

§ 120

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest Õigusvastase teo toimepanija Kaitsja VS isikukood: xxxxxxxxx; elukoht: xxx, keskharidus, emakeel- vene keel, xxxx Varasem karistatus: puudub. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.05.2013 Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kohtuistungi toimumise aeg 03.10.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 401 ja 402 lg 1, kohus määras: KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada V S suhtes menetlus kriminaalasjas nr 1-13-8347

(13240101641)kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Mitte kohaldada V S suhtes

§ 86lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtumääruse jõustumisel. Menetluskulud – kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 60 senti, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 03.10.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot- jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Õigusvastase teo asjaolud V S süüdistatakse selles, et tema 18.04.2013.a kella 08.15 paiku, viibides xxx asuva maja trepikoja juures, surus kannatanu I K vastu seina ja tõstis kannatanu vastu käsi sõnadega, et tapab ta ära. Kannatanul õnnestus lahti rabeleda ja ära joosta. I K võttis ähvardusi reaalselt, kuna V S pikemat aega käitub ebaadekvaatselt ja esitab tema suhtes pretensioone ja füüsilise kättemaksu ähvardusi. Kohtu seisukoht

§ 120

sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas Objektiivsest küljest seisneb ähvardamine tulevase kahju tekitamise sõnalises või konkludentses väljendamises, kusjuures kahju saabumine ähvardatavale sõltub ähvardaja otsesest või kaudsest mõjust. Oluline on ka hirmu tekitamne kannatanus, ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamisega on tegemist kui ähvarduse sisu on tapmine või tervisekahjustuse tekitamine ning kannatanul on alus karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist see, et V S 18.04.2013.a kella 08.15 paiku, viibides xxx asuva maja trepikoja juures ähvardas kannatanu I K tapmisega. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist V S poolt tõendavad kannatanu I K ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu I K selgitas (tl 1-5), et alates 2012. aasta kevadest hakkasid naabrid korterist xx esitama talle pretensioone selle kohta, et kannatanu kiiritab neid, ning nõudsid kiirgamisseadme väljalülitamist. Samuti selgitas kannatanu, et naabrid süüdistasid teda kiiritusseadmete koju toomises. Algselt esitasid naabrid ainult nõudmisi, kuid hiljem lisandusid ka füüsilise kättemaksu ähvardused ja seejärel ähvardati teda tapmisega. Ähvardajaks oli meesterahvas korterist xx. 18.04.2013 kella 08.15 paiku kohtus kannatanu naabriga korterist xx, kus viimane surus kannatanu vastu seina ja tõstis käe löögiks öeldes, et ta tapab kannatanu ära. Kannatanul õnnestus lahti rabeleda ja ta jooksis õue, kuid tal oli suur hirm. Naaber tuli tema järel tänavale ning jätkas füüsilise kättemaksu ja tapmise ähvardustega. Seda nägi pealt naaber korterist xx. Kannatanu on hirmul nii enda kui ka oma lapse elu pärast. Probleemidest naabriga on kannatanu sõnul teadlik ka korteriühistu esimees. 2

(5)Kannatanu ütluseid kinnitab ka tunnistaja L V (tl 6-9), kes on xxx korteriühistu esimees. Tema sõnade kohaselt pöördus umbes pool aastat tagasi tema poole V S elukaaslane J , kes rääkis, et naabrid korteritest xx ja xx lasevad läbi seinte elektrimagnetlaineid, segavad elamist ning kahjustavad tema ja ta mehe tervist. 18.04.2013 kuulis tunnistaja, et I K , kes elab korteris xx, kirjutas politseisse avalduse ning enne seda kuulis tunnistaja L G , et V S ähvardas hommikul I K kiiritamise pärast. Tunnistaja L G (tl 10-13) selgitas, et nägi 18.04.2013 hommikul, kuidas naabrinaine korterist xx läks trepikotta ning umbes minuti pärast jooksis välja ning tema järel väljus naabrimees korterist xx. Naabrimees korterist xx ütles naabrinaisele korterist xx ähvardavalt: „Ma ütlesin Sulle, et üks-ühele!“ ning läks seejärel minema, kuhu, seda tunnistaja ei näinud. Naabrinaine korterist xx rääkis tunnistajale, et ta kardab trepikojas käia ning naaber süüdistab teda kiiritamises, mis mõjub naabri tervisele halvasti. Mõne päeva pärast nägi tunnistaja V korterist xx ning küsis, mis 18.04.2013 juhtus. V selgitas, et naaber korterist 100 kiiritab teda millegagi ning see tekitab kahju nii tema kui ka ta naise tervisele. Kahtlustatav V S (tl 18-22) tunnistab, et ta hoiatas I K , et viimane ei laseks kiiri tema korterisse ning ei tekitaks talle ja ta naisele kahju. V. S selgitas, et umbes viis aastat tagasi hakkasid naabrid korterist 100 teda ja tema naist kiiritama. Kiiritamise tagajärjel oli tema ja ta naine sageli haiged, halvenes nägemine, V. S oli infarkt ja vererõhk tõusis. Ta on sageli naabrit korterist xx palunud, et viimane lõpetaks kiiritamise, kuid I ignoreeris neid palveid. 18.04.2013 nägi ta uuesti Irinat trepikojas ning hoiatas teda taas. Samuti ütles ta I , et kui I ei lõpeta kiirte laskmist lõhub ta rusikaga tema pea. Seda ütles V. S eesmärgiga, et naaber järele mõtleks ja kiiritamise lõpetaks. V. S selgitas, et naabrinaine ei ole kiirte laskmist lõpetanud ja laseb neid ikka edasi. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht V S süü osas ja sundravi kohaldamise vajalikkuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 32

lg 1 teise lause kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

§ 33

kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

§ 34

p 1 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega. 04.06.2013 a määras kohtuväline menetleja V S ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 29 kohaselt V S kannatab luululise (paranoidse) häire all. Inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ei saanud ta adekvaatselt aru oma tegude tähendusest ega suutnud neid juhtida, see tähendab, et ta oli süüdimatus seisundis. Ka käesoleval 3

(5)ajal ei saa V S adekvaatselt aru oma tegude tähendusest. Psüühiliselt on V S haige, ilmselt juba mitu aastat. Tal puudub haiguskriitika ja seetõttu võib ta ohtlik olla ümbritsevatele (naabritele). Kohus leiab, et hinnangu andmine sellele, kas V S oli teo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis nõuab eriteadmisi. Käesolevas kriminaalasjas on nimetatud asjaolu välja selgitamiseks koostatud ekspertiisiakt, mille puhul kohus leiab, et see on kasutatav käesolevas kriminaalasjas lubatud tõendina ning kohtul ei ole alust kahelda selles sisalduvate järelduste tegelikkusele vastavuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V S on õigusvastased teod toime pannud süüdimatus seisundis, sest kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kuna V S ei olnud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdiv, sest ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ei saa teda toimepandud tegude eest karistada ja kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

§ 86

lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik iseendale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kohus leiab, kuulates ära kohtuistungil kannatanu ja V S, et viimane ei vaja psühhiaatrilist sundravi. Puuduvad andmed selle kohta, et V S oleks ohtlik iseendale või teistele isikutele. Kohtuistungil ta vabandas kannatanu ees ning lubas vabatahtlikult minna psühhiaatrilisele ravile ning võtta ka vajadusel ravimeid. Ka kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 29 tuleneb, et V S võib olla ohtlik ümbritsevatele (naabritele), seega ei ole tegemist kategoorilises vormis seisukohaga. V S sai kohtuistungil antud ütluste kohaselt aru, et ta käitus naabri suhtes halvasti ning vabandas tehtu pärast. Kohus arvestab ka seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud juba rohkem kui viis kuud ning puuduvad andmed selle kohta, et V S oleks toime pannud uusi õigusrikkumisi. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 3, 4 ja 5 on menetluskuludeks kaitsjatasud: Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 60 senti, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 03.10.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 eurot ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. 4

(5)(allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.