2-10-26433/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-26433 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu põlvnemise tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 25 000 krooni (1 597,79) eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; viibimiskoht XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta XXX hagi XXX vastu põlvnemise tuvastamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud XXX esitas 02.06.2010 kohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamise ja sünniaktis ebaõige kande tuvastamise nõudes. Hageja palub tuvastada XXXsündinud XXXpõlvnemine XXX ja tuvastada, et XXXsünniaktis tehtud kanne isa kohta on ebaõige. XXXsünniaktis puudub kanne isa XXXkohta ning XXXsünniakti on kanne tehtud XXXütluste järgi. Hagiavalduse kohaselt põlvneb XXXhagejast, kuna lapse tõenäolisel eostamisajal olid hagejal ja kostjal intiimsuhted. Alates sünnihetkest on igal lapsel õigus oma vanematele ning antud avaldusega on tegemist lapse XXXõiguste kaitsega 23.07.2010 täpsustas hageja oma nõuet, kuna nõue ei ole sünniaktis oleva isa kande ebaõigeks tunnistamine vaid avaldaja palub kanda XXXsünnitunnistusele isana XXX. Hageja ei ole seadnud eesmärgiks suhelda lapsega lapse emaga kooselamise eesmärgil. Tegemist on lapse õiguslikku seisundisse puutuva kohtuasjaga, mille hulka kuulub peale põlvnemise omaksvõtu samuti isaduse omaksvõtt ja isaduse tuvastamine. Hageja on seisukohal, et lapse õigused ei ole sellega tagatud, et temal on olemas ema. Lapsel on olemas ka isa, kes hoolib lapsest ning soovib temaga suhelda, osa võtta tema kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja sõnul on paljasõnaline kostja väide, et isa seadusliku staatuse saamisega soovib avaldaja leida võimalust mõjutada XXX lapse kaudu. Igal lapsel on õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. Kostja seisukoht Kostja kinnitab oma vastuses kohtule, et tal olid tõepoolest intiimsuhted XXX. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et laps põlvneb hagejast. Kui kostja jäi rasedaks ja teavitas sellest hagejat, lõpetas hageja kostjaga suhted. Sellega hageja näitas, et ta ei ole lapsest huvitatud, ei soovi luua peresuhet ning ei soovi osaleda lapse kasvatamises ja ülalpidamises. XXXsündis XXX, kuid XXXei reageerinud sündmusele. Hiljem XXX taastas suhted kostjaga ning poolte suhted kestsid juuni 2007 – september 2007 ja august 2008 – oktoober
2. Selle aja jooksul ei kandnud hageja lapse ülalpidamiskohustust. Üksikud korrad on toonud hageja lapsele riideid, maiustusi, pisikesi mänguasju. Aprillis 2010 avaldas hageja soovi taastada kostjaga suhteid. Kostja ei soovinud enam hageja suhelda ja selle peale hakkas hageja kostjat tüütama ja mõnitama. Hageja muutus agressiivseks, karjus ja ähvardas lahutada ema lapsest. Lapse ei soovi hagejaga suhelda ja kardab teda. Kostja leiab, et isa seadusliku staatuse saamisega soovib hageja leida võimalust mõjutada teda lapse kaudu. XXXon ohtlik, vägivaldne, pika vihaga ja kättemaksuhimuline inimene. Kostja on seisukohal, et lapse põlvnemise tuvastamisele võib järgneda isaduse omaksvõtt. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Kostja kardab, et XXX võib ta tappa ja vormistada isaduse omaksvõtu ilma ema nõusolekuta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Käesolev hagiavaldus esitati kohtule 02.06.
3. Enne
4. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Tulenevalt PKS § 42 lg 2 põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 1 kohaselt igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti tulenevalt lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. Kohus on tsiviilasja materjalidest lähtuvalt seisukohal, et põlvnemise tuvastamine ei ole alaealise XXX huvides ja võib kahjustada alaealise heaolu ja arengut. Pika kohtumenetluse ajal ei ole hageja kordagi ilmutanud huvi lapse vastu ega kandnud lapse ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks alates lapse sünnist täitnud oma seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust. Kostja sõnul laps kardab hagejat ja on hirmul ning kohtul ei ole alust kostja väites kahelda. Hageja kannab Harju Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsuse alusel käesoleval ajal karistust. Harju Maakohtu 2 24.09.2012 kohtuotsusega mõisteti XXX mh süüdi KarS § 120 järgi esitatud süüdistuses – XXX tapmisega ja tervisekahjustusega ähvardamises 29.06.
5. Seega on hageja ähvardanud lapse ema tapmisega ning lapse huvides ei ole põlvnemise tuvastamine isikust, kes on ähvardanud ta ema ära tappa ja keda laps seetõttu kardab. Harju Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsusest nähtuvalt on kostja koos lapsega hageja ähvardamise tõttu Eestist lahkunud. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja tasus 31.08.2010 käesolevas tsiviilasjas ekspertiisitasu 2 700 krooni. Tulenevalt asjaolust, et DNA ekspertiisi ei teostatud, on hagejal õigus esitada kohtule avaldus ekspertiisitasu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 3