Obsah (6)

§ 3§ 47§ 50§ 117§ 45§ 43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 23. september 2013, Tartu 3-13-1358 Haldu

) § 47 lg 2. Olulise veeseadme tarnimata jätmine võimaldab teha kolmandal isikul oluliselt odavama hinnapakkumise. Ühtlasi on rikutud

§ 3

p 4, kuna olulise puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamine kahjustab ausat konkurentsi. b) Kaebaja leiab, et sõltumata internetis avaldatud teistsugusest infost, tuleb pakkumuste vastavuse hindamisel juhinduda vastustaja HD-s avaldatud teabest. Selline nõue tuleneb

§ 47lg-st ja §-st 3.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-31-11 sedastanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni. VAKO leidis, et kuigi HD-s oli hankija märkinud seadme TKA LabTower AFT 40 tootmisvõimsuseks ekslikult 10 l/h, kuigi tegelik tootmisvõimsus oli 40 l/h, oli toote nimetuse järgi internetist leitav toote spetsifikatsioon, mistõttu tuli pakkumuste hindamisel juhinduda internetis avaldatud teabest, mitte HD-s vastustaja enda poolt avaldatud teabest. c) Edukaks pakkumuseks saab lähtuvalt

§ 50

lg-st 1 tunnistada ainult vastavaks tunnistatud pakkumuse, mistõttu kui kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus tuleb tühistada, puudub õiguslik alus ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Järelikult kuulub tühistamisele ka 28. mai 2013. a otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

1. d)Kaebaja esitatud pakkumus on jätkuvalt jõus, kuna seadus ei piira pakkuja õigust pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija ettepanekuta pikendada. Kaebaja tahteavaldused on olnud selged ja 2 ühemõttelised, mistõttu ei ole vastustajale saanud jääda kahtlust selles, et kaebaja soovib oma pakkumusega olla seotud ka pärast 31. maid 2013. 3. Tartu Halduskohtu 5. augusti 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:
2. a)Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tulenevalt võib halduskohus kaebuse rahuldamata jätmise korral tugineda vaidlustatud haldusakti või vaideotsuse põhjendustele ega pea kordama kõiki põhjendusi, millega ta otsust tehes nõustub. Kuna VAKO otsuses on vaidlusalust küsimust nii kaebetähtaja kui AS Surgitech pakkumuse sisulise vastavuse osas põhjalikult käsitletud ning puuduvad põhjused toodud järeldustega mitte nõustuda, tuleb eelpool nimetatud sättes kehtestatud põhimõttest ka lähtuda.
3. b)Kaebaja väide, et AS Surgitech pakkumus ei vasta HD p 2.11.2. tingimustele ning hankija otsused, millega pakkumus vastavaks ja edukaks tunnistati, on õigusvastased, ei ole põhjendatud. Vaidlustuse toimikus olevad spetsifikatsioonid ja UAB Roche Lietuva kinnituskiri, millest nähtuvalt on AS Surgitech pakutud integreeritud seadme Cobas 6000 CE (Cobas c501 ja Cobas e601) tavaline veekasutus 22 l/h (10 l/h ja 12 l/h). Seejuures tähendab mõiste „tavaline veekasutus“ veekogust, mis on vajalik töötamiseks maksimaalkoormusel ning kaebaja nimetatud suurused 70 l/h (40 l/h ja 30 l/
4. h)tähistavad hoopis pakutud moodulite veevoolu maksimaalset kiirust.
5. c)Hankija tegevust saab vaidlustada ainult siis, kui see rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huve lähtudes

§ 117lg-st 1.

Hankemenetluse toiminguid ja otsuseid ei saa vaidlustada avalikust huvist lähtuvalt.

1. d)ISIS Medical OÜ on hankija poolt 25. aprillil 2013 tehtud kirjaliku ettepaneku alusel teatanud 29. aprillil 2013, et pikendab oma pakkumuse jõusoleku tähtaega kuni 1. juunini 2013. Hiljem ei ole hankija talle enam uut samasugust ettepanekut teinud. Seega lõppes pakkumuse jõusolek 1. juunil 2013 ning sellest kuupäevast hiljem tehtud hankija otsused või sooritatud toimingud ei saa enam rikkuda pakkuja õigusi ega anda alust lootuseks, et hankeleping sõlmitakse just temaga. 4. ISIS Medical OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning apellatsioonkaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused kordavad halduskohtule esitatud kaebuses toodut. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
2. a)Halduskohus on valesti kohaldanud

§ 47

lg 1 ja § 3 p 3 ja 4, kuna kohus luges õiguspäraseks hankija poolt pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse pakkumuse suhtes, mis ei vastanud hankedokumentidele. b) Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Halduskohus ei võtnud seisukohta

§ 3

osas, mis puudutab asjaolu, et hankija on rikkunud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet tunnistades vastavaks pakkumuse, mis ei vasta HD-s esitatule, isegi kui hankija on HD-s avaldanud ekslikult vale faktiväite. Halduskohus viitas otsuse põhjendamata jätmisel VAKO otsusele ja HKMS § 165 lg-le 2. Samas jättis halduskohus tähelepanuta, et VAKO otsuses ei käsitletud kaebaja sellekohast väidet. Sellise väite esitas kaebaja VAKO istungil, kuid VAKO otsus sellekohaseid põhjendusi ei kajasta. 5. AS Surgitech vastuses palutakse apellatsioonkaebus tagastada või rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:

1. a)Asjaolu, et hankija on HD p-s 2.11.3. ekslikult märkinud seadme TKA LabTower AFT 40 tootlikkuseks 40 liitri asemel 10 liitrit, ei muuda kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks, sest tegelikkuses on nimetatud seadme tootlikkus ikkagi 40 l/h, mis nähtub ka tootja kinnitusest. Kolmanda isiku pakutava analüsaatorite süsteemi Cobas 6000 CE ning tagavara analüsaatorite süsteemi Cobas Integra 400plus ja Cobas e411 vajalik veekogus analüsaatorite maksimaalse töökoormuse korral kokku on 25 l/h (22+2+1). Tulenevalt HD p-st 2.11.3. on pakkujal õigus 3 kasutada veeseadmeid TKA LabTower AFT 40 ja euRO AFU 10, mille tootlikkus kokku on 50 l/h. Arvestades, et kolmanda isiku pakutud seadmete vajalik veekogus seadmete maksimaalse töökoormuse korral on kokku 25 l/h ning hankija olemasolevate veeseadmete tootlikkus kokku on 50 l/h, tagavad hankija olemasolevad veeseadmed kolmanda isiku pakutavate analüsaatorite süsteemi veega varustatuse analüsaatorite maksimaalse töökoormuse korral ning seega vastab kolmanda isiku pakkumus HD p 2.11.2. nõuetele.
2. b)Asjakohatud on viited Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-31-11, kuna hankija ei ole hankemenetluse käigus hanke tingimusi muutnud.
3. c)Kaebaja väide, et tema pakkumus oli jõus ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal, ei vasta tõele, sest kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg möödus tegelikult 1. juunil 2013. Seega kaotas pakkuja alates sellest kuupäevast võimaluse läbiviidavas hankemenetluse hankelepingu sõlmimiseks. Järelikult ei saa ka vaidlustatud otsused halduskohtule tühistamiskaebuse esitamise ajal rikkuda kaebaja subjektiivset õigust või huvi sõlmida hankeleping ning kaebusega ei ole seetõttu võimalik enam soovitud eesmärki saavutada. See asjaolu tingib apellatsioonkaebuse tagastamise vajaduse HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel. 6. ISIS Medical OÜ esitas 27. augustil 2013 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles leiab järgnevat: a)

§ 45

lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et pakkujal on õigus oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada sõltumata hankija sellekohasest ettepanekust. Vastavat tõlgendust toetavad

§ 3, § 43 lg 1, § 45 lg 2 ja § 29 lg 3 p 7.

1. b)Kaebaja on oma pakkumuse jõusolekut pikendanud lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-dest 1 ja 3. Vastustaja on teadlik sellest, et kaebaja on seotud oma pakkumusega ka pärast 1. juunit 2013. Seega ei saanud vastustajal tekkida kahtlust selles, et kaebaja on jätkuvalt huvitatud hankelepingu sõlmimisest tema poolt pakkumuses esitatud tingimustel. Seda, et vastustaja sai kaebaja tahteavaldusest ühemõtteliselt aru, nähtub ka sellest, et hankija ei ole selgituse saamiseks ega pakkumuse jõusoleku pikendamiseks kaebaja poole pöördunud. 7. AS Surgitech esitas 29. augustil 2013 apellatsioonkaebusele täiendava vastuse, milles leiab, et isik ei saa hankemenetluse esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada hankija sellekohase ettepanekuta. HT osa IV p 3.7. kohaselt oli pakkumuste, mille esitamise tähtaeg oli 5. veebruaril 2013, jõusoleku minimaalne tähtaeg 90 päeva. 25. aprillil 2013 pöördus hankija pakkujate poole ettepanekuga pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kaebaja pikendas oma pakkumuse jõusolekut kuni 1. juunini 2013, st kaebaja pakkumuse jõusolek lõppes 31. mail 2013 kell 24.00. Pärast seda ei ole kaebaja teinud ühtegi täiendavat tahteavaldust, millest nähtuks, et kaebaja on veel kord pikendanud oma pakkumuse jõusolekut. 8. SA Ida-Viru Keskhaigla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata, tagastada või jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused:
2. a)Pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise tahteavalduse tegemisel ja hankija poolt tahteavalduse hindamisel tuleb juhinduda

§-st 45, mitte TsÜS § 68 lg-st 1. Kaebaja pakkumus oli pikendatud seega 1. juunini 2013, kuid sellest kuupäevast edasi ei ole enam tegemist jõusoleva pakkumusega.

1. b)Kolmanda isiku pakkumus vastas HD p-dele 2.11.2. ja 2.11.3. HD p 2.11.3. sisaldab andmeid selle koha, et esineb võimalus kasutada olemasolevat veeseadet TKA LabTower AFT 40. Veeseadme margitähises tähistab antud juhul number 40 seadme tootlikkust, seega ei saa HD p-s 2.11.3. sisalduv sulgudega piiratud teave 10 l/h osutada kaebaja tehnilist ja kutsealast pädevust arvestades sellele, et tegemist oleks kaebaja eksitamise või ebavõrdse kohtlemisega. Vastustaja on kolmanda isiku pakkumuse vastavuse hindamisel lähtunud hanketingimustest ega ole lepingutingimusi muutnud. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 10. Vaidlus asjas on tekkinud sellest, et hankedokumentide p-s 2.11.3. kehtestati võimalus teha pakkumus ka selliselt, et pakkumuses ei sisalduks eraldi veeseadmeid, vaid kasutatakse vastustajal juba olemasolevaid veeseadmeid. Olemasolevaid veeseadmeid kirjeldati hankedokumentide p-s 2.11.3 selliselt "TKA LabTower AFT 40 (tootlikkus 10 l/
2. t)ja euRO AFU 10 (tootlikkus 10 l/t)" (tl 23, kd I). AS Surgitech, kelle pakkumine tunnistati vaidlustatud otsustustega vastavaks ja edukaks, kasutaski seda võimalust ning esitas pakkumuse reservatsiooniga, et ta hakkaks kasutama juba olemasolevaid veeseadmeid. Seevastu kaebaja esitas pakkumuse, milles sisaldusid ka veeseadmed (tl 37, kd II). 11. Nii vaidlustuskomisjon kui halduskohus on asja lahendamisel tuginenud peaasjalikult sellele, et hankedokumentides toodud veeseadme LabTower AFT 40 taga toodud kirjeldus "tootlikkus 10 l/t" on ekslik, kuid seadme tootja koduleheküljelt arvutivõrgust on kontrollitav, et seadme õige tootlikkus on 40 l/t. Mõlemad on kokkuvõttes teinud järelduse, et sellest tulenevalt on AS-i Surgitech pakkumine vastav ning jätnud seetõttu Isis Medical OÜ nõude rahuldamata. 12. Käesoleval juhul oli tekkinud olukord, kus kaebaja lähtus hankedokumentidest esitatud faktist, et hankija poolt pakutavad veeseadmed ei vastanud oma tootmisvõimsuselt kaebaja poolt pakutavatele analüsaatorite süsteemile, kuna hankedokumentides esitatud kirjeldus deioniseeritud vee tootlikkus 10 liitrit tunnis - ei olnud piisav selleks, et tagada hankedokumentide p-s 2.11.2. kehtestatud nõude täitmine (tagada analüsaatori varustatus nõuetekohase deioniseeritud veega ka analüsaatori maksimaalse töökoormuse korral). Kuna kaebaja lähtus hankedokumentides toodud kümneliitrisest tootmisvõimsusest, esitas ta pakkumuse koos omapoolsete veeseadmetega, mis taganuks pakutava analüsaatori varustatuse veega ka maksimaalse töökoormuse korral. Ringkonnakohus nõustub, et hankija kohtles pakkujaid lõppkokkuvõttes ebavõrdselt, kuna hankedokumentides toodud eksitava kirjeldusega võttis ta kaebajalt ära võimaluse esitada pakkumus samuti ilma veeseadmeteta (st odavamalt). Kujunenud olukorras sai kolmas isik Surgitech AS eelise, kuna tal osutus võimalikuks esitada pakkumus ilma veeseadmeteta. Samasugust võimalust oli kasutanud ka kolmas pakkuja, Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal (tl 37 kd I). 13. Asjakohaseks ei saa pidada väidet, nagu pidanuks hankedokumentides toodud kirjeldusest "TKA LabTower AFT 40 (tootlikkus 10 l/t)" olema kaebajale sarnaselt teiste pakkujatega arusaadav, et silmas peetakse veeseadet, mille tegelik tootlikkus on 40 liitrit tunnis. Seda, et kaebaja ei saanud aru, et hankedokumentides võis olla viga, ning et kaebajal ei tekkinud ka kahtlust toodud tehnilise kirjelduse tõelevastavuses, kinnitab kaebaja enda käitumine. On tõenäoline, et kahtluse tekkimisel oleks kaebaja küsinud hankijalt selgitusi, kas hankedokumentides toodud olemasoleva veeseadme kohta käivad andmed on ikka õiged. See on tõenäoline juba põhjusel, et isegi kui saada aru, et veeseadme nimetuse (TKA LabTower AFT 40) ja selle tootlikkuse kirjelduse (10 l/
3. h)vahel esineb vastuolu, ei ole kuidagi võimalik kindel olla, milles on viga tehtud - kas veeseadme nimetuses või tootlikkuse kohta antud kirjelduses. 5 See, et kaebaja ei küsinud vastustajalt veeseadmega seoses selgitusi, viitab sellele, et kaebaja ei saanud aru, et veeseadme nimetuse ja tehnilise kirjelduse vahel esines vastuolu. 14. Sellest eksimusest mittearusaamine ei ole aga kaebajale mingil juhul etteheidetav. Hankemenetluses peab pakkuja lähtuma hankedokumentides toodud andmetest ning tal puudub kohustus kontrollida hankedokumentides toodud andmete tõelevastavust seadme tootja koduleheküljelt või muul viisil. 15. AS-i Surgitech väidab, nagu oleks veeseadme nimetus TKA LabTower AFT 40 selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele üldtuntud ning seetõttu pidanuks ka kaebaja aru saama, et selle veeseadme mudeli tootlikkus on tegelikult 40 l/h, ning et hankedokumentides on tootlikkuse kirjelduses eksitud. Selle seab kahtluse alla kaebaja käitumine, kes olnuks juhul, kui ta saanuks veast aru, küsinud kas vastustajalt täiendavaid selgitusi või siis käitunud nii nagu teised pakkujad - pakkunud analüsaatoreid ilma veeseadmeteta. 16. Lisaks ei pruugi isegi see, kui isik teab nii veeseadme mudelit kui selle tehasejärgset tootmisvõimsust, sundida isikut kahtlema hankedokumentides toodud andmete õigsuses. Kirjeldus oli antud vastustaja laboriteenistuses juba olemasolevate seadmete kohta. Ei ole välistatud, et sellisel juhul võib pakkuja arvata, et veeseadme mudeli ja tehasejärgse tootmisvõimsuse vaheline ebakõla on tingitud sellest, et tulenevalt seadme amortisatsioonist, labori tehnilistest lahendustest või muudest põhjustest tingituna ei tööta olemasolev seade täie võimsusega. Võimalus, et hankedokumentides eksitakse, ei pruugi sellises situatsioonis olla sugugi esimene võimalik põhjendus, millele isik tuleb. 17. Tõsi, kaebaja käitumist käesolevas olukorras võiks selgitada ka sellega, et ta sai aru, et hankedokumentides on tehtud eksitus tootmisvõimsuse osas ja et tegelikult on vastustajal olemas seade, mille tootlikkus on tema analüsaatori jaoks piisav. Pakkumuse koos veeseadmetega esitas ta aga teadlikult põhjusel, et soovis võidu korral oma käivet suurendada. Ringkonnakohus ei pea sellist teadlikku käitumist siiski usutavaks. Sellega oleks kaebaja võtnud teadlikult suure riski, et veeseadmete tõttu on tema pakkumuse hind kõrgem kui konkurentidel, kes võivad pakkumuse teha ilma veeseadmeteta, ning vastavalt ei pruugi ta riigihankemenetlust võita. Ka kohtumenetluses lõplikult soodsa lahenduseni jõudmises ei saaks isik sellise arvestuse korral kaugeltki kindel olla. Seetõttu ei näe ringkonnakohus alust eeldada kaebaja käitumises kirjeldatud pahausksust. 18. Seega on käesoleval juhul eksitava nõude sattumine hankedokumentidesse oluline menetlusviga, mis võis viia riigihankemenetluses valele lõpptulemusele. Selle asjaolu valguses ei ole oluline halduskohtu ja vaidlustuskomisjoni tõdemus, et kolmanda isiku AS Surgitech pakkumus vastab olemasoleva veeseadme tegelikule tootmisvõimsusele. Kujunenud olukorras ei ole teada, millise pakkumuse oleks teinud kaebaja, kui hankedokumendid oleksid kajastanud tõest informatsiooni, ja kuidas oleks sellisel juhul kujunenud pakkumuste paremusjärjestus. Ennatlik on AS-i Surgitech esindaja väide, et kaebaja ei oleks nagunii hankemenetlust võitnud ka siis, kui AS Surgitech oleks lisanud oma pakkumusele veeseadme hinna (ringkonnakohtu istungi protokolli lk 5). Puudub tõsikindel teadmine selles, millise pakkumuse oleks teinud kaebaja, kui ta oleks olemasoleva veeseadme tegelikust tootmisvõimsusest teada saanud. 6 19. Ringkonnakohus jagab ka kaebaja seisukohta selles, et kaebaja pakkumuse jõusolek ei ole lõppenud.

§ 43

lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi on pakkumus pakkujale siduv vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni.

§ 45

lg 1 järgi võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul ning sama paragrahvi lg 2 järgi on hankija kohustatud tegema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu. Vaidlust ei ole selles, et ehkki kaebaja pikendas 29. aprillil 2013 vastavalt hankija ettepanekule oma pakkumuse jõusoleku tähtaega kuni 1. juunini 2013, ei esitanud vastustaja enne selle tähtaja möödumist vastavalt

§ 45

lg-le 2 kaebajale uut ettepanekut oma pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks.

§ 45

lg-s 2 on sellise ettepaneku tegemine sätestatud selgesõnaliselt hankija kohustusena. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hankija kohustuse täitmata jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi jätta pakkuja kanda. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, on ilmne, et kui vastustaja oleks kaebajale teinud õigeaegselt ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada, oleks kaebaja seda teinud. Aluse selleks arvamuseks annab asjaolu, et ajal, kui kaebaja poolt esitatud pakkumuse pikendamise avalduses märgitud tähtaeg (

1. juuni 2013) möödus, oli pooleli vaidlustusmenetlus, milles osalemist jätkas kaebaja ka pärast
2. juunit
3. Pärast vaidlustusmenetlust esitas kaebaja kaebuse, milles kinnitas pakkumuse jõusolekut. Sellise käitumisega kinnitas kaebaja ilmselgelt oma pakkumuse jõusolekut kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) ning tähtaja pikendamine jäi ringkonnakohtu hinnangul kirjalikult vormistamata vaid vastusaja poolt

§ 45lg-s 2 sätestatud ettepaneku esitamata jätmise tõttu.

1. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal on kaebeõigus ning kaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et ehkki asjas on menetlusosaliste kinnitusel riigihange lõpetatud ja läbi viidud uus riigihange, ei saa asuda kindlale seisukohale, et vaidlusaluste otsuste mõju on kaebaja jaoks lõppenud, sest uue riigihanke eseme kattuvus ning küsimus, kas see välistab vajaduse käesoleva hanke kordamiseks, ei ole üheselt selge. Vaidlustatud otsused tuleb seetõttu tühistada ja kaebus rahuldada.
2. Ehkki kaebuses on sõnaselgelt vaidlustatud ainult Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla
3. veebruari
4. a ja
5. mai
6. a otsuseid, on kaebaja tahe suunatud ilmselgelt ka vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamisele. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja soovib vaidlustuskomisjoni pöördumisega seotud riigilõivu väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul on selle riigilõivu väljamõistmise eelduseks vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine. Vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamise võimalikkus on sätestatud ka HKMS § 267 lg-s
7. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et lisaks vaidlustatud otsustele kuulub tühistamisele ka Riigihangete vaidlustuskomisjoni
8. juuni
9. a otsus (vrdl RKHKo 3-3-1-2-12).
10. Samuti nendib ringkonnakohus, et kuna kaebaja on palunud tühistada vastustaja otsused vaid osas, milles tunnistati Surgitech AS pakkumised vastavaks ja edukaks, siis puudub ringkonnakohtul võimalus neist kaebuse piiridest väljuda. Samas märgib ringkonnakohus aga, et see ei välista vastustaja õigust neid otsuseid ka ülejäänud osas tühistada, kui see on vajalik asjas lõppkokkuvõttes õige lõpptulemuse saavutamiseks.
11. Kuna halduskohtu ja vaidlustuskomisjoni otsused tühistatakse ja kaebus rahuldatakse, tuleb ringkonnakohtul lahendada ka kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks HKMS § 108 lg 1 alusel. Menetluskuludena on kaebaja taotlenud halduskohtus kokku 3 288,13 euro 7 väljamõistmist, millest 716,67 eurot on õigusabikulu ja 2 571,46 eurot riigilõiv, mida tuli kokku tasuda vaidlustuskomisjoni ja halduskohtusse pöördumisel (tl 183-184, kd I). Apellatsiooniastmes taotles kaebaja riigilõivu (1278,23 eurot) ja õigusabikulu (641,67 eurot) väljamõistmist. Pärast ringkonnakohtu istungit esitas kaebaja esindaja HKMS § 109 lg 1 alusel taotluse ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud õigusabikulude väljamõistmiseks. Kuludokumentide järgi on kulu alused järgmised: kohtuistungiks ettevalmistamine (poolteist tundi, hind 150 eurot), kohtuistungist osavõtt (45 minutit, hind 75 eurot), kohtuistungile ja kohtuistungilt ärasõidule kulunud aeg (viis tundi, hind 250 eurot) ning sõidukulu Tartu ja Tallinna vahel (bussipiletite hind 21,6 eurot).
12. Riigilõivuga seoses märgib ringkonnakohus, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast (RKHKo 33-1-2-12, p 22) kuulub halduskohtumenetluses kaebaja kasuks väljamõistmisele ka vaidlustuskomisjonis kantud riigilõiv.
13. Seoses kaebaja esindaja taotlusega mõista välja ka kohtuistungile ja sealt tagasi sõitmisele kulunud ajakulu (250 eurot), märgib ringkonnakohus, et ehkki Riigikohtu halduskolleegium on sellist võimalust osaliselt aktsepteerinud (vt RKHKo 3-3-1-6-12), on Riigikohtu teine kolleegium - tsiviilkolleegium - asunud samas küsimuses hiljem seisukohale, et kohtuistungile sõitmise ajakulu ei ole menetluskuluna hüvitatav (RKTKm 3-2-1-65-13, p 17). Menetlusseadustikud mõlemas kohtumenetluses on menetluskulude osas kattuvad. Ringkonnakohus on oma praktikas pidanud põhjendatumaks ja õigemaks hilisemat, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendit, ning lähtunud sellest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
14. juuni
15. a otsus haldusasjas nr 3-12-1062, p 25; samuti
16. juuni
17. a otsus haldusasjas nr 3-11-1269, p 23). Sellest seisukohast lähtub ringkonnakohus ka käesolevas asjas ja jätab väidetava ajakulu 250 eurot kaebaja enda kanda.
18. Viidatud lahendites on Riigikohtu mõlemad kolleegiumid pidanud võimalikuks menetlusosalise esindaja otsese sõidukulu väljamõistmist. Seetõttu arvab ringkonnakohus kaebaja esindaja sõidukulu (21,6 eurot) väljamõistetava menetluskulu hulka.
19. Samuti taotleb kaebaja esindaja ringkonnakohtu istungiga seoses 225 euro väljamõistmist (kohtuistungiks ettevalmistamine - 150 eurot ja kohtuistungist osavõtt - 75 eurot). Koos kohtuistungil esitatud õigusabikulu väljamõistmise taotlusega (641,67 eurot) moodustaks apellatsioonimenetluse õigusabikulu seega kokku 866,67 eurot. Esimese astme kohtu menetluses oli õigusabikulu summaks 716,67 eurot. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on järjekindel seisukoht, et apellatsiooniastmes väljamõistetavad õigusabikulud ei tohi olla suuremad õigusabikuludest halduskohtus (vt nt RKHKo 3-3-1-48-10, p 26 koos sealsete viidetega). Käesolevas asjas ei nähtu erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda apellatsioonimenetluses kantud suuremaid õigusabikulusid põhjendatuks. Seetõttu kuulub kaebaja kasuks vastustajalt väljamõistmisele õigusabikulud summas 1433,34 eurot (2x716,67).
20. Kokku kuulub seega vastustajalt väljamõistmisele õigusabikulu 1433,34 eurot, sõidukulu 21,6 eurot ja vaidlustuskomisjonis, halduskohtus ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 3849,69 eurot. Kokku on väljamõistetava menetluskulu summaks seega 5304,63 eurot. Kolmanda isiku ja vastustaja menetluskulud jäävad nende endi kanda. Madis Ernits Maili Lokk 8 Einar Vene