4-13-4904 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2013. a Põlva Väärteoasja number 4-13-4904 Kohtunik Lembit Käis Väärteoasi Elmo Teesalu kaebus Po
§ 33lg 2 p-s 8 sätestatut.
Kaebuse esitaja taotlus Kaebuse esitaja nõuab 25.07.
- a kaebuses (tl 1) ja kohtuistungil esitatud täienduses eelmärgitud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest kokkupõrge ei tekkinud tema, vaid veokijuhi süül, kes hakkas ülekäigurajal teostama möödasõitu tema juhitavast sõiduautost, millel oli sisse lülitatud vasak suunatuli ja mis oli lõpetamas alustatud vasakpööret. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja leiab kirjalikus vastuses (tl 11) ja kohtuistungil, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaebuse esitaja on eiranud LS nõudeid, mis põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Kohtu põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 223 lg-s 1 on sätestatud väärteo objektiivne koosseis muu hulgas mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalune isik sõiduauto juhina 07.12.
- a kella 18.35 paiku Räpina linnas Võõpsu maantee ja Kooli tänava ristmikul vasakpöörde sooritamisel eiranud LS §
§ 33
lg 2 p-s 8 sätestatud nõudeid, keerates ette temast möödasõidul olnud autorongile DAF mille tagajärjel tekkis kokkupõrge ja varaline kahju mõlema auto omanikele. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, menetlusaluse isiku ning tunnistajate Deniss Lõssenko ja Tanel Paap kohtus antud ütlused tõendavad usaldusväärselt, et 07.12.
- a kella 18.35 paiku juhtis Elmo Teealu Räpina linnas Võõpsu maanteel sõiduautot Ford Mondeo (registreerimismärgiga 994 TEO). Ka on sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja Toomas Taaramäe kohtus antud ütlustega tuvastatud, et Toomas Taaramäe juhtis 07.12.
- a kella 18.35 paiku Räpina 2
(6)4-13-4904 linnas Võõpsu maanteel haagisega vedukit DAF (registreerimismärgiga 182 TJG) ehk autorongi LS § 2 p 4 mõttes. Seega olid Elmo Teesalu ja Toomas Taaramäe liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukite juhid. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, Maa-ameti kaardi (nn foto nr 1) ja fotodega ning liiklustehniline ekspertiisiakt, samuti menetlusaluse isiku ning tunnistajate (Deniss Lõssenko, Tanel Paap, Samy Tammpere ja Toomas Taaramäe) kohtus antud ütlused kinnitavad, et kokkupõrge sõiduautot Ford Mondeo ja autorongi vahel toimus 07.12.2012. a kella 18.35 paiku Räpina linnas Võõpsu maantee ja Kooli tänava ristmikul situatsioonis, kus sõiduauto oli sooritamas vasakpööret ja autorong oli alustanud sellest möödasõitu vastassuunavööndi kaudu, ning selle tagajärjel said kahjustada mõlemad sõidukid. Kuna liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada ka veduk DAF, siis tuleb kohtul hinnata tekkinud liiklussituatsiooni ja mõlema sõidukijuhi avariile vahetult eelnenud käitumist ning anda selle kaudu õiguslik hinnang menetlusaluse isiku teole, st kas viimane on rikkunud LS §
§ 33
lg 2 p-s 8 sätestatud nõudeid ning kas selline tegu (tegevusetus) on kausaalses seoses tekkinud tagajärjega (varalise kahjuga). LS § 33 lg 2 p 8 järgi on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. LS § 17 lg 5 p 3 järgi peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. E. Teesalu ütlustest kohtus tuleneb, et vasaku suunatule sisselülitamisel enne Metsa tänava ülekaigurada nägi ta taga sõitmas autot. Kohtuvälise menetlejale 18.12.
- a antud ütlustes on menetlusalune isik aga selgitanud, et umbes paar meetrit enne vasakpööret tema auto taga ühtegi sõidukit polnud, pani suunatule sisse ja hakkas sooritama vasakpööret. 07.06.
- a ülekuulamisel tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest, et pöörde sooritamise ajal ta veokit lähemas ei näinud. Kuna menetlusealuse isiku kohtus antud ütlused suunatule sisselülitamise ja tagasõitva auto nägemise kohta erinevad oluliselt tema varem antud ütlustest ning oma ütluste muutmist ei ole ta kohtule suutnud veenvalt põhjendada, siis ei saa kohus tema ütlusi selles osas usaldusväärseks pidada ning jätab need tervikuna kõrvale. Samas ei ole kohtul võimalik aluseks võtta ja pidada usaldusväärseks ka tunnistaja T. Taaramäe ütlusi selles, et tema kohandas oma auto sõidukiiruse samasuguseks eesliikunud autoga kuni selle hetkeni, kui viimane hakkas justkui paremal teeäärel peatuma, ta lülitas sisse auto vasakpoole suunatule ja möödasõidul olles keeras sõiduauto talle ette ilma suunatuld näitamata. Neid T. Taaramäe ütlusi ei kinnita ükski usaldusväärne tõend. Eelmärgitud T. Taaramäe kui ühe liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi ütlused on ümber lükatud teiste uuritud tõenditega. Nii on menetlusaluse isikuga autos viibinud tunnistajad D. Lõssenko ja T. Paap kinnitanud, et E. Teesalu auto liikus enne manöövrit sirgjooneliselt, E. Teesalu lülitas enne vasakpöörde tegemist sisse suunatule ning antud suunatuli vilkus ka pärast avarii toimumist. D. Lõssenko arvates võis auto suunatuli enne vasakpööret sees olla umbes 3-4 sekundit. Ka tunnistaja S. Tammpere, kes seisis Maxima kaupluse lähedal bussipeatuse juures, kinnitab, et ta nägi E. Teealu sõiduautol vasakut suunatuld vilkumas juba Metsa tänava 3
(6)4-13-4904 ristmiku juures, kuid taga sõitnud veoautol suunatuli ei põlenud. Samuti nägi S. Tammpere pealt autode kokkupõrget. S. Tammpere ütluste kohaselt toimus sõiduauto ja veoauto kokkupõrge seetõttu, et viimane hakkas sõiduautost mööda sõitma kui esimene sooritas vasakpööret. Arvestades asjaolu, et tunnistajate D. Lõssenko, T. Paabi ja S. Tammpere ütlused on omavahelises vastavuses ning kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklustehnilise ekspertiisiaktiga, siis saab kohus neid lugeda usaldusväärseteks, kuigi antud tunnistajad on E. Teesalu sõbrad. Puudub alus arvata, et D. Lõssenko, T. Paap ja S. Tammpere oleksid andnud valeütlusi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (s.o liiklusõnnetuse skeem ja fotod nr 1-22) ning liiklustehniline ekspertiisiakt tõendavad, et: sündmuskohal oli 6,2 m laiune sõidutee katud lumelörtsi ja soolalumise seguga; pärast kokkupõrget asus veduki esiosa sõiduteest vasakul ja haagise tagaosa vastassuunavööndis (s.o Värska - Tartu tee Võõpsu mnt - Metsa tänava ja Võõpsu mnt - Kooli tänava ristmike vahel); haagise parempoolne tagaratas oli sõidutee parempoolsest äärest 3,7 m kaugusel, veduki parempoolne tagaratas oli sõidutee parempoolsest äärest 5,7 m ja parempoolne esiratas 6,6 m kaugusel (s.o Kooli tänava Tartu poolse külje juures, mis omakorda sõiduteega risti võttes asus Metsa tänava Tartu poolse külje äärest 24,2 m kaugusel); haagise vasakpoolse nurga juures oli haagise tagumise vasakpoolse ratta 6,2 m pikkune pidurdusjälg, mis oli alanud 3 m kauguselt Võõpsu mnt – Metsa tänava ristmikult ja asus sõidutee parempoolsest äärest 4,5 m kauguselt; sõiduauto asus veduki kabiinist vasakul esiosaga Värska suunas; Võõpsu mnt - Metsa tänava ristmikul (Tartu poolsel küljel) paiknes jalakäijate ülekäigurada (liiklusmärk 543); veoki arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke kohale lähenemisel oli 25-29 km/h; sõiduautol olid märkimisväärselt deformeerunud vasakpoolse külje mõlemad uksed ning veokil DAF mõlemad esinurgad, kusjuures auto juhtrattad olid vasakule välja pööratud. Seega tuleneb sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega ning liiklustehniline ekspertiisiaktist, et esmane kokkupõrge võis toimuda veduki parempoolse esinurga ja sõiduauto vasakpoolse tagaukse vahel ning sellele järgnes sekundaarne kontakt veduki vasakpoolse esinurga ja sõiduauto vasakpoolse esiukse vahel, kuigi puuduvad andmed sõiduauto kiiruse, liikumise- ja lohisemisjälgede ning sõidukite paiknemise kohta kokkupõrke hetkel. Samuti saab neist tõenditest järeldada, et Metsa ja Kooli tänavate vaheline kaugus on ligikaudu 24 m. Lähtudes autorongi liikumiskiirusest (25-29 km/h), mis oli alustanud möödasõidu aeglasemalt liikunud sõiduautost, siis võib lugeda tõenäoliseks sõiduauto liikumiskiiruseks ligi 20 km/h. Arvestades asjaolu, et taolise sõidukiiruse puhul (s.o 5,55 m/s) läbis sõiduauto Metsa- ja Kooli tänava vahelise ala 3-4 sekundi vältel, siis on tunnistajate D. Lõssenko ja S. Tammpere ütlused usutavad ja reaalsed, et sõiduauto vasak suunatuli oli sisse lülitatud juba Võõpsu mnt – Metsa tänava ristmiku juures. Ka saab sellises liiklussituatsioonis ning tee- ja ilmastikuolus E. Teesalu poolt antud märguannet vasakpöördeks lugeda õigeaegseks ja piisavaks, et informeerida tagasõitvat juhti kavatsetavast manöövrist ja vajadusest suunduda sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale. Kuna puuduvad andmed sõiduauto liikumisjälgede kohta ning selles viibinud tunnistajad kinnitavad auto liikumist ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis ei saa kohus pidada usaldusväärseks T. Taaramäe ütlust selles, et sõiduauto võttis alguses paremale ja justkui peatus ning siis hakkas ootamatult vasakule pöörama. Ka tuleb lugeda ebareaalseks T. Taaramäe ütlusi selles, et tema sõiduki kiirus vahetult enne möödasõidu alustamist oli samasugune eesliikunud sõiduautoga, sest sellisel juhul oleks pidanud ka tema sõiduk peaaegu peatuma ning selle järgselt poleks 22 tonni kaaluv autorong saanud sõiduautoga, mis liikus ligi 20 km/h, Metsa ja Kooli tänavate vahel kokku põrgata ega saavutada eksperdi poolt tuvastatud sõidukiirust möödasõidu ajal (s.o 25-29 4
(6)4-13-4904 km/h). Seega pidi autoringi liikumiskiirus möödasõidu alustamisel olema vähemalt ligilähedane kokkupõrke kohale lähenemise kiirusega. Lisaks sellele kinnitavad liiklusõnnetuse skeem ja fotod nr 2 ja 3, et veoki haagise tagumise vasakpoolse ratta poolt jäetud 6,2 m pikkune pidurdusjälg algas Metsa tänava ristmikust 3 m kauguselt ja Võõpsu mnt sõidutee parempoolsest äärest 4,5 m kauguselt, kusjuures see ei olnud sõiduteega paralleelne, vaid sõidusuunas vaadatuna vasakule suunduv. Arvestades pärisuunavööndi sõiduraja laiust (2,9 m) ning veoki haagise tagumise vasakpoolse ratta kaugust sõidutee parempoolsest äärest pidurdusjälje alguses (4,5 m), siis saab kindlalt järeldada, et sel hetkel oli autorong vaid osaliselt (s.o 1,6 m ulatuses) vastussuunavööndis ja alles suundumas vastassuunavööndisse möödasõiduks. Auto pidurdamine aga näitab, et T. Taaramäe oli tajunud eesseisvat liiklusohtu. Seega oli sõiduauto sel hetkel alustanud juba vasakpöörde sooritamist. KrMS § 60 lg 3 alusel saab lugeda üldtuntuks asjaolu, et sõidukijuhil kuulub ohu tajumisest otsuse tegemiseni (pidurdamiseni) aega ligikaudu sekund. Ühe sekundiga aga läbib sõiduk, mille arvestuslik minimaalne kiirus on 25-29 km/h, ligi 7-8 meetrit. Seega asusid T. Taaramäe poolt liiklusohu tajumisel veoki haagise tagarattad Võõpsu mnt ja Metsa tänava ristmiku alguses ja veduk ise jalakäijate ülekäiguraja juures. Järelikult oli T. Taaramäe hakanud teostama sõiduautost möödasõitu kohas, kus LS § 52 lg 1 p 5 järgi oli juhil keelatud mööda sõita vastassuunavööndi kaudu. Samuti ei tohtinud T. Taaramäe LS § 52 lg 1 p 1 ja § 51 lg 3 p 3 kohaselt alustada vastassuunavööndi kaudu möödasõitu ilma kindla veendumuseta, et see ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. T. Taaramäe on tunnistanud ka ise, et enne möödasõidu alustamist ta ei tajunud teemärgistusi, ei veendunud ristmike olemasolus ega möödasõidu lubatavuses. Seega polnud T. Taaramäe antud liiklus- ja ilmastikuoludes piisavalt hoolikas ega valinud LS § 50 lg 3 p 1 kohast sõidukiirust. Väiksem sõidukiirus oleks T. Taaramäel võimaldanud märgata lähenevaid ristmikke, reguleerimata ülekäigurada ja aru saada eesliikuva sõidukijuhi kavatsustest ning peatada oma veok etteaimatava takistuse ees. Kuna Võõpsu mnt ja Metsa tänava ristumiskohal oli E. Teesalu autol juba sisselülitatud vasak suunatuli, siis ei oleks tohtinud T. Taaramäe alustada eesliikuvast sõiduautost möödasõitu LS § 51 lg 3 p 2 järgi. Vastupidise kohta, et T. Taaramäe oleks alustanud möödasõitu sõiduautost enne viimase suunamärguannet, usaldusväärsed tõendid puuduvad. Järelikult lõi esialgse liiklusohu T. Taaramäe käitumine. Kui T. Taaramäe ei oleks alustanud möödasõitu, siis poleks saanud ka avariid toimuda. Seega ei ole tuvastatud, et E. Teesalu oleks olnud liikluses hooletu ja eiranud LS § 33 lg 2 p-s 8 ja § 17 lg 5 p-s 3 sätestatud nõudeid. Puudub nõue, et vasakpöördele suunduv sõiduk peaks pärisuunavööndi vasakul äärel enne pöörde teostamist peatuma. Peale selle oli E. Teesalul pärast õigeaegse suunamärguande andmist alus eeldada, et tagasõitev juht märkab seda ja täidab ka ise liiklusnõudeid hoolikalt ega alusta reguleerimata ülekäigurajal möödasõitu vasakpööret kavatsevast autost. Kuigi hoiatusmärguanne iseenesest ei andnud E. Teesalule eesõigust vasakpöördeks LS § 39 lg 5 kohaselt, puuduvad antud asjas usaldusväärsed tõendid, et ta oleks jõudnud manöövri katkestada ja sellega saanud kokkupõrget vältida. Tuvastatud on, et mõlemad sõidukid tegi manöövreid peaaegu samaaegselt, veok läbis Metsa ja Kooli tänava vahelise ala kiirusega 25-29 km/h, s.o umbes 3 sekundi jooksul, ka E. Teesalul oleks kulunud ohule reageerimiseks (pidurdamiseks) aega umbes sekund ning see ei oleks tõenäoliselt antud ilmastikuoludes taganud veel auto täielikku peatumist pärisuunavööndis ega kokkupõrget. 5
(6)4-13-4904 Oletuslik on, et E. Teesalu võinuks enne vasakpöörde teostamist olla hoolikam, manöövri katkestada ning sellega vältida kokkupõrget. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 1 ja KrMS § 7 lgle 3 tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada väärteomenetluse menetlusaluse isiku kasuks. Eeltoodud asjaoludel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus Elmo Teesalu suhtes LS § 223 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS 183 koostoimes hüvitab väärteomenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Seega tuleb jätta liiklustehnilise ekspertiisi kulud – 457 eurot - riigi kanda KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluna käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 saab kohus eelmärgitud sätet kohaldada ka väärteomenetluses. Kaitsja vandeadvokaat I. Sirk on esitanud maakohtule taotluse valitud kaitsjale makstud tasu ja kulu – kokku 1082 euro (tl 35-36) – hüvitamiseks. Arvete kohaselt on kaitsja osutanud menetlusalusele isikule õigusabi tunnitasuga 96 eurot. Muu hulgas on kaitsjal kulunud materjalide analüüsile, konsultatsioonile ja kohtuistungi ettevalmistuseks aega 2 tundi ning täiendava kaebuse koostamiseks 3 tundi. Kuna materjalide analüüs, konsultatsioon, kohtuistungi ettevalmistamine ja täiendava kaebuse koostamine on omavahel seotud tegevused, siis loeb kohus eeltoodud toimingute puhul põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Seega tuleb taotletud summat vähendada 192 euro võrra ning riigil hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu ja kulu katteks kokku 890 eurot. Lembit Käis Kohtunik 6
(6)