← Eesti

3-11-2216/18

Obsah (6)§ 155§ 37§ 151§ 121§ 235§ 108

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatam

§ 155lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla algatas
  2. a aprillis kaebaja suhtes uue individuaalse täitmiskava koostamise. 18.05.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (tl 32), milles palub vanglal mitte lisada tema täitmiskavasse tegevusi, mille kohta ei ole ta saanud oma arvamust avaldada. Samuti palub ta täitmiskava mitte kinnitada või juhul, kui see kinnitatakse, jätta välja kõik tegevused, kuna ta ei hakka neid nagunii täitma, ning lisada 18.05.
  3. a taotlus tema isiklikku toimikusse täitmiskava juurde. 19.05.2011 sai kaebaja kätte 17.05.2011 kinnitatud individuaalse täitmiskava (tl 33−33 pöördel). Täitmiskavale märkis kaebaja, et ei nõustu sellega, kuna see on koostatud teda kaasamata ja ära kuulamata. Samuti märkis kaebaja täitmiskavale, et ei hakka seda täitma, kuna see rikub tema õigusi ja vabadusi.
  4. 15.06.
  5. a otsustusega nr 6-10/21099-1 (tl 31) jättis Viru Vangla kaebaja 18.05.
  6. a taotluse rahuldamata. Vastustaja selgitab, et on andnud kaebajale võimaluse täitmisplaani osas omapoolsete ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks, kuid kaebaja on sellest keeldunud (tl 34, 35). Samuti selgitab vastustaja, et kaebaja 18.05.
  7. a taotluse puhul on tegu pretensiooniga täitmiskava suhtes ja selle lisamisel isiklikku toimikusse puudub otstarve.
  8. 19.07.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide (tl 36), milles palub tunnistada Viru Vangla 15.06.
  9. a otsustus kehtetuks osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus lisada 18.05.
  10. a taotlus tema isiklikku toimikusse. Viru Vangla jättis 11.08.
  11. a vaideotsusega nr 6-12/298-1 (tl 37) kaebaja vaide rahuldamata.
  12. 13.09.2011 edastas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-8), milles palub Viru Vangla 15.06.
  13. a haldusakt nr 6-10/21099-1 tühistada ja kohustada vanglat tema 18.05.
  14. a taotlust selle toimikusse lisamise osas uuesti läbi vaatama. Kaebaja hinnangul on tema 18.05.
  15. a taotluse näol tegemist tema ettepanekute ja seisukohtadega täitmiskava koostamisel ning sellel on täitmiskava koostamist iseloomustav otstarve. Taotluse lisamine toimikusse on kaebaja hinnangul vajalik, kuna sellest nähtub, et kaebaja on keeldunud täitmiskava koostamisest ja vangla poolt planeeritud tegevustest ning täitmiskava on kinnitatud kaebaja tahtevastaselt ja määratud tegevustes osalemiseks nõusolekut saamata. Kaebaja leiab, et igat taotlust tuleb menetleda iseseisvalt ning kaaluda dokumendi toimikusse lisamise asjaolusid. Kuigi vangla on kaebajale väitnud, et toimikusse lisatakse üksnes täitmiskava ning muid dokumente selle koostamise kohta sinna ei lisata, on vastustaja lisanud kaebaja isiklikku toimikusse vanglaametniku õiendid, mis kajastavad ühepoolselt ning vääralt täitmiskava koostamise protsessi (tl 34, 35). Samuti on kaebaja seisukohal, et vastustaja on jätnud täitmata menetlusosalise ärakuulamise kohustuse ega pole haldusakti andmisel arvesse võtnud tema poolt esitatud teavet.
  16. Vastustaja palub kaebusele esitatud vastuses (tl 27-28) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et individuaalse täitmiskava näol ei ole tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusakti, vaid soovitusliku iseloomuga programmilise dokumendiga. Vangistusseaduse § 16 ei anna kinnipeetavale õigust otsustada individuaalse täitmiskava sisu üle ja kuna tema nõusolek, vastuväited ja märkused ei oma selle kehtivuse seisukohalt mingisugust õiguslikku tähendust, ei pea need olema tingimata kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatud. Inspektor-kontaktisiku õiendite toimikusse lisamist põhjendab vastustaja vajadusega tõendada, et individuaalset täitmiskava pole koostatud kinnipeetavat kaasamata. Kuna kaebaja seisukoht kajastub tema poolt täitmiskavale tehtud märkes, ei ole vaja toimikusse lisada veel ka vaidlusalust taotlust. Ebavajalike ja tähtsusetute dokumentide lisamine kinnipeetava isiklikku toimikusse koormab seda asjatult ja raskendab selle käsitlemist.
  17. Tartu Halduskohus jättis 05.04.
  18. a otsusega (tl 46-48) kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus selgitab, et kinnipeetava kohta koostatud individuaalne täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument, mis ei anna kinnipeetavale mingeid õigusi ega pane talle vahetult ka kohustusi. Seadusest ei tulene, et vangla peab individuaalse täitmiskava koostamisel tingimata arvestama kinnipeetava ettepanekutega. Seetõttu puudub kinnipeetaval õigus nõuda, et individuaalsesse täitmiskavasse lisataks tema poolt 2 soovitud programmid ja tegevused, või et sellest jäetaks välja tegevused, mida ta ei pea vajalikuks. Isikliku toimiku kohta õigusaktides sätestatud nõuetest ei saa järeldada, et kinnipeetaval endal oleks õigus otsustada selle üle, millised konkreetsed dokumendid tema toimikusse paigutada ja esitada nõudeid nende sinna lisamiseks või välja võtmiseks. Kinnipeetava isikliku toimiku pidamise ega ka tema individuaalse täitmiskava koostamise puhul ei ole tegemist nn „võistleva menetlusega“. Mida täpselt arvestada kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamisel ja millised dokumendid lisaks vastavates õigusaktide sätetes konkreetselt ära nimetatutele veel tema isiklikku toimikusse lisada, on üksnes vanglateenistuse pädevuses ning kinnipeetaval endal puudub mõlema osas õigus kaasa rääkida. Halduskohtu hinnangul ei ole Viru Vangla 15.06.
  19. a otsustuse näol tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga. Sisuliselt on selles otsustatud vaid selle üle, kas teha kinnipeetava poolt nõutud toiming või mitte, ega ole tekitatud, muudetud või lõpetatud mingeid tema õigusi või kohustusi. Sellise otsustuse peale ei saa esitada tühistamisnõuet ning seetõttu saab kaebust käsitleda üksnes toimingu tegemisele kohustamise nõudena. Kuna antud juhul puudub õigusakt, mis kohustaks vanglat lisama kaebaja poolt soovitud dokumenti tema isiklikku toimikusse või võtma sealt välja vangla poolt lisatud õiendeid, ei saa vastustajat selleks ka kohustada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  20. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 05.04.
  21. a otsusele apellatsioonkaebuse (tl 55-58), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja hinnangul on halduskohus teinud ebaõige järelduse, leides, et kaebajal puudub õigus taotleda täitmiskava koostamisel tehtud taotluse toimikusse lisamist täitmiskava juurde, kuna tegemist on kaebaja seisukohti kajastavate andmetega, ning et vangla keelduvat otsustust ei saa kohtus vaidlustada, kuna see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on seisukohal, et vangla keelduv otsustus omab haldusaktile omast regulatiivset tähendust ning on antud küsimuses õiguslikult siduv. Vastustaja on lisanud täitmiskava juurde toimikusse inspektorkontaktisiku koostatud õiendid, mis kajastavad vääralt ja ühepoolselt vanglale kasulikku seisukohta, et täitmiskava koostati koostöös kaebajaga ning kaebajat ära kuulates. Kaebaja on kaebuses taotlenud ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, mitte toimingu sooritamiseks, so taotletava taotluse toimikusse lisamiseks. Kaebaja viitab Justiitsministri 30.11.
  22. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 28 lg 3 p-le 10, millest nähtub, et kinnipeetava isiklikku toimikusse võidakse lisada ka muid kinni peetava isiku kohta käivaid või teda iseloomustavaid andmeid.
  23. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 65) jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on sisuliselt õiguspärane ning jääb täielikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. Ringkonnakohus leiab, et kaebus käesolevas haldusasjas tuleb jätta läbi vaatamata ning Tartu Halduskohtu 05.04.
  25. a otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus selgitab esmalt, millise haldustegevuse liigiga on Viru Vangla 15.06.
  26. a otsustuse nr 6-10/21099-1 näol tegemist (I), lahendab küsimuse selle kohtuliku vaidlustamise võimalikkuse üle (II), otsustab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja asjas menetluse lõpetamise (III), ning viimasena esitab selgitused käesoleva määruse edasikaebamise korra ning menetluskulude kandmise kohta (IV). 3 I
  27. Antud asjas on poolte vahel vaidlus selle üle, millise haldustegevuse vormiga on tegemist Viru Vangla 15.06.
  28. a otsustuse nr 6-10/21099-1 näol. Halduskohus on asunud seisukohale, et tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustada. Selle seisukohaga on nõustunud ka vastustaja. Kaebaja leiab aga apellatsioonkaebuses, et vaidlusalune otsustus omab haldusaktile omast regulatiivset tähendust ning on antud küsimuses õiguslikult siduv, mistõttu on tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga. Ringkonnakohus ei nõustu kummagi eelneva seisukohaga.
  29. Asja materjalidest nähtuvalt hakkas vastustaja
  30. a aprillikuus koostama kaebaja suhtes uut täitmiskava. Kinnipeetava suhtes uue täitmiskava koostamine on reguleeritud Justiitsministri 14.05.
  31. a määruses nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (antud asjas on kohaldatav perioodil 01.09.2010 kuni 31.05.2011 kehtinud redaktsioon; edaspidi: Määrus). Määruse § 8 lg 2 esimese lause kohaselt algatab inspektorkontaktisik täitmiskava kinnitamisest ühe aasta möödumisel korduva riskihindamise, ning Määruse § 8 lg-st 3 tulenevalt tuleb inspektor-kontaktisikul koostada korduva riskihindamise tulemuste põhjal uus täitmiskava. Vastustaja poolt oli
  32. a aprillikuus seega kaebaja suhtes uue täitmiskava koostamise protsess Määruse § 8 lg 3 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et täitmiskava koostamise protsessi näol on tegemist täitmiskava kinnitamisele, so haldusotsuse vastuvõtmisele suunatud haldusmenetlusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 1 järgi on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Kohus jätab lahtiseks, millise haldustegevuse vormiga on individuaalse täitmiskava näol tegemist, kuid leiab, et vastustaja tegevus täitmiskava kinnitamise eesmärgil on kahtlemata haldusmenetlus ning haldusmenetluse raames tehtud täitmiskava kinnitamisele eelnevad toimingud tuleb liigitada menetlustoiminguteks.
  33. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsustusega on Viru Vangla jätnud rahuldamata kaebaja taotluse, milles kaebaja palus mitte kinnitada tema täitmiskava, väljendas kavatsust täitmiskavas sisalduvaid tegevusi tulevikus mitte täita ning palus lisada taotlus tema isiklikku toimikusse täitmiskava juurde. Kirjeldatud taotluses käsitles kaebaja seega täitmiskava koostamisega seotud asjaolusid ning tegemist ei olnud oma sisult täitmiskava koostamise menetlusest eraldiseisva taotlusega. Seega on ringkonnakohtu hinnangul Viru Vangla lahendanud kaebaja 18.05.
  34. a taotluse individuaalse täitmiskava koostamise menetluse raames ning taotluse suhtes tehtud lahendi ja selles sisalduva taotluse toimikusse lisamisest keelduva otsustuse näol tegemist haldusotsuse tegemisele eelneva menetlustoiminguga. II
  35. HMS § 106 lg 2 kohaselt ei kohaldata menetlustoimingule haldusmenetluse seaduses toimingu osas kehtestatud sätteid. Seega ei ole reeglina menetlustoimingu vaidlustamine kohtus mõne

§ 37lg-s 2 nimetatud kaebusega võimalik.

Siiski peab kohus alati kontrollima kaebeõiguse olemasolu, kuna ka vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebaja õiguste rikkumise olemasolu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.06.

  1. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-03, p 13). Riigikohus on pidanud erandlikult võimalikuks eraldiseisvalt vaidlustada ka menetlustoimingut, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 9, ning 28.02.
  3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21). Samuti saab halduskolleegiumi seisukohtade järgi enne haldusakti andmist kaebust esitada ka juhul, kui 4 menetlustoiming rikub menetlusosalise õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 9, 06.03.
  5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-06, p 10, 28.02.
  6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21, 18.06.
  7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-03, p 18). Kuigi eelnevalt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad on esitatud arvestades sellega, et tegemist on haldusmenetlusega, mis on suunatud haldusakti andmisele, on need seisukohad ringkonnakohtu hinnangul kohaldatavad ka käesoleval juhul, mil haldusmenetlus on suunatud sellise haldusotsuse nagu individuaalse täitmiskava valmis tegemisele ja kinnitamisele.
  8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla 15.06.
  9. a otsustuse näol on tegemist menetlustoiminguga, mida ei ole võimalik halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. Haldusasja toimikusse liidetud tõenditest nähtuvalt ei saa asuda seisukohale, et vastustaja oleks rikkunud kehtivaid seadusi või teinud ilmset ja olulist menetlusviga, mis saaks rikkuda kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kui kaebaja leiab, et täitmiskavaga rikutakse tema õigusi, on tal õigus vaidlustada see täielikult või osaliselt seaduses ettenähtud korras.
  10. Peale selle ei ole vastustaja ringkonnakohtu hinnangul rikkunud Määruse § 8 lg-st 5 tulenevat kohustust selgitada kinnipeetavale täitmiskava muudatusi, muudatuste põhjusi, ning kinnipeetav pidi allkirjaga kinnitama täitmiskavaga tutvumist. Nii inspektor-kontaktisiku 26.04.
  11. a õiendist (tl 34) kui kaebaja 16.05.
  12. a taotlusest (tl 29) nähtub, et inspektorkontaktisik teavitas kaebajat 26.04.
  13. a vestlusel korduva riskihindamise korraldamisest ja uue täitmiskava koostamisest ning tahtis kaebajale selgitada riskihindamise tulemusi ja koostatava täitmiskava sisu, kuid kaebaja keeldus suuliste selgituste saamisest. Ka 17.05.2011 proovis inspektor-kontaktisik kaebajale tutvustada riskihindamise tulemusi ning koostamisel oleva individuaalse täitmiskava sisu, kuid ka sel korral keeldus kaebaja suulisest tutvustamisest (tl 35). Kuigi kaebaja esitas enne täitmiskava kinnitamist 16.05.2011 vastustajale taotluse talle kinnitamata täitmiskava koopia väljastamiseks (tl 29), mille vastustaja jättis rahuldamata alles pärast täitmiskava kinnitamist 24.05.
  14. a antud vastusega (tl 30), ei saa siiski asuda seisukohale, et kaebajal ei olnud võimalust tema täitmiskava koostamisel kaasa rääkida. Talle oli mitmel korral antud võimalus saada inspektor-kontaktisikult selgitusi ning esitada omapoolseid selgitusi, kuid ta keeldus sellest. Seega oli kaebajale tagatud temapoolsete vastuväidete esitamine ning 15.06.
  15. a menetlustoiming, millega vastustaja keeldus lisamast kaebaja väiteid tema mitte ärakuulamise kohta täitmiskava koostamise menetluses täitmiskava juurde, ei saanud sõltumata menetluse lõpptulemusest kaebaja õigusi rikkuda.
  16. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Viru Vangla 15.06.
  17. a menetlustoimingu vaidlustamiseks. III
  18. Tulenevalt

§ 151

lg 2 p-st 1 koosmõjus

§ 121

lg 2 p-ga 1 võib halduskohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesolevas määruses eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja poolt vaidlustatud Viru Vangla 15.06.

  1. a menetlustoiming ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik vaidlustada haldusmenetluse lõppresultaati, so kinnitatud individuaalset täitmiskava selles sisalduvate kaebajale ette nähtud konkreetsete tegevuste osas. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas individuaalse täitmiskava muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse neile tegevustele (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.10.
  2. a otsus 5 haldusasjas nr 3-3-1-31-12, p 12). Kuigi käesoleva asja materjalidest nähtuvalt ei soovi kaebaja enda individuaalsesse täitmiskavasse tegevusi lisada, vaid soovib neid sealt eemaldada, on vastustaja otsustanud konkreetsete tegevuste täitmiskavasse lisamise samuti kaalutlusotsusega, mille kohtulik vaidlustamine on võimalik. Antud juhul on aga kaebaja vaidlustanud vastustaja tegevuse täitmiskava koostamise protsessi raames, mitte menetluse lõpptulemuse, mistõttu ei saa kohus kaebaja vaidlustust läbi vaadata. 18.

§ 155

lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega tühistab ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud Tartu Halduskohtu 05.04.2012. a otsuse. IV 19.

§ 155

lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

§ 235

lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. 20.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108ei sätesta teisiti.

Seega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisel kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.