) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Harju Maakohtule esitatud taotlus 26.07.2013.a. edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Eesti Vabariigi Justiitsministeerium) Harju Maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (Kansaneläkelaitos, KELA) saabunud taotluse Turku Sotsiaalameti poolt 07.03.1997.a. kinnitatud elatislepingu nr XXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et see tuleb rahuldada.
lõike 1 punkti 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis
lõike 1 järgi tuleb lahendada määrusega.
lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt
peatükis sätestatut vastavalt välisriigis notariaalselt tõestatud või muu avaliku täitedokumendi tunnustamisele ja täitmisele, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tunnustatakse välisriigis koostatud avalikku dokumenti Eestis täitedokumendina, kui see: 1) vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile ja 2) kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja 3) ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga.
lõike 1 järgi kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava 2 õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud elatisleping on sõlmitud 07.03.1997.a. ning Haagi 02.10.1973.a. ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon kohaldub alates 01.04.1998.a. tehtud elatisotsustele, kuulub käesoleval juhul kohaldamisele New Yorgis 20.06.1956.a. sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon (edaspidi konventsioon), mis kohaldub alates 07.02.1997.a. tehtud elatisotsustele. Samuti kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele vastavalt konventsiooni artikkel 6 punktile 3 üldised tsiviilkohtumenetluse seadustiku välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise sätted. Vastavalt
lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav või 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis.
lõike 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et ta on maksnud õigustatud isikule toetusi. Kohtule on esitatud Turku Sotsiaalameti poolt 07.03.1997.a. kinnitatud elatisleping nr XXX , mille kohaselt XXXXpidi maksma elatist oma alaealisele lapsele, XXX .a. sündinud XXX , alates 01.01.1997.a. kuni 31.12.1998.a. 160,00 Soome marka kalendrikuus ja alates 01.01.1999.a. kuni 22.06.2011.a. 637,00 Soome marka kalendrikuus. Samuti on kohtule esitatud 16.01.1996.a. elatustoetuse otsus nr § 6, mille kohaselt alaealise lapse XXX ema XXX oli elatusetoetuse saajaks. Soome pensioniameti elatustoetuse otsuse kohaselt oli elatustoetuse määraks lapse kohta alates 01.01.1999.a. 637,00 Soome marka. Võlaarvestuse kohaselt on seisuga 12.07.2013.a. XXXX elatise võlgnevus perioodi 01.01.2009.a. - 23.06.2011.a. eest kokku 2.267,14 eurot. Kuivõrd tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatud nõuetele ja elatislepingu tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad, kuulub elatisleping Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks.
lõike 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt
lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse asja lahendanud esimese astme kohtult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lõike 3 alusel esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt 3 näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Käesolev määrus kuulub kättetoimetamisele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile, kui taotluse Harju Maakohtule edastanud avaldaja esindajale, ja puudutatud isikule XXXX le. Vastavalt
lõikele 2 võivad määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga 2 (kaks) kuud kättetoimetamisest.
lõikest 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt
lõikele 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.