) § 14 lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates Xxx´i pole võimalik koheselt saata tagasi kodakondsusjärgsesse riiki, samuti ei ole õnnestunud teda koheselt tagasi anda Venemaa Föderatsiooni ega Läti Vabariiki. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, ei pea Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur proportsionaalseks Xxx´i viibimist vabaduses. Arvestades asjaolu, et Xxx´i väljasaatmist 2 ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, palub Lõuna Prefektuur vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 1 anda luba paigutada Xxx väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama seaduse § 56, 112 ja 230 sätestavad, et välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on viisa või elamisluba. Kuna Xxx ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja tal puuduvad elamisluba kui ka viisa, siis puuduvad temal ka Eestis viibimiseks seaduslikud alused. Arvestades asjaolu, et Xxx´i väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, palub Lõuna Prefektuur vastavalt
lg 1 anda luba paigutada Xxx väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohtuistungil seletas Xxx, et tal on haridust 10 klassi ja nad töötasid xxx koos. Ta tahtis saada asüüli. See mees, kes tõi neid Venemaalt Lätti, ütles, et nad läheks Eetsisse, sest muidu võivad temal probleemid tekkida. xxx´il on pere ja 4-aastane tütar. Tallinnas olid nad 2- 2,5 tundi. Nad ei teadnud, kust Tallinnas asüüli taotleda. Taksojuht viis neid kuhugi ja nad ei tea, kuhu sattusid. Ta ei taha Venemaal ka elada, nad tahavad Euroopas asüüli saada. Kui nad oleks Riias asüüli taotlenud, oleks sellel mehel, kes neid abistas, probleeme tekkinud. Ta ostis piletid neile Eestisse. See mees soovitas minna Eestis väiksesse linna ja nad läksidki. Eesmärk oli saada varjupaika. Pakistanis olid tal religiooniprobleemid ja ta kartis oma elu pärast. Ta kardab, et tema pere on ka seal ohus. Terroristid ei tee viga naistele ja lastele. Tagasi Pakistani minna ta ei taha. Seetõttu koostööd võimudega Pakistani tagasiminekuks ei hakka tegema. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Xxx peeti kinni 20.04.2013. a kell 04.00.
lg 1 kohaselt kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia nimetatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud ja väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et Xxx viibib Eestis seadusliku aluseta. Tulenevalt VMS § 43 lg 1 peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus, mis Xxx´il puudub. Xxx´i isik on tuvastatud Pakistani Islamivabariigi kodaniku passi nr JG1331301 alusel. Isikul on küll kehtiv reisidokument, kuid 48 tunni jooksul ei ole võimalik korraldada tema kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmist ning seega on vaja isik paigutada väljasaatmiskeskusesse. Kohus leiab, et Xxx viibib Eestis seadusliku aluseta alates 19.04.2013. a, millega rikub VMS § 43 lg 1, mis sätestab, et Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikku alust Xxx´il ei ole. Xxx ei ole Eesti kodanik ja samuti ei ole ta eestlane. Xxx on tulnud Eestisse Läti Vabariigi kaudu ilma viisata, seega illegaalselt ja tema kinnipidamine on õigustatud väljasaatmisdokumentide vormistamiseks. 3
kohaselt kuulub Xxx väljasaatmiskeskusesse paigutamisele kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, alates 21.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.