← Eesti

3-12-1004/16

Obsah (6)§ 112§ 124§ 131§ 117§ 14§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 117 lg 1 p 3 alusel teenistusest vabastada ametikohale mittevastavuse tõttu.

  1. Kuna A. Kumm kesk- ega kõrgharidust tõendavat dokumenti ei esitanud, vabastati ta Tartu Vangla direktori 11.05.
  2. a käskkirjaga nr 3-2/242 (tl 16)

§ 112

, § 117 lg 1 p 3, töölepingu seaduse (TLS) § 71 ning justiitsministri 06.12.

  1. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 3 alusel teenistusest ja järelevalveosakonna inspektor-korrapidaja abi ametikohalt ametikohale mittevastavuse tõttu alates 12.05.
  2. Käskkirjaga otsustati A. Kummile maksta rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 4,93 kalendripäeva ulatuses.
  3. A. Kumm esitas 16.05.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4), milles palus tühistada Tartu Vangla direktori 11.05.
  4. a käskkiri nr 3-2/242 teenistusest vabastamise aluse osas, lugeda teenistusest vabastamise aluseks

§ 124

lg 1 ning mõista välja hüvitis

§ 131lg 3 alusel.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidle kaebaja keskharidust tõendava dokumendi puudumisele vastu, kuna nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri (tl 11) kui ka Eesti ENIC/NARIC Keskuse kiri (tl 12) kinnitavad, et Moskva

  1. Õhtukeskkooli
  2. klassi tunnistus keskhariduse omandamist ei tõenda. Sellest tulenevalt ei vaidlusta kaebaja enda teenistusest vabastamist, vaid soovib teenistusest vabastamise aluse muutmist

§ 117

lg 1 p 3 asemel

§ 124lg-ks 1.

Kaebaja ei ole Tartu Vanglale valeandmeid esitanud ning oli veendunud, et tal on olemas keskharidust tõendav dokument. Kaebaja võeti Moskva

  1. Õhtukeskkooli
  2. klassi tunnistuse alusel vastu ka politseikooli. Tartu Vangla poleks tohtinud kaebajat ametisse võtta, kui leidis, et ta ei vasta

§ 14lg 1 nõuetele.

Vastustaja on kaebaja 2005. a atesteerituks lugenud, leides, et tema esitatud dokumendid vastavad teenistuses olemise nõuetele. Tartu Vangla ei saa enda hooletust ja haldussuutmatust kaebajale ette heita. Kaebaja teenistusse võtmisel on rikutud teenistusse võtmise eeskirju vangla süül ning seetõttu kuuluvad kohaldamisele

§ 124

lg 1 ja § 131 lg 3, mille kohaselt makstakse ametnikule hüvitisena kolme kuu ametipalk.

  1. Tartu Halduskohtu 13.07.
  2. a otsusega (tl 30-32) A. Kummi kaebus rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlus selles, kas kaebaja tuli ametist vabastada töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu (

§ 117

lg 1 p 3) või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu (

§ 124lg 1).

Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele

§ 124lg 1.

Käesoleval juhul on kaebaja pärast peaaegu 10-aastast teenistust ametist vabastatud teenistusse võtmisel esitatud dokumendi ümberhindamise tõttu. Vastustaja on sisuliselt ise kinnitanud, et pidas ekslikult kaebaja esitatud tunnistust keskharidust tõendavaks dokumendiks. Kuna teenistusse võeti isik, kes ei vastanud

§ 14

lg 1 nõuetele, siis oli teenistusse võtmise haldusakt objektiivselt õigusvastane ning sellega rikuti teenistusse võtmise eeskirju. Kuigi täidetud on ka

§ 117

lg 1 p 3 koosseis, tuleb kohaldada § 124 lg-t 1.

§ 117

lg 1 p 3 kuuluks kohaldamisele eelkõige olukordades, kus dokumendi nõue jõustub isiku ametis olemise ajal või isik jääb ilma õigusest või kvalifikatsioonist, mida dokument tõendab; seevastu

§ 124

lg-t 1 rakendatakse olukordades, kus isik on dokumendi puudumisele vaatamata teenistusse võetud. Seisukohta, et kohaldada tuleb

§ 124lg-t 1, toetab Riigikohtu 14.04.2005.

a otsus asjas nr 3-3-1-7-05 ning selline tõlgendus on kooskõlas usalduse kaitse põhimõttega, mille tagamise vahendina rakendub praegusel juhul

§ 131lg 3.

Seega on põhjendatud kaebaja nõue vaidlustatud käskkirja osaliseks tühistamiseks ning teenistusest vabastamise aluse muutmiseks

§ 124

lg-ks 1.

§ 131

lg 3 kohaldamise tingimused on täidetud, kuna Tartu Vangla käitus kaebajat teenistusse võttes võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 tähenduses hooletult ning 2 rikkus seega süüliselt teenistusse võtmise eeskirju. Niisiis on põhjendatud kaebaja nõue hüvitise saamiseks kolme kuu ametipalga ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Tartu Vangla 10.08.
  2. a apellatsioonkaebuses (tl 38-40) palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud

§ 124lg-t 1.

Samuti ei ole käesoleva vaidluse asjaolud võrreldavad Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-7-05 asjaoludega. Kodakondsust ja keskharidust tõendavate dokumentide puhul analoogia kasutamine ei ole asjakohane. Kodakondsuse kontrollimine ja tõendamine on lihtne, kuid keskharidust on võimalik väga erinevate dokumentidega tõendada. Tartu Vangla arvates olid

§ 14nõuded täidetud.

Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et Tartu Vangla käitus süüliselt, kui isegi kaebaja oli seisukohal, et tema Moskva 37. Õhtukeskkooli 10. klassi tunnistus on keskharidust tõendav dokument.

§ 124

lg 1 tingimused ei ole täidetud ning isegi, kui on, ei ole põhjendatud seda

§ 117lg 1 p 3 ees eelistada.

Tartu Vangla hinnangul tuleb

§ 117

lg 1 p 3 kohaldada ka käesoleval juhul, kus ametisse nimetamisel esitatud haridust tõendava dokumendi puhul selgub hiljem, et see ei ole keskharidust tõendav dokument. Haldusorganile ei tulene kohustust igakordselt dokumendi väljaandja või pädeva institutsiooni kaudu kontrollida, kas esitatud dokument ikka tõendab keskharidust või mitte. Ametiasutuse ametnikud kes dokumente kontrollivad, on üldjuhul keskharidusega ja nad ei ole kohustatud tundma kõikvõimalikke keskharidust tõendavaid dokumente ning oleks ebamõistlik eeldada, et kellegi teenistusse võtmisel pöördutakse alati Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Kaebajale hüvitise väljamaksmine oleks ebaõiglane. Kaebaja töötas ametikohal, millele tal tegelikult õigust ei olnud, ning sai palka, mida tema tegelik haridustase arvatavasti poleks võimaldanud. 7. A. Kumm vaidleb oma 30.08.2012. a vastuses (tl 45-46) apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.07.2012. a otsus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt on Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-7-05 tunduvalt laiem kui vastustaja arvab. Riigikohus on sisuliselt öelnud, et kui ametiasutus on teenistusse võtnud isiku, kes ei vasta

§-s 14 sätestatud nõuetele, on tegemist ametiasutuse poolt teenistusse võtmise eeskirjade rikkumisega. Ametiasutuse teadlikkus või hooletus ei oma seaduse tõlgendamisel tähtsust. Ametiasutusel on kohustus kontrollida isiku vastavust

§ 14

nõuetele ning ametiasutus vastutab selle eest, et teenistusse oleks võetud nõuetelevastavad isikud. Tartu Vangla on olnud vähemalt hooletu. Isikul võib olla subjektiivne arusaam enda omaduste ja oskuste kohta, kuid ametiasutus peab asjaolusid ikkagi kontrollima. Kaebaja tavalistest erinev haridust tõendav dokument oleks pidanud just enam tähelepanu tõmbama. Asjaolu, et keskharidust saab tõendada erinevate dokumentidega, mis võivad vajada ka kontrollimist, ei ole oluline, sest vastav kontroll on halduskoormuse osa. Ainult ametiasutus saab tagada

§ 14

eesmärgi täitmise ning isiku nõuetelevastavuse kontrolli kohustust ei saa panna isikule endale. Ametiasutus peab enda hooletuse hüvitama seda enam, et mingeid täiendavaid teenistusse võtmise eeskirju seadus peale

§ 14sisuliselt ette ei näe.

Isiku omakäeline kinnitus nõuetelevastavuse kohta ei ole mõeldud vastutuse jagamiseks. Eelkõige on omakäelise kinnituse nõue sätestatud puhuks, kui isik esitab teadlikult valeandmeid, nt võltsitud keskharidust tõendava dokumendi. Sellisel juhul saab isiku teenistusest vabastada

§ 117

lg 1 p 3 alusel, kuna

§ 124lg 1 kohaldamine oleks 3 välistatud.

Lisaks saaks isiku sellisel juhul kriminaalvastutusele võtta. See, kuidas ning millise haridusega ametnikud dokumente kontrollivad, on haldusorgani sisemise töökorralduse küsimus ega ole antud vaidluse esemeks. Väide hüvitise maksmise ebaõigluse kohta ei ole põhjendatud. Õiglane ei ole hoopis olukord, et isik, kes on teenistusse võetud ning kes on mitmel korral läbinud atesteerimise, peaaegu kümme aastat pärast teenistusse võtmist teenistusest vabastatakse. Seda veel haldusorgani hooletuse ja suutmatuse tõttu ning ilma hüvitist maksmata. Väide parema, haridustasemele mittevastava palga saamise kohta on kitsarinnaline ja elukauge. Pigem on isikul õigustatud ootus, et kui asutus on kord aktsepteerinud dokumendi ning vahepeal ei ole ka isikule esitatavad nõuded muutunud, võib ta teenistuses jätkata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  2. juuli
  3. a otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on samuti õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud õigesti seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  5. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja asus Tartu Vangla teenistusse avaliku teenistujana
  6. septembril 2002, esitades haridusnõude (keskharidus) täitmise tõendamiseks Moskva
  7. Õhtukeskkooli tunnistuse
  8. klassi lõpetamise kohta 1982/1983 õppeaastal ja tema üleviimise kohta
  9. klassi. Kaebaja teenistusse võtmise ajal kehtis juba

ning selle § 14 lg 1 nägi ette, et riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Vastustaja võttis kaebaja teenistusse leides seega, et ta vastab eeltoodud nõuetele ning

  1. a viis Tartu Vangla juures tegutsev vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon läbi ka dokumendivooru A. Kummi atesteerimiseks ning luges ta atesteerituks. Kaebaja vabastati teenistusest alles 11.05.
  2. a käskkirjaga põhjusel, et kaebajal puudub ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks olev dokument (

§ 117lg 1 p 3), kuna 2011.

a lõpus Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud vastuse kohaselt ei saa esitatud haridusdokumenti lugeda keskharidust tõendavaks dokumendiks. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et A. Kumm ei vastanud tegelikult juba tema teenistusse võtmise hetkel

§ 14lg-s 1 ametnikule esitatavatele nõuetele, kuna tal puudus keskharidus.

Asjas käib vaidlus seega küsimuse üle, kas sellises olukorras saab isiku teenistusest vabastada selles ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu. 11. Lähtudes asjaolust, et juba kaebaja teenistusse võtmisel ei vastanud A. Kumm tegelikult ametnikule esitatavale nõudele omada keskharidust, kuid vastustaja pidas teda nõuetele vastavaks ilma eelnevalt kontrollimata, kas esitatud õhtukeskkooli tunnistus keskhariduse olemasolu tõendab või mitte, ei nõustu ringkonnakohus Tartu Vangla seisukohaga, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud

§ 124

lg 1.

§ 124

lg 1 sätestab ametniku teenistusest vabastamise teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu tema ametisse nimetamisel või valimisel. Antud juhul ongi kaebaja vabastamise, ja seda pärast peaaegu 10-aastast teenistust, tinginud teenistusse võtmisel esitatud dokumendi suhtes selgusele jõudmine, et see ei tõendanud algusest peale kaebaja poolt keskhariduse omandamist. Kuna eeltoodust tulenevalt oli kaebaja 2002. a võtnud teenistusse isiku, kes ei vastanud

§ 14lg 1 nõuetele, rikuti sellega kaebaja suhtes juba 4 2002.

a teenistusse võtmise eeskirju

§ 124

lg 1 tähenduses, mistõttu on halduskohus põhjendatult kohaldanud

§ 124lg 1 kaebaja suhtes tema teenistusest vabastamise alusena.

Ringkonnakohtu hinnangul on õige ka halduskohtu seisukoht, et

§ 124

lg 1 rakendubki sellises olukorras, kus näiteks haridust tõendava dokumendi puudumisele vaatamata on isik ekslikult teenistusse võetud ja isiku mittevastavus esitatud haridusnõudele selgub pärast tema ametisse nimetamist. Sellise tõlgenduse õigsus põhineb ringkonnakohtu hinnangul ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14.04.2005. a otsusel asjas nr 3-3-1-7-05, milles on sarnast kaebust lahendades leitud, et juhul, kui juba isikut teenistusse võttes rikuti

§ 14

nõudeid ja võeti teenistusse ametnik, kes tegelikult ei vastanud

§ 14

nõuetele, siis tuleb tema teenistusest vabastamise aluseks lugeda

§ 124lg 1.

Vastustaja poolt kaebaja suhtes kohaldatud

§ 117

lg 1 p-s 3 sätestatud teenistusest vabastamise alus tuleb ringkonnakohtu hinnangul kõne alla eelkõige sellistel juhtudel, kus mõne ametnikule esitatava nõudega seonduva dokumendi olemasolu nõue jõustub pärast isiku ametisse nimetamist või valimist või ka juhul, kui isik jääb juba ametis olles ilma õigusest või kvalifikatsioonist, mida temal algselt olemas olnud dokument tõendab.

  1. Mis puudutab veel Tartu Vangla väiteid, et viidatud Riigikohtu 14.04.
  2. a otsus ei ole käesolevas asjas kohaldatav, siis ringkonnakohus selliste väidetega ei nõustu. Riigikohtu viidatud lahendis haldusasjas nr 3-3-1-7-05 käis vaidlus samuti vangla käskkirja üle, millega isik teenistusest vabastati ja mille osas kaebaja palus muuta teenistusest vabastamise aluse

§ 124

lg 1 alusel teenistusest vabastamiseks ning mõista sellest tulenevalt välja ka 3 kuu ametipalga suurune hüvitis

§ 131lg 3 alusel.

Riigikohus rahuldaski nende nõuete osas esitatud kassatsioonkaebuse leides, et

§ 169

lg 3 kui rakendussätte eesmärk ei olnud sätestada erandeid

§-st 14 ega võimaldada erandlikult võtta teenistusse isikuid, kes viimatinimetatud sättes kehtestatud kodakondsuse nõudele ei vasta, siis rikuti juba kaebaja teenistusse võtmisel

§-s 14 sätestatud nõudeid ja tema teenistusest vabastamise õigeks aluseks tuleb lugeda

§ 124

lg 1, mitte aga

§ 169

lg 3 p 1 põhjendusega, et kaebaja ei omandanud pärast tema ametisse nimetamist Eesti kodakondsust. Asjaolu, et Riigikohtu 14.04.

  1. a lahendis käsitletud teenistusest vabastamise aluse muutmise küsimus tõusetus kaebajal puudunud kodakondsuse pinnalt mitte näiteks haridusnõude täitmata jätmise pinnalt, ei anna alust jätta Riigikohtu viidatud lahendis toodud tõlgendusi käesolevas analoogse sisuga asjas kohaldamata.
  2. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on eeltoodust tulenevalt

§ 124

lg 1 kohaldamise tingimused täidetud ning see on eelduseks ka

§ 131

lg 3 kohaldamisele, mida samuti ei saa kuidagi lugeda vastustaja suhtes ebaõiglaseks käitumiseks. Vastavalt

§ 14

lg-le 1 võis Tartu Vangla alates

-i jõustumisest, ja seega ka kaebaja teenistusse võtmise ajal 2002. a, võtta teenistusse isikuid, kellel on vähemalt keskharidus. Seega tuli vastustajal isikuid teenistusse võttes ka kontrollida, kas teenistusse võetav isik vastab

§ 14nõuetele.

Vastustaja seda kaebajate teenistusse võttes aga ei teinud ning ka 2005. a loeti kaebaja igati

§ 14

nõuetele vastavaks, kuigi tal tegelikult puudus dokument, mis tõendaks keskhariduse omandamist. Vastustaja on ka ise vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja esitatud tunnistuse hindamiseks esitati järelepärimine Haridus- ja Teadusministeeriumile alles 2011. a. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja pidanuks kaebaja poolt esitatud haridust tõendava dokumendi õigusliku tähenduse ja nõuetele vastavuse välja selgitama juba kaebaja teenistusse võtmisel, kuna

§ 14näeb ette, et teenistusse tohib võtta vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku.

Asjaolu, et ka kaebaja ise pidas Moskva

  1. Õhtukeskkooli tunnistust
  2. klassi lõpetamise kohta keskharidust tõendavaks dokumendiks, ei vabastanud vastustajat kohustusest kontrollida, kas sellises vormis ja sellise sisuga tõend
  3. a ikka tõendab seda, et isik on omandanud vähemalt 5 keskhariduse. Esitatud tunnistust kontrollimata jättes tegutses vastustaja seega vähemalt hooletult ja seega süüliselt

§ 131

lg 3 mõttes ning väide, et vangla ametnikud, kes dokumente kontrollivad, on ka ise üldjuhul ainult keskharidusega ja nad ei pruugi tunda kõiki keskhariduse omandamist väidetavalt tõendavaid dokumente, ei anna alust

§ 131lg 3 järgi kaebajale hüvitise välja maksmata jätmiseks.

Agu Timmi Einar Vene 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.