) § 117 lg 1 p 3 alusel teenistusest vabastada ametikohale mittevastavuse tõttu.
, § 117 lg 1 p 3, töölepingu seaduse (TLS) § 71 ning justiitsministri 06.12.
lg 1 ning mõista välja hüvitis
Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidle kaebaja keskharidust tõendava dokumendi puudumisele vastu, kuna nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri (tl 11) kui ka Eesti ENIC/NARIC Keskuse kiri (tl 12) kinnitavad, et Moskva
lg 1 p 3 asemel
Kaebaja ei ole Tartu Vanglale valeandmeid esitanud ning oli veendunud, et tal on olemas keskharidust tõendav dokument. Kaebaja võeti Moskva
Vastustaja on kaebaja 2005. a atesteerituks lugenud, leides, et tema esitatud dokumendid vastavad teenistuses olemise nõuetele. Tartu Vangla ei saa enda hooletust ja haldussuutmatust kaebajale ette heita. Kaebaja teenistusse võtmisel on rikutud teenistusse võtmise eeskirju vangla süül ning seetõttu kuuluvad kohaldamisele
lg 1 ja § 131 lg 3, mille kohaselt makstakse ametnikule hüvitisena kolme kuu ametipalk.
lg 1 p 3) või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu (
Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele
Käesoleval juhul on kaebaja pärast peaaegu 10-aastast teenistust ametist vabastatud teenistusse võtmisel esitatud dokumendi ümberhindamise tõttu. Vastustaja on sisuliselt ise kinnitanud, et pidas ekslikult kaebaja esitatud tunnistust keskharidust tõendavaks dokumendiks. Kuna teenistusse võeti isik, kes ei vastanud
lg 1 nõuetele, siis oli teenistusse võtmise haldusakt objektiivselt õigusvastane ning sellega rikuti teenistusse võtmise eeskirju. Kuigi täidetud on ka
lg 1 p 3 koosseis, tuleb kohaldada § 124 lg-t 1.
lg 1 p 3 kuuluks kohaldamisele eelkõige olukordades, kus dokumendi nõue jõustub isiku ametis olemise ajal või isik jääb ilma õigusest või kvalifikatsioonist, mida dokument tõendab; seevastu
lg-t 1 rakendatakse olukordades, kus isik on dokumendi puudumisele vaatamata teenistusse võetud. Seisukohta, et kohaldada tuleb
a otsus asjas nr 3-3-1-7-05 ning selline tõlgendus on kooskõlas usalduse kaitse põhimõttega, mille tagamise vahendina rakendub praegusel juhul
Seega on põhjendatud kaebaja nõue vaidlustatud käskkirja osaliseks tühistamiseks ning teenistusest vabastamise aluse muutmiseks
lg-ks 1.
lg 3 kohaldamise tingimused on täidetud, kuna Tartu Vangla käitus kaebajat teenistusse võttes võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 tähenduses hooletult ning 2 rikkus seega süüliselt teenistusse võtmise eeskirju. Niisiis on põhjendatud kaebaja nõue hüvitise saamiseks kolme kuu ametipalga ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Samuti ei ole käesoleva vaidluse asjaolud võrreldavad Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-7-05 asjaoludega. Kodakondsust ja keskharidust tõendavate dokumentide puhul analoogia kasutamine ei ole asjakohane. Kodakondsuse kontrollimine ja tõendamine on lihtne, kuid keskharidust on võimalik väga erinevate dokumentidega tõendada. Tartu Vangla arvates olid
Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et Tartu Vangla käitus süüliselt, kui isegi kaebaja oli seisukohal, et tema Moskva 37. Õhtukeskkooli 10. klassi tunnistus on keskharidust tõendav dokument.
lg 1 tingimused ei ole täidetud ning isegi, kui on, ei ole põhjendatud seda
Tartu Vangla hinnangul tuleb
lg 1 p 3 kohaldada ka käesoleval juhul, kus ametisse nimetamisel esitatud haridust tõendava dokumendi puhul selgub hiljem, et see ei ole keskharidust tõendav dokument. Haldusorganile ei tulene kohustust igakordselt dokumendi väljaandja või pädeva institutsiooni kaudu kontrollida, kas esitatud dokument ikka tõendab keskharidust või mitte. Ametiasutuse ametnikud kes dokumente kontrollivad, on üldjuhul keskharidusega ja nad ei ole kohustatud tundma kõikvõimalikke keskharidust tõendavaid dokumente ning oleks ebamõistlik eeldada, et kellegi teenistusse võtmisel pöördutakse alati Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Kaebajale hüvitise väljamaksmine oleks ebaõiglane. Kaebaja töötas ametikohal, millele tal tegelikult õigust ei olnud, ning sai palka, mida tema tegelik haridustase arvatavasti poleks võimaldanud. 7. A. Kumm vaidleb oma 30.08.2012. a vastuses (tl 45-46) apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.07.2012. a otsus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt on Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-7-05 tunduvalt laiem kui vastustaja arvab. Riigikohus on sisuliselt öelnud, et kui ametiasutus on teenistusse võtnud isiku, kes ei vasta
§-s 14 sätestatud nõuetele, on tegemist ametiasutuse poolt teenistusse võtmise eeskirjade rikkumisega. Ametiasutuse teadlikkus või hooletus ei oma seaduse tõlgendamisel tähtsust. Ametiasutusel on kohustus kontrollida isiku vastavust
nõuetele ning ametiasutus vastutab selle eest, et teenistusse oleks võetud nõuetelevastavad isikud. Tartu Vangla on olnud vähemalt hooletu. Isikul võib olla subjektiivne arusaam enda omaduste ja oskuste kohta, kuid ametiasutus peab asjaolusid ikkagi kontrollima. Kaebaja tavalistest erinev haridust tõendav dokument oleks pidanud just enam tähelepanu tõmbama. Asjaolu, et keskharidust saab tõendada erinevate dokumentidega, mis võivad vajada ka kontrollimist, ei ole oluline, sest vastav kontroll on halduskoormuse osa. Ainult ametiasutus saab tagada
eesmärgi täitmise ning isiku nõuetelevastavuse kontrolli kohustust ei saa panna isikule endale. Ametiasutus peab enda hooletuse hüvitama seda enam, et mingeid täiendavaid teenistusse võtmise eeskirju seadus peale
Isiku omakäeline kinnitus nõuetelevastavuse kohta ei ole mõeldud vastutuse jagamiseks. Eelkõige on omakäelise kinnituse nõue sätestatud puhuks, kui isik esitab teadlikult valeandmeid, nt võltsitud keskharidust tõendava dokumendi. Sellisel juhul saab isiku teenistusest vabastada
lg 1 p 3 alusel, kuna
Lisaks saaks isiku sellisel juhul kriminaalvastutusele võtta. See, kuidas ning millise haridusega ametnikud dokumente kontrollivad, on haldusorgani sisemise töökorralduse küsimus ega ole antud vaidluse esemeks. Väide hüvitise maksmise ebaõigluse kohta ei ole põhjendatud. Õiglane ei ole hoopis olukord, et isik, kes on teenistusse võetud ning kes on mitmel korral läbinud atesteerimise, peaaegu kümme aastat pärast teenistusse võtmist teenistusest vabastatakse. Seda veel haldusorgani hooletuse ja suutmatuse tõttu ning ilma hüvitist maksmata. Väide parema, haridustasemele mittevastava palga saamise kohta on kitsarinnaline ja elukauge. Pigem on isikul õigustatud ootus, et kui asutus on kord aktsepteerinud dokumendi ning vahepeal ei ole ka isikule esitatavad nõuded muutunud, võib ta teenistuses jätkata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
ning selle § 14 lg 1 nägi ette, et riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Vastustaja võttis kaebaja teenistusse leides seega, et ta vastab eeltoodud nõuetele ning
a lõpus Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud vastuse kohaselt ei saa esitatud haridusdokumenti lugeda keskharidust tõendavaks dokumendiks. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et A. Kumm ei vastanud tegelikult juba tema teenistusse võtmise hetkel
Asjas käib vaidlus seega küsimuse üle, kas sellises olukorras saab isiku teenistusest vabastada selles ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu. 11. Lähtudes asjaolust, et juba kaebaja teenistusse võtmisel ei vastanud A. Kumm tegelikult ametnikule esitatavale nõudele omada keskharidust, kuid vastustaja pidas teda nõuetele vastavaks ilma eelnevalt kontrollimata, kas esitatud õhtukeskkooli tunnistus keskhariduse olemasolu tõendab või mitte, ei nõustu ringkonnakohus Tartu Vangla seisukohaga, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud
lg 1.
lg 1 sätestab ametniku teenistusest vabastamise teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu tema ametisse nimetamisel või valimisel. Antud juhul ongi kaebaja vabastamise, ja seda pärast peaaegu 10-aastast teenistust, tinginud teenistusse võtmisel esitatud dokumendi suhtes selgusele jõudmine, et see ei tõendanud algusest peale kaebaja poolt keskhariduse omandamist. Kuna eeltoodust tulenevalt oli kaebaja 2002. a võtnud teenistusse isiku, kes ei vastanud
a teenistusse võtmise eeskirju
lg 1 tähenduses, mistõttu on halduskohus põhjendatult kohaldanud
Ringkonnakohtu hinnangul on õige ka halduskohtu seisukoht, et
lg 1 rakendubki sellises olukorras, kus näiteks haridust tõendava dokumendi puudumisele vaatamata on isik ekslikult teenistusse võetud ja isiku mittevastavus esitatud haridusnõudele selgub pärast tema ametisse nimetamist. Sellise tõlgenduse õigsus põhineb ringkonnakohtu hinnangul ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14.04.2005. a otsusel asjas nr 3-3-1-7-05, milles on sarnast kaebust lahendades leitud, et juhul, kui juba isikut teenistusse võttes rikuti
nõudeid ja võeti teenistusse ametnik, kes tegelikult ei vastanud
nõuetele, siis tuleb tema teenistusest vabastamise aluseks lugeda
Vastustaja poolt kaebaja suhtes kohaldatud
lg 1 p-s 3 sätestatud teenistusest vabastamise alus tuleb ringkonnakohtu hinnangul kõne alla eelkõige sellistel juhtudel, kus mõne ametnikule esitatava nõudega seonduva dokumendi olemasolu nõue jõustub pärast isiku ametisse nimetamist või valimist või ka juhul, kui isik jääb juba ametis olles ilma õigusest või kvalifikatsioonist, mida temal algselt olemas olnud dokument tõendab.
lg 1 alusel teenistusest vabastamiseks ning mõista sellest tulenevalt välja ka 3 kuu ametipalga suurune hüvitis
Riigikohus rahuldaski nende nõuete osas esitatud kassatsioonkaebuse leides, et
lg 3 kui rakendussätte eesmärk ei olnud sätestada erandeid
§-st 14 ega võimaldada erandlikult võtta teenistusse isikuid, kes viimatinimetatud sättes kehtestatud kodakondsuse nõudele ei vasta, siis rikuti juba kaebaja teenistusse võtmisel
§-s 14 sätestatud nõudeid ja tema teenistusest vabastamise õigeks aluseks tuleb lugeda
lg 1, mitte aga
lg 3 p 1 põhjendusega, et kaebaja ei omandanud pärast tema ametisse nimetamist Eesti kodakondsust. Asjaolu, et Riigikohtu 14.04.
lg 1 kohaldamise tingimused täidetud ning see on eelduseks ka
lg 3 kohaldamisele, mida samuti ei saa kuidagi lugeda vastustaja suhtes ebaõiglaseks käitumiseks. Vastavalt
lg-le 1 võis Tartu Vangla alates
-i jõustumisest, ja seega ka kaebaja teenistusse võtmise ajal 2002. a, võtta teenistusse isikuid, kellel on vähemalt keskharidus. Seega tuli vastustajal isikuid teenistusse võttes ka kontrollida, kas teenistusse võetav isik vastab
Vastustaja seda kaebajate teenistusse võttes aga ei teinud ning ka 2005. a loeti kaebaja igati
nõuetele vastavaks, kuigi tal tegelikult puudus dokument, mis tõendaks keskhariduse omandamist. Vastustaja on ka ise vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja esitatud tunnistuse hindamiseks esitati järelepärimine Haridus- ja Teadusministeeriumile alles 2011. a. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja pidanuks kaebaja poolt esitatud haridust tõendava dokumendi õigusliku tähenduse ja nõuetele vastavuse välja selgitama juba kaebaja teenistusse võtmisel, kuna
Asjaolu, et ka kaebaja ise pidas Moskva
lg 3 mõttes ning väide, et vangla ametnikud, kes dokumente kontrollivad, on ka ise üldjuhul ainult keskharidusega ja nad ei pruugi tunda kõiki keskhariduse omandamist väidetavalt tõendavaid dokumente, ei anna alust
Agu Timmi Einar Vene 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.