3-12-865/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-865 Otsuse kuupäev 19.10.

1. Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.V. kaebus Tartu Vangla toimingute (enne tableti andmist veekruusi kätte võtmiseks ja peale tableti manustamist suu avamiseks kaebaja kohustamine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.V. kaebus haldusasjas 3-12-865 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 19.11.
2. Asjaolude kirjeldus A.V. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse 27.04.2012, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, millega on kohustatud kaebajat enne tableti manustamist võtma kätte veekruus ning peale tableti manustamist suu avada valvuri juuresolekul, et vanglavalvur veenduks tableti manustamises. Kaebaja selgitused ja taotlused Kaebaja on märkinud, et viibib Tartu Vanglas alates 17.02.2011 ning sama aasta lõpul novembris-detsembris on mõnel korral juhtunud, et valvur palub avada suu peale tableti manustamist. Kaebaja on märkinud , et sama juhtum on aset leidnud taas umbes 2 nädalat enne kaebuse esitamist kui valvur Meelis Käämer andis korralduse avada suu peale seda kui kaebaja oli tableti suhu pannud ja tassi teed valvuri nähes ära joonud.
3. aasta algusest on vangla valvurid keeldunud tablette andmast enne kui kaebajal on käes kruus veega ning peale tableti manustamist tuleb suu avada, et valvurid veenduksid tableti manustamises. Kaebaja väidete kohaselt on tegemist vangla omavoliga, kaebaja arvates on tegemist õigusvastase toiminguga ning sellise korralduse andmiseks puudub õiguslik alus. Kaebaja on märkinud, et suu avamine alandab kaebaja inimväärikust ja suu on kaebaja jaoks intiimne kehaosa. Vastustaja seisukohad ja taotlused Kaebaja viibib Tartu Vanglas alates 17.02.2011 ning on oma praeguse karistuse kandmise käigus alates 14.08.2008 viibinud Tartu Vanglas korduvalt. Vangla on lisanud, et A. V. toonase esindaja Gaabriel Tavitsa 27.10.2010 Tartu Vanglasse esitatud vaidest nähtub, et A. V. on karistatud distsiplinaarkorras selle eest, et ta 31.08.2010 ei allunud valvuri korraldusele avada suu pärast tableti manustamist. Seega ei ole vastav vangla praktika uudne ning pole kaebajale ootamatu. Vangla viitab Tartu Vangla kodukord p. 18.6 sättele, mille kohaselt peavad kinnipeetavad manustama ravimeid koheselt vanglaametniku juuresolekul. Seega on suu avamine lihtsaim viis kontrollida, kas ravim on manustatud koheselt vanglaametniku juuresolekul. Ka Vangistusseaduse § 66 lg 1 kohustab kinnipeetavate järelevalvet korraldama viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega ei ole kinnipeetavate kohustamine veekruusi kätte võtmiseks enne tableti andmist ning suu avamiseks pärast ravimi manustamist õigusvastane. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Vangistusseaduse ( VangS) § 67 p. 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavale järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tartu Vangla kodukord p. 7.2.14 kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ravimid ja vanglateenistuja poolt antud ravimid ja keeld omada ravimeid kambris. Tartu Vangla kodukorra p. 18.6 kohaselt annavad kinnipeetavatele isikutele ravimeid vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid ning kinnipeetavad isikud on kohustatud ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ja teeb vastava märke tervisekaarti. Kohus nõustub, et selline regulatsioon on vajalik vältimaks ravimite kogumist ja nende kasutamist selleks mitte ettenähtud viisil (enese või teise isiku tervise kahjustamiseks, müügiks). Ravimite kogumine ja kontrollimatu levik kinnipeetavate seas seab ohtu kinnipeetavate endi elu ja tervise. Sellest tulenevalt on valvuritel kohustus veenduda, et kinnipeetav talle antud ravimi ettenähtud ajal kindlasti ise ära tarvitab. Eeltoodud asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldus näidata peale ravimi tarvitamist suuõõnt, on vajalik korraldus. Nagu eespool mainitud on vajalik ravimite manustamise kontroll julgeolekukaalutlustel ning samuti kinnipeetava, kellele ravim on arsti poolt määratud, tervise huvides. Kaebaja arusaam, et nimetatuga on teda solvatud ning alandatud, ei ole põhjendatud. Kokkuvõttes märgib kohus, et vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldus kaebajale tulenes VangS § 67 p.1 ja VangS § 66 p. 1 ning vangla kodukord p. 18.6 sätetest, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval täita vangla õigusakte ning alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele ning vanglaametnikul lasub vastutus selle eest, et kinnipeetav saaks õigeaegselt ja vajaliku ravimi manustatud. 2 Kohus märgib, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
4. Kohtunik Mare Priks 3