TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-179 Otsuse kuupäev 02. oktoober 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Maadlex OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 30.11.2011 käskkirja nr 13-6/2664 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.01.2012 vaideotsuse nr 13-4/21 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29. august 2012 Menetlusosalised Kaebaja – Maadlex OÜ, esindaja Robert Pavlov Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon 1. Jätta Maadlex OÜ kaebus haldusasjas nr 3-12-179 rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 01.11.2012. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 1. Maadlex OÜ taotles PRIA-lt Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetust tootmishoone rekonstrueerimiseks, kahe etiketimasina ostmiseks, automaatse villimismasina ostmiseks, kahe termotunnel-pakkemasina ostmiseks, kolme 5 m3 suuruse mahuti ostmiseks, 3 m3 suuruse mahuti ostmiseks, toodangu siirdamiseks mõeldud viie transportööri ostmiseks ja õhuionisaatori ostmiseks. 2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.11.2011. a käskkirja nr 13-6/2664 lisa punktiga 14 jäeti rahuldamata Maadlex OÜ poolt esitatud põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse taotlus nr 160011780131. Taotlus jäeti rahuldamata põllumajandusministri 27.07.2010 määruse nr 85 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus nr 85) § 13 lg 2 ja lg 4 alusel, sest hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid. Rahuldamata jäeti taotlused, mille hindamisena tulemusena saadud hindepunktide summa oli väiksem kui 25 punkti. Maadlex OÜ taotlus sai hindamisel 19 hindepunkti. Maadlex OÜ esitas 08.12.2011. a vaide, kus leidis, et temale antavate hindepunktide arv peab olema 30 ja seetõttu kuulub taotlus rahuldamisele. PRIA 17.01.2012. a vaideotsusega nr 13-4/21 jäeti vaie rahuldamata. 3. 30.01.2012. a saabus Tartu Halduskohtusse Maadlex OÜ kaebus nõudega tühistada ülalnimetatud PRIA käskkiri ja vaideotsus. Lisaks taotleb kaebaja PRIA-le ettekirjutava kohustuse tegemist rahuldama kaebaja taotlust 30 päeva jooksul. Kaebuse taotlus ja põhjendused 4. Vaidlus käib vaidlus selle üle, kas taotleja peaks saama kriteeriumite 5.1. ja 5.3. ning 6.1. eest hindepunkte või mitte:
- a)Hindamiskriteerium 5.1 „Võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia“, mille eest antakse 3 punkti.
- b)Hindamiskriteerium 5.3 „Hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid[iv]“, mille eest antakse 5 hindepunkti. Hindamiskriteeriumite selgituse kohaselt hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat.
- c)Hindamiskriteerium 6.1 „Investeeringu eesmärk on vähendada tootmisjäätmete hulka ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda“, mille eest antakse 3 punkti. 5. Kaebaja on oma seisukohad kokku võtnud 30.04.2012. a kokkuvõtlikes seisukohtades (tlk 6065). 6. Kaebaja leiab, et PRIA peadirektori käskkiri ei vasta vastab Riigikohtu 27.07.2007.a. haldusasjas nr 3-3-1-93-06 lahendis välja toodud nõuetele. PRIA käskkirjas puudub igasugune faktiline põhjendus, miks jäeti kolme hindamiskriteeriumi eest punktid andmata. Taotlejal ei olnud võimalik kontrollida PRIA hindepunktide arvutuskäiku. Käskkirjas puudub motivatsioon. PRIA ei esitanud ühtegi dokumenti, kus sisalduks hindamisanalüüs ehk kuidas PRIA analüütik jõudis tulemini, kus jäeti kolme kriteeriumi eest hindepunktid andmata. Kaebaja leiab, et käskkiri on sisuliselt puudulik ja põhjendamata. Käskkirjas peavad olema põhjendused ja välja toodud olulised asjaolud. Käskkirjal peab olema sisu. Sisu koosneb nii põhjendustest, faktilisest ja õiguslikust alusest ja seosest, haldusakt peab olema kontrollitav, sisaldama motivatsiooni ja kaalutlusi. Seega saab käskkirja sisulist poolt ja hindepunktide vaidlustamist vaidlustada. 7. PRIA väidab, et tegemist ei ole uue tehnoloogiaga, ning ei hakata tootma suurema töötlemisastmega tooteid. Samas jätab PRIA defineerimata uue tehnoloogia ja suurema töötlemisastme, rääkimata nende definitsioonide tõendamisest. 2 8. PRIA väitis ka vaideotsuses, et küttekulude kokkuhoid ei võimalda anda punkte hindamiskriteeriumi 6.1. eest. Samas PRIA jättis hindamiskriteeriumi juures käsitlemata energiasäästu ja tootmisjääkide ärakasutamise (energiasäästu ei ole PRIA kaebaja seisukohtade esitamiseni käsitlenud). PRIA on esitanud küll täiendavad põhjendused kohtumenetluses hindamiskriteeriumite 5.1., 5.3. ja 6.1. punktide andmata jätmise osas. Kaebaja leiab, et PRIA lakooniliste vastustega (millest enamik on vale ja tõe moonutamine) vaidemenetluses ja kohtumenetluses ei muuda käskkirja õigustühisust. 9. Hindamiskriteeriumist 5.1. PRIA ei ole esitanud ühtegi kaalumisreeglistikku, kust tuleneb, et kui taotleja ostab uue seadme, millel on lisafunktsioonid [pakkemasin, mis sildistab ka lapikuid pudeleid (olemasolev ainult ümaraid), termo-tunnel pakkemasin, mis pakendab korraga 12-15 pudelit (käsitsi tehes selline võimalus puudus)], mida eelmistel tehnoloogiatel ei ole või tehnoloogia, mis üldse ettevõttes puudub (õhuionisaator, mis puhastab õhku hallitusbakteritest, pikendades toodete säilivusaega ja kvaliteeti) siis ei ole tegemist taotleja jaoks uue tehnoloogiaga. PRIA poolt esitatud dokumentides puudub viide kitsendavale reeglistikule, mille alusel ja millal siis on tegemist uue tehnoloogiaga ja millal mitte. Kaebaja leiab, et PRIA kaalutlused on täiesti asjakohatud, mis puudutavad innovatsiooni. Tehnoloogia on pidevalt täiustunud ja toimub pidev innovatsioon. Kaebaja leiab, et PRIA on meelevaldselt rikkunud kaebaja õigust saada hindamiskriteeriumi 5.1. eest 3 puntki, kuna puudub nii ratsionaalsed kaalutlused, motivatsioon, faktide ja õigusliku aluste sidumine. PRIA ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tegemist ei ole taotleja jaoks uue tehnoloogiaga. Kaebaja leiab, et kui PRIA piirab „uue tehnoloogia“ mõistet, peab see olema hindamiskriteeriumites või lisadokumentides taotlejale nähtav. PRIA ei ole tõendanud, et ta on „uue tehnoloogia“ definitsiooni kuidagi kitsendanud. Määruse nr 85 seletuskirjas on selgitatud tehnoloogia mõistet. PRIA ei ole määruse seletuskirja üldse üheski taotlejale esitatud dokumentides analüüsinud, rääkimata selle käsitlemisest või sellele viitamisest. Määruse nr 85 seletuskirja lk 6 on välja toodud, et „Tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/20081 artikli 2 punkti 11 tähenduses, st investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel.“ Kaebaja leiab, et lisafunktsioonidega sildistamismasin (pakendab ka lapikuid pudeleid), pakkemasin, millega saab pakendada 12-15 pudelit korraga ning õhuionisaator, mis steriliseerib ja puhastab õhku hallitusbakteritest (PRIA ei maini üldse vaideotsuses ning kohtumenetluses, miks ei ole tegemist uue tehnoloogiaga, PRIA ütleb, et ei ole, aga jätab põhjendamata miks) ja nendega kaasnev oskusteave ning patentimata teadmised on kogumis ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Ilma seadmete ostuta ei ole ka võimalik ettevõttesse tuua oskust, kuidas tooteid mehhaniseerituna teistmoodi sildistada ja pakendada ning õhku puhastada. Taotlejal puuduvad insener tehnilised patentimata teadmised ja oskused seadmete ise ehitamiseks ja kasutusele võtmiseks. 3 Kaebaja leiab, et ta on tõendanud, et seadmed ja nendega kaasnev oskusteave ja patentimata tehnilised teadmised on taotleja jaoks uus tehnoloogia. Kaebaja on ka tõendanud, et PRIA käskkiri on motiveerimata, miks jäeti innovatsiooni eest hindepunktid andmata. Isegi vastuses kaebusele lk 3 altpoolt teises lõigus toob PRIA välja, et taotleja ostab lapikute pudelite sildistamismasina, kuid jätab käsitlemata ja tõendamata, miks tegemist ei ole taotleja jaoks uue tehnoloogiaga. Lisaks jäetakse üldse käsitlemata õhuionisaator ja teine pakkemasin. Puudub igasugune kitsendav hindamismetoodika, mis defineeriks kitsamas tähenduses „uut tehnoloogiat“, kui määruse seletuskirjas väljatoodud. Käskkirjas, vaideotsuses ja vastuses kaebusele ei ole PRIA esitanud ühtegi kaalutlust, miks PRIA leiab, et tegemist ei ole taotleja jaoks uue tehnoloogiaga. Hinnangu andmine peab tuginema faktidel ja nende õiguslikel seostel nagu Riigikohus on eelnevalt rõhutanud. Puuduvad kaebaja poolseid fakte ümberlükkavad PRIA poolsed tõendid ja nende õigusliku seose põhjendus (analüüs ja süntees). Kaebajale jääb arusaamatuks, miks PRIA väidab siiamaani kaebuses, et taotleja selgitused ei ole üksikasjalikud. Samas jätab PRIA selgitamata, kust tuleneb üksikasjalikkuse määratlus, kui üksikasjalikult peab erinevusi kirjeldama. Samas, kui selline nõue on, siis on PRIA ise rikkunud hea halduse tava ja jätnud taotlejale selgitamata, et erinevusi üksikasjalikult selgitamata, jättes teostamata vastavad järelepärimised. Samas leiab kaebaja, et kolme fakti välja toomisega: sildistamismasin võrreldes olemasolevaga suudab ka lapikuid pudeileid sildistada (olemasolev ainult ümaraid), teine pakkemasin suudab pakendada 12-15 pudelit korraga ühte pakendisse (olemasolevad seadmed ei võimalda mitut pudelit korraga pakendada) ning õhuionisaator, mis puhastab õhku hallitusbakteritest ning nende seadmete ostuga kaasnev oskusteave ning patentimata tehnilised teadmised on ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Kokkuvõtteks uue tehnoloogia punktide andmisest. Kaebaja leiab, et on õigustatud saama 3 hindepunkti hindamiskriteeriumi 5.1. eest, sest tal puudub oskusteave ja patentimata tehnilised teadmised, mis võimaldaksid tal lapikuid pudeleid sildistada, pakendada 12-15 pudelit korraga ning puhastada õhku hallitusbakteritest, et tooted oleksid kvaliteetsemad ning säiliksid kauem. Seetõttu leiab kaebaja, et tema jaoks on tegemist uue tehnoloogiaga. PRIA käskkiri on motiveerimata, kaalutlemata, põhjendamata. PRIA heidab kaebajale ette vaideotsuses, et puudub põhjalik võrdlus uue ja vana tehnoloogia vahel. Samas äriplaani märkustes toodud selgitused põhjalikku võrdlust ei kohusta. Isegi kui seda näeks dokument ette, siis on tegemist ainult puudusega taotluses, milleks haldusorgan on kohustatud andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Siiski leiab kaebaja, et ei ole vaidlust selle üle, et ettevõttesse tuleb taotleja jaoks uus tehnoloogia. 10. Hindamiskriteeriumist 5.3. PRIA väidab kaebuse vastuses, et “kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et õhuionisaator suurendab toodete töötlemisastet“. Kaebaja leiab, et PRIA selline väide on vale, kuna äriplaanis on väga selgelt välja toodud tabeli 4a punktis 1, et „.Õhuionisaator aitab õhku steriliseerida ja puhastada, et hallitusbakterid ei leviks.„ Seega kaebaja on märkinud, et hakkab tootma kõrgema töötlemisastmega tooteid (tooted säilivad kauem tänu bakterite välja suretamisele). Kaebaja leiab, et õhu kvaliteet on väga oluline komponent ja selle kvaliteedist sõltub toote kvaliteet ja säilivusaeg. Mida kvaliteetsemalt on töödeldud õhku, seda kvaliteetsemalt on töödeldud ka toodet. Kui õhku puhastatakse hallitusbakteristest, siis puhastatakse ka toode hallitusbakteritest. Ehk kui enne seda ei tehtud ja tootes olid hallitusbaktereid, siis peale investeeringu on tooted töödeldud nii, et neisse enam hallitusbaktereid ei teki. 4 Seega investeering tagab suurema töötlemisastme. Lisaks leiab kaebaja, et kui ta pakendab tooteid korraga rohkem (12-15 pudelit), siis on tegemist suurema toodete töötlemisastmega. Kaebaja põhistab oma seisukohta järgmiselt. Esiteks ei ole kusagil defineeritud, mis on toode, kas toode on see, mis on söödaval kujul, vaid ka pakend ja selle kujundus. Eelnevalt põhjendas kaebaja, kuidas õhuionisaatori kasutusele võtuga suurendatakse söödava toote töötlemisastet (kvaliteedi parandamine ja säilivusaja pikendamine). Samas kui võrrelda toodet lõppkujul (koos pakendiga), siis tuleb vaadelda ka kuidas muutub pakendamisega toote töötlemisaste. Kui eelnevalt pakendati käsitsi ühe kaupa ja peale investeeringut masinaga 12-15 tükki korraga, siis leiab kaebaja, et see suurendab toodete töötlemisastet. Kaebaja leiab, et väita, et töötlemisaste ei suurene saab öelda siis, kui ei pikene säilivusaeg, ei parane kvaliteet ja ei muutu pakendamine. Kaebaja leiab, et PRIA käskkirjast, vaideotsusest ega vastusest kaebusele ei lähtu, milliseid kavandatava investeeringu järgseid tooteid on PRIA taotleja varasemate toodetega võrrelnud ja leidnud, et taotleja ei pikenda töötlemisahelat. Kaebajale jääb arusaamatuks, kust PRIA võtab, et toote säilivusaja pikendamine ei ole töötlemisahela suurendamine. Kaebaja leiab, et selline PRIA seisukoht on tõendamata, meelevaldne ning rikub kaebaja õigust saada hindamiskriteeriumi eest punkte. Eeltulenevalt tõendas kaebaja, et kaebaja hakkab tootma kõrgema töötlemisastmega tooteid ning on õigustatud saama hindamiskriteeriumi 5.3. eest 5 punkti. 11. Hindamiskriteeriumitest 6.1. Hindamiskriteerium 6.1. koosneb kahest osast: „Investeeringu eesmärk on vähendada tootmisjäätmete hulka ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda“ PRIA mainib vastuses kaebusele, et „kaebaja põhjendused on erinevad võrreldes äriplaani tabelis 4a punktis 4.6. toodud seisukohtadega.“ Samas jätab PRIA käsitlemata kõik teised äriplaani punktid, kus on põhjendatud hindamiskriteeriumi 6.1. eest punktide saamise õigustatust. Siinkohal kaebaja kordab kaebuses välja toodud äriplaani selgitustes välja toodut (vt. äriplaani tabel „Märkus“ 11. Märkus ja kaebaja kaebuse lk 2 altpoolt 3.s lõik): „Tabeli 4a real 4.6 põhjendatakse ridadel 4.1–4.5 nimetatud keskkonnasäästlikkuse aspektide olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 6 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust. Vajaduse korral viidatakse äriplaani muule osale või taotlusele lisatud muule dokumendile, milles nimetatud hindamiskriteeriumide alusel hinnatavaid aspekte täpsemalt käsitletakse.“ Seega on seadusandja leidnud, et taotleja võib viidata ka äriplaani muule osale, kus hindamiskriteeriumide alusel hinnatavaid aspekte täpsemalt käsitletakse. Täpsemalt käsitletakse neid tabeli 4a punktis 1. Tõesti, taotleja ei ole viidanud punktis 4.6. reale 1, kuid see ei muuda fakti, et investeeringu eesmärk ei oleks vähendada tootmisjäätmete hulka ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda. Tegemist on puudusega taotluses, milleks PRIA on kohustatud andma tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puudus (lause punktis 4.6. : „vt punkti 1“). on kõrvaldatav. Samas kui hindaja teeb oma tööd korrektselt, siis enne loetakse punkt 1 läbi ja seejärel järgmised (kaasa arvatud 4.6.). Seega enne 4.6. punktini jõudmist on käsitletud tootmisjäätmete hulga vähendamist juba punktis 1. Punktis 4.6. on täiendavalt välja toodud hindamiskriteeriumi teine pool: efektiivsema tootmisega hoitakse kokku ka energia tarbimist“. Seega leiab kaebaja, erinevalt PRIA seisukohast, et mingeid uusi seisukohti ei ole kaebaja kohtumenetluses juurde toonud, kuna tootmisjäätmete hulga vähendamine (läbi väheneva dosaatorite pesu ja pakkimise) on käsitletud äriplaani tabeli 4a punktis 1. 5 PRIA väidab vastuses kaebusele (vt. PRIA vastus kaebusele lk 4 viimane lõik), et arusaamatu on väide, et dosaatorite pesu ei vähenda tootmisjäätmete hulka. Kui PRIA-le on selline väide arusaamatu, siis PRIA peab koguma tõendeid kohapealse vaatluse või järelepärimisega, selgitamaks välja asjaolud, kuidas tootmisjäätmete hulk väheneb. Ainuüksi seetõttu, et PRIA ei saa aru, ei anna alust jätta hindamiskriteeriumi eest punktid andmata. Kaebaja selgitab veelkord, kuidas väheneb tootmisjäätmete hulk. Kui taotleja ei pea vahetama dosaatoreid erinevate tegevuste vahel (vt. Tabel 4 a punkt 1), siis ta ei pea neid päevas mitu korda pesema, kui iga tegevuse jaoks oleksid oma dosaatorid. Seega uus dosaator tagab selle, et dosaatoreid ei pea hakkama vahetama erinevate tegevuste vahel, mis tagab selle, et neid ei pea päeva jooksul mitu korda pesema, vaid piisab ühest pesust. Iga pesuga pestakse osa toorainest kanalisatsiooni, mistõttu uue dosaatoriga tootmisjäätmete hulk väheneb. Kaebajale jääb arusaamatuks, et PRIA ei ole käsitlenud hindamiskriteerium 6.1. teist poolt „keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda“ üldse. Kaebaja on kinnitanud äriplaani tabelis 4a punkti 3.5., et „Efektiivsema tootmisega hoitakse kokku energia tarbimist“. PRIA ei ole selgitanud ei energiatarbimise ja keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise seost ei iseseisvalt, ega teinud järelepärimist ega ole kuulanud taotlejat ära, mistõttu kaebaja leiab, et juba ainuüksi seetõttu kuulub käskkiri tühistamisele. Kaebaja tõendab ka käesolevaga, et energiatarbimise vähendamisega vähendatakse keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda. Eestis toodetakse 96% energiast põlevkivist. Seega oleks PRIA pidanud andma 3 hindepunkti hindamiskriteeriumi 6.1. eest kuna taotleja eesmärk oli nii vähendada tootmisjäätmete hulka (dosaatorite väheneva pesuga tekib vähem tootmisjäätmeid, kuna pestakse vähem toorainet kanalisatsiooni) ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda (läbi energiasäästu). 12. Eelpooltulenevalt leiab kaebaja, et tema õigusi on rikutud, mis on toonud kaasa valeotsuse. Vastustaja seisukoht 13. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud haldusakt vastas Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-93-06 välja toodud miinimumnõuetele vastavasisulise haldusakti kohta. Nimetatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb haldusaktis välja tuua põhimotiivid ja teha viide dokumendile, mis sisaldab täpsema motivatsiooni haldusakti kohta. Vaidlustatud haldusakti preambulas on olemas põhimotiivid taotleja taotluse rahuldamata jätmise kohta - seal on fikseeritud, et eelarvelisi vahendeid jätkus paremusjärjestusse seatud taotlejatele, kelle hindepunktide summa oli 25 punkti või rohkem ning seal on ka viide PRIA veebilehele, kus on välja toodud taotlejate hindepunktide summad. Seega on haldusaktis välja toodud põhimotiiv seoses eelarveliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et kaebaja hindepunktide summa ei ületanud teatud punktisummat, jäeti taotlus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-93-06 on sõnaselgelt öeldud, et PRIA oleks pidanud lisaks rahaliste vahendite puudumisele märkima põhjusena taotleja taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Kuna käesoleval juhul on PRIA täpselt järginud Riigikohtu poolt väljatoodud juhiseid ning tegemist on sarnase menetlusega, siis on kaebaja viited haldusakti põhjendamatuse kohta täiesti alusetud. 14. Määruse nr 85 lisa 4 veergudes 5.1 ja 5.3 toodud hindamiskriteeriumite osas ei esitanud kaebaja ei taotluse menetlemise käigus, vaidemenetluses ega ka kaebuses halduskohtule ühtegi sisulist selgitust PRIA seisukohtade ümberlükkamiseks. Sisulised selgitused on esitatud alles 6 kokkuvõtlikes seisukohtades. Sarnaste kriteeriumite eest hindepunktide andmata jätmise üle toimub vaidlus ka haldusasjas nr 3-12-142 ning viidatud kohtuasjas küsis kohtunik seisukohta ka määruse välja töötanud Põllumajandusministeeriumilt. PRIA tugineb Põllumajandusministeeriumi seisukohtadele, milledest nähtub, et PRIA on oma otsuste tegemisel käitunud õiguspäraselt. Määrus nr 85 on vastu võetud "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" meetme 1.6 alameetme 1.6.1 "Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine" rakendamiseks. "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" kohaselt on antud meetme üks spetsiifilistest eesmärkidest muu hulgas innovatiivsete investeeringute soodustamine. Innovatiivsete investeeringute tegemist soodustatakse määruse nr 85 § 12 alusel ja korras toimuva hindamismenetluse läbiviimise ning taotluste paremusjärjestuse koostamise kaudu. Määruse nr 85 lisa 4 punktis 5 on loetletud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse kavandatava investeeringu innovatiivsust, sealhulgas ka mõlemad käesolevas asjas vaieldavad kriteeriumid. 15. Kriteeriumi 5.1 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena kui investeeringu tegemise tulemusena võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia. Määruse nr 85 seletuskirjas on § 3 kohta antud selgitustest tuleneb muu hulgas see, kuidas mõista terminit tehnoloogia määruse tähenduses. Tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008x artikli 2 punkti 11 tähenduses, st investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Asjaolu, et tehnoloogia üleandmine saab toimuda patendiõiguse, litsentsi, oskusteabe või tehniliste teadmiste üleandmise teel, viitab selgelt sellele, et seadme ja tehnoloogia vahele ei saa määruse nr 85 tähenduses tõmmata võrdusmärki. Sellele viitab ka asjaolu, et määrus nr 85 eristab järjekindlalt seadmeid ja tehnoloogiat (nt § 3 lõike 1 punktid 1 ja 6, § 5 lõiked 2 ja 5). Tuleb märkida, et termin tehnoloogia ei tähenda ka tavakasutuses seadmeid ega tehnikat, vaid tootmismenetlust või nende kogumit. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et uue seadme kasutuselevõtmine eraldivõetuna ei ole veel uue tehnoloogia kasutuselevõtmine. Olemasoleva seadme vahetamist kaasaegsema või suurema jõudlusega seadme vastu ei saa lugeda piisavaks, kui sellega ei kaasne senikasutatud tehnoloogiliste võtete muutust. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegu siis, kui uue seadme kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised muudatused ilmselt kajastuma ka "Toiduseaduse" § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises kirjelduses. Uutes pakendites ketšupi ja majoneesi tootmist ei saa käsitleda uue tehnoloogiana. 16. Kriteeriumi 5.3 kohaselt käsitatakse investeeringut innovatiivsena kui investeeringu tegemise tulemusena hakatakse tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. Määruse nr 85 lisas 4 on selle kriteeriumi kohta toodud ka selgitus, et hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega, hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat. Töötlemisahel on tehnoloogiliste võtete kogum, mille rakendamise tulemusena valmib lõpptarbijale suunatud toode. Seega, kriteeriumile 5.3 vastamiseks peaks tootmise tehnoloogiale lisanduma täiendav tehnoloogiline võte, mis varasemalt puudus ning mis toob kaasa selle, et toodetav uus toode on kasutatav lõpptarbija poolt ega ole tooraine edasiseks töötlemiseks. Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa vastustaja hinnangul lugeda seda, kui ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise 7 otstarve sellest ei muutu. Tehnoloogia muutumine eraldivõetuna ei tähenda veel seda, et tegemist on täiendavate võtete kasutusele võtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega. 17. PRIA on jätkuvalt veendunud, et määruse nr 85 lisa 4 veeras 6.1 toodud kriteeriumi mõte ei ole kolmandate isikute poolt keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamise eest hindepunktide andmine taotlejale. Nimetatud konstruktsioon on oma sisult kaudne ning kunstlik ja väljub määrase nr 85 rakendamise raamidest. Kogu määruse nr 85 raames toimuv hindamine on üles ehitatud taotleja põhiselt, mitte kolmandate isikute põhiselt. Ka määruse nr 85 lisa 4 veerus 6.1 toodud kriteeriumi täitmine peab olema taotleja ehk siis määruse nr 85 subjekti ülesanne, mitte aga mingisuguse kolmanda isiku ülesanne. Kuna kaebaja tegevusvaldkonnaks ei ole põlevkivi kaevandamine, siis tuleks kaebaja vastavsisulised argumendid jätta täiesti tähelepanuta. Kui läheneda antud küsimusele kaebaja poolselt üldistusi ja demagoogiat kasutades, siis millega kaebaja üldse tõendab, et tema poolt kasutatav elektrienergia pärineb põlevkivienergiast, mis kaebaja väidete kohaselt on keskkonnaohtlik. Arvestades suuri muutusi elektrienergia turul (elektrituru avanemine, elektribörs, jaotusvõrkude seotus naaberriikidega), ei ole mingisugust kindlust, et kaebaja elektrienergia pärineb põlevkivienergiast, vaid see võib pärineda hoopis meie enda või mõne naaberriigi taastuvenergiast. Määruse nr 85 lisa 4 veeru 6.1 kohaselt peab investeeringuga vähenema tootmisjäätmete hulk ja keskkonnaohtlike ainete paiskamine keskkonda, see tähendab, et peavad olema täidetud mõlemad kriteeriumid. Käesoleval juhul ei vähene kaebaja poolt keskkonnaohtlike ainete paiskamine keskkonda. Kohtu põhjendused ja otsus 18. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.11.2011. a käskkirja nr 13-6/2664 lisa punktiga 14 (tlk 34-36) jäeti rahuldamata kaebaja taotlus, sest käskkirjaga tervikuna jäeti rahuldamata need taotlused, mille hindamise tulemusena saadud hindepunktide summa oli väiksem kui 25 punkti. Maadlex OÜ taotlus sai hindamisel vastustajalt 19 hindepunkti. 19. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Määruse nr 85 § 13 lõiked 2 ja 4 annavad vastustajale olukorras, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, aluse hinnata nõuetele vastavaid taotlusi hindamiskriteeriumidele tuginedes, andes taotlusele hindepunkte määruse lisa kohaselt. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et PRIA-le esitatud toetuse saamise nõuetekohaste taotluste summa ületas toetatava tegevuse rahastamise eelarve. Seetõttu oli PRIA kohustatud taotlusi hindama ja toetusi sai määrata hindepunktide alusel koostatud paremusjärjestusest tulenevalt. 20. Kaebaja vaidlustab taotluse sisulist hindamist vastustaja poolt kaebajale antud kolme hindamiskriteeriumi hindepunktide osas. Hindamiskriteeriumi 5.1 eest oleks vaidluse kaebajale positiivse lahenduse korral õigus tal saada 3 hindamispunkti, hindamiskriteeriumi 5.3 eest oleks vaidluse kaebajale positiivse lahenduse korral õigus tal saada 5 hindamispunkti ja hindamiskriteeriumi 6.1 eest oleks vaidluse kaebajale positiivse lahenduse korral õigus tal saada 3 hindamispunkti. Seega, kui asjas kogutud tõendite alusel leiab tõendamist kaebaja õigus kahe hindamiskriteeriumi alusel saadavatele hindepunktidele, ületab kaebaja taotlus toetuse saamise lävendi (25 punkti). 8 21. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi, sest tegemist ei ole diskretsiooniveaga haldusaktidega. 22. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et hindamisel ettenähtud kriteeriumile vastavuse kohta punktide andmine on hinnanguline otsus. Riigikohus on 12.05.2008 otsuse nr 3-3-1-18-08 p-s 12 märkinud, et kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul peab kolleegium vajalikuks märkida, et oluline on küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja otsustuste motiivid on lõppkokkuvõttes kontrollitavad ja arusaadavad, haldusaktid ei kuulu tühistamisele üksnes motivatsiooni puudulikkuse tõttu. 23. Hindamiskriteeriumi 5.1 kohaselt eelistatakse taotlejat, kes võtab kasutusele ettevõtte jaoks uue tehnoloogia. 24. Halduskohus on asjas kogutud tõendite pinnal seisukohal, et antud juhul on õige vastustaja poolt määruse nr 85 seletuskirjale tuginemine (tlk 88-96). Määruse § 3 lg 1 p 1 (tlk 70 pöördel) on määruse andja Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punkti 11 alusel selgitanud, et tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse ehk investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. 25. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on selles osas õiguspärased, kuna nad on kooskõlas Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 punktiga 11 ja määruse nr 85 § 3 lg 1 punktiga 1, sest kaebaja esitas taotluse materiaalse vara, mitte aga immateriaalse vara ostmiseks, mistõttu ei saa talle hindamiskriteeriumi 5.1 eest punkte anda. Võõrsõnastiku (toim L. Ellert jt. Tallinn, 2005, TEA kirjastus lk 312) kohaselt mõistetakse immateriaalse all ainetut ehk mittemateriaalset. Kuna kaebaja taotleb hindamispunkte materiaalse vara soetamiseks, siis ei ole lubatav talle selleks toetuse andmine läbi hindamiskriteeriumis 5.1 sätestatu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on põhjendatult jätnud kaebajale kriteeriumi 5.1 eest 3 hindepunkti andmata 26. Hindamiskriteerium 6.1 kohaselt eelistatakse taotlejat, kes investeeringuga vähendab tootmisjäätmete hulka ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda. 27. Halduskohus jagab vastustaja seisukohta, et hindamiskriteeriumi 6.1 ja kogu määruse nr 85 raames toimuv hindamine toimub taotleja tegevuste põhiselt, mitte aga kolmandate isikute tegevuste põhiselt. Vastustaja on määrust õigesti kohaldanud ja leidnud, et veerus 6.1 toodud kriteeriumi täitmine peab olema taotleja ehk siis vastustajale toetuse taotluse esitanud ettevõtja põhine, mitte aga kolmanda isiku põhine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on põhjendatult jätnud kaebajale kriteeriumi 6.1 eest 3 hindepunkti andmata, sest kaebaja poolt toetuse saamiseks taotletava tegevusega ei vähendata kaebaja enda poolt keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda. 28. Hindamiskriteeriumi 5.3 kohaselt eelistatakse taotlejat, kes hakkab tootma suurema töötlemisastmega, lõpptarbijale suunatud tooteid. 9 29. Halduskohus, hinnates selle kriteeriumi osas kaebaja poolt avaldatud asjaolusid ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et käesoleva kaasuse asjaolud ei anna alust Põllumajandusministeeriumi 16.03.2012. a arvamusest (tlk 119-121) erineva seisukoha võtmiseks. Põllumajandusministeerium on arvamuses selgitanud töötlemisahelaga seonduvat järgnevalt (tlk 120-121) „Töötlemisahel on tehnoloogiliste võtete kogum, mille rakendamise tulemusena valmib lõpptarbijale suunatud toode. Seega, kriteeriumile 5.3 vastamiseks peaks tootmise tehnoloogiale lisanduma täiendav tehnoloogiline võte, mis varasemalt puudus ning toob kaasa selle, et toodetav uus toode on kasutatav lõpptarbija poolt ega ole tooraine edasiseks töötlemiseks. Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa meie hinnangul lugeda seda, kui ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve, sellest ei muutu. Tehnoloogia muutumine eraldivõetuna ei tähenda veel seda, et tegemist on täiendavate võtete kasutusele võtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega.“ 30. Halduskohus on asjas kaebaja poolt esitatud tõendeid hinnates seisukohal, et kaebaja poolt õhuionisaatori kasutusele võtmine suurendab lõpptarbijale suunatud toote töötlemisastet, sest selle kasutusele võtmise järgselt säilivad tooted kauem, tänu bakterite väljasuretamisele. 31. Halduskohus ei nõustu aga kaebajaga, et punkte peaks ta saama investeeringuga toodete pakendamise täiustamise eest, kuna see toob pelgalt kaasa automatiseerituse ja jõudluse kasvu, mis ei muuda toodetava toote kasutamise otstarvet. 32. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on põhjendamatult jätnud kaebajale kriteeriumi 5.3 eest 5 hindepunkti andmata. Kuna aga kaebajale 5 hindepunkti andmata jätmine ei riku lõppkokkuvõttes kaebaja õigusi, sest 24 punkti vastustajalt saamisel, oleks vastustaja pidanud tegema ikkagi kaebaja jaoks koormava otsustuse, siis ei anna nimetatud asjaolu alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus ka vastustaja trahvimise nõudmiseks, milline nõue on esitatud kaebuses. 33. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 ls 1). Kaebaja peaks kandma seega vastustaja menetluskulud, viimane pole aga vastavat nõuet esitanud. Roby Koik kohtunik 10