1-13-9096/2

1-13-9096 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9096 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. septembri 2013 määrus kaebuse rahuldamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu Gleb Šilovi lepingulise vandeadvokaat Sergei Politševi kaebus esindaja RESOLUTSIOON
3. Riigiprokuratuuri
4. septembri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Gleb Šilovi lepingulise esindaja vandeadvokaat Sergei Politševi kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
7. oktoobril 2012 pöördus kannatanu seaduslik esindaja O.Š. PPA Ida prefektuuri kirjaliku avaldusega, et 30.10.2012 kella 13.00-14.00 Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, Hariduse 5A asuva Spordi Halli juures käskis P.K. alaealisel, sünd. 02.08.2001, Gleb Šilovil tuua õuest lund ja surus selle jõuga lapsele krae vahele, millega tekitas G. Šilovile füüsilist valu. 1.
9. novembril 2012 alustas Ida prefektuuri kriminaaltalitus kriminaalmenetluse KarS § 121 tunnustel. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et 30.10.2012 kella 13.00-14.00 ajal mängisid G. Šilov, K.K. , R.P. jt Jõhvi koolis õppivad poisid õues lumega. Umbes kell 13.15 väljus koolimajast P.K. , kes riidles lumega mängivate poistega ning pani G. Šilovile krae vahele lund. Patsiendikaardilt nr R418155 nähtub, et arst on pannud G. Šilovile diagnoosi: pindmine külmumus, rindkere pindmine külmumus. Kriminaalasja juures olevatelt fotodelt on näha punetus G. Šilovi selja piirkonnas.
11. augustil 2013 tegi Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kuna KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi puudus kriminaalmenetluse alus. Määrus oli põhistatud järgnevalt. 2.
12. KarS § 121 alla ei käi teise inimese keha selline mõjutamine, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhetes küll aktsepteeritav, kuid ei vasta ühelegi § 121 koosseisus kirjeldatud teole. Selliste tegevustega kaasneb ebamugavustunne ja ka negatiivsed emotsioonid, kuid sellisel viisil teise isiku keha mõjutamine ei vaja karistusõiguslikku sekkumist. Kui aga lugeda P.K. i poolt G. Šilovile lume krae vahele panemist KarS § 121 mõttes muuks kehaliseks väärkohtlemiseks, tuleb tõendada, kas eeluurimisel kogutud materjalidele tuginedes saab lugeda P.K. i tegevust tahtlikuks teoks. Ettevaatamatusest teise inimese kehaline väärkohtlemine ei ole aga karistatav. Prokuröri abi leidis, et kriminaalmenetluses on tunnistajate ja kannatanu ütlustega pigem tõendatud, et P.K. pani lund G. Šilovi krae vahele, kuid tema sellise käitumise tulemusel saabunud tagajärg ei olnud tema tahe teo toimepanemise ajal, vaid tagajärg võis saabuda hooletusest. Enne tegu nägi P.K. , kuidas tema poeg K.K. nuttis, sest G. Šilov oli tema poja pihta lund visanud. Pärast lume panemist G. Šilovile krae vahele käskis P.K. poistel ruumidesse minna. Seega ei saa väita, et P.K. oleks heaks kiitnud G. Šilovi külmumise. 2.
13. Kriminaalasja lõpetamise määruses on asutud seisukohale, et menetluse käigus ei ole võimalik tuvastada, kas jäljed G. Šilovi seljal tekkisid sellest, et P.K. pani G. Šilovi krae vahele lund või sellest, et G. Šilov surus pärast lume panemist krae vahele enda selja vastu kuuma radiaatorit. Samuti võis külmumise jälg tekkida ka enne või pärast P.K. i tegu, kuna on tuvastatud, et ka siis mängisid poisid väljas lumega. Seega leidis prokurör, et tulenevalt KrMS § 7 lg 3 tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada kahtlustatava kasuks.
15. septembril 2013 esitas kannatanu G. Šilovi esindaja vandeadvokaat S. Politšev eelnimetatud Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile. Kaebuse esitaja leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud asjaolu, et P.K. pani lund G. Šilovi krae vahele ning ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Tõendatud pole asjaolu, et P.K. käskis pärast lume panemist poistel ruumidesse minna. Esindaja väidab, et kannatanul esinenud vigastusi ei ole võimalik saada kuuma radiaatori vastu istumisest. Samuti pole tõendatud, et poisid panid lund enne ja pärast P.K. i tegevust üksteise jopede sisse.
17. septembril 2013 tegi Riigiprokuratuuri prokuröri abi määruse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Määruses leiti, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud lõppjäreldus tõendite hindamisel on kooskõlas kogutud materjalidega ning kriminaalmenetluse lõpetamise osas on asutud õigele seisukohale. 4.
18. Kahtlustatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused on toimunud sündmuse osas vastuolulised. Kahtlustatav oma süüd ei tunnista ja kahtlusteta tõendatuks ei saa lugeda asjaolu, et P.K. pani G. Šilovi krae vahele lund. Toimunud sündmuse objektiivsed pealtnägijad puuduvad. Mängukaaslased kinnitavad kannatanu ütlusi ja administraator kinnitab kahtlustatava ütlusi. Kaebuse esitaja proovib kahtluse alla seada lumega mänginud R.P. ütlusi, aga mitte S.-E. T. u ütlusi. Loomulikult pole tunnistaja alaealisus ütluste ebausaldusväärsuse põhjus, kuid käesoleval juhul tuleb arvestada, et ütluste objektiivsust võib mõjutada ka solvumine, hirm, ebakindlus, arusaamisvõime, omavahelised suhted, sündmusest möödunud aeg ja muud faktorid. 4.
19. Riigiprokuratuuri määruses leitakse, et tõendatud on asjaolu, et poisid mängisid õues pikka aega lumega ja mingit alust pole kahelda, et lumega mängimise käigus suruti lund ka teineteisele krae vahele, mis võis tingida hiljem patsiendikaardil kirjeldatud punetusi ja külmumiskohti. Patsiendikaart on koostatud kaks päeva pärast toimunut. Seega pole patsiendikaardi põhjal võimalik tuvastada, kas ja millised vigastused on tekkinud -2- kahtlustatava tegevuse tulemusena. Kriminaalasjade materjalide juurde lisamiseks kolm päeva hiljem saadetud fotodelt ei nähtu kaebuse kohaseid marrastusi, kriimustusi näol ja naha mahatulekut. 4.
20. Arusaamatu on kaebuses toodud soov viia läbi üksikasjalik uurimine radiaatorite osas. Määruses on nõustutud ringkonnaprokuratuuri seisukohaga, et soovitud menetlustoimingute ja ekspertiiside läbiviimine ei saa kinnitada, kas P.K. pani lund G. Šilovi krae vahele ja kas kannatanul tekkinud vigastused on sellise tegevuse tulemus. 4.
21. Kaebaja rahulolematus teise menetlusosalise ütlustega ei anna prokuratuurile ja uurimisasutusele õigust ja võimalust muuta neid ütluseid kaebajale meelepärasemaks või sundida üht menetlusosalist andma teisele sobivaid ütlusi. Käesoleval juhul P.K. ei tunnista enda süüd ning on esitanud enda versiooni toimunust. Puuduvad objektiivsed tõendid, mis lükkaksid kahtlustatava ütlused ümber. 4.
22. Riigiprokuratuur nõustub ringkonnaprokuratuuriga selles, et tõendite kogumise võimalused on ammendatud ning kogutud tõendeid kogumis hinnates pole need piisavad P.K. ile süüdistuse esitamiseks.
23. G. Šilovi esindaja vandeadvokaat S. Politšev esitas Riigiprokuratuuri 13.09.2013 määruse peale kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust nr
24. Kaebuse põhjendused on järgmised. 5.
25. Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusest on näha, et prokuratuur pidas tõendatuks asjaolu, et kahtlustatav P.K. pani lund G. Šilovile krae vahele, viidates tunnistajate ja kannatanu ütlustele. Samas Riigiprokuratuur jõudis vastupidisele järeldusele, kuid määruses ei ole põhjendatud, mis põhjusel prokuröri abi leiab, et tunnistajad ei ole objektiivsed pealtnägijad. Riigiprokuratuuri määruses ei ole piisavalt põhistatud, miks tuleb alaealise kannatanu ütlused seada kahtluse alla. Prokuröri abi üksnes viitab tunnistajate lapseealisusele ja väidab, et nende ütluste objektiivsust võib tõesti mõjutada ka solvumine, hirm, ebakindlus, arusaamisvõime, omavahelised suhted, sündmusest möödunud aeg jne. Selline prokuröri abi järeldus on üldsõnaline ja ennatlik. Määrusest ei ole näha, mis moel eeltoodud asjaolud mõjutasid kannatanu ja eelnimetatud tunnistajate ütluste objektiivsust. Samas jättis prokuröri abi tunnistaja M.R. e ütluste hindamisel tähelepanuta, et tunnistaja töötab administraatorina spordihallis koos kahtlustatava P.K. iga ja allub temale kui spordihalli direktorile. See asjaolu mõjutab ilmselgelt selle tunnistaja ütluste objektiivsust. 5.
26. Menetluse käigus ei ole uuritud, kas poisid lumega mängimise käigus surusid lund teineteistele krae vahele või mitte. Selle asjaolu kohta andis ütlusi üksnes tunnistaja R.P. , kes ütles, et pärast sündmust Gleb ja Sten hakkasid lund teineteistele krae vahele panema. Imelik on see, et pärast juhtunut poisid jätkasid mängimist. Samas kannatanu G. Šilovi ja tunnistaja S.-E. T. u ütlustest seda ei tulene, et poisid mängimist jätkasid. Vastupidi, pärast sündmust poisid lõpetasid mängu ja läksid kooli ruumidesse. Menetluse käigus tuleks täpsustada asjaolu, kas poisid lumega mängimise käigus surusid ka lund teineteistele krae vahele või mitte. Esitada kannatanule ja tunnistajatele konkreetsed küsimused ja vajadusel teha tunnistajate vahel vastastamine selleks, et kõrvaldada vastuolud. Prokuratuur seda ei ole teinud, kuid tegi paljasõnalise järelduse, et poisid surusid lund ka teineteistele krae vahele. 5.
27. Prokuratuur peaks uurima eelkõige kannatanu patsiendikaarti, kus pädeva arsti poolt on tuvastatud kehavigastused. Kannatanu patsiendikaardi anamneesis tuvastas arst: „objektiivne: hüpereemia seljas – rinna üle prk. 2-3 4.0 x 3.0 cm ...” Menetluse käigus tuleks täpsustada, et ladina keeles „ hüpereemia” tähendab sisuliselt naha mahatulekut või marrastust ning määrata kohtuarstlik ekspertiis. Prokuratuur seda ei ole teinud. Üldteada on, et eelnimetatud kehavigastuse saamisel tunneb inimene füüsilist valu. -3- 5.
28. Ringkonnaprokuratuur järeldas, et kannatanu võis saada kehavigastusi seljal siis, kui soojendas selga vastu radiaatorit ja prokuröri abi eeldas, et kui määrata ekspertiis, ei anna see kindlust, et külmumisjäljed tekkisid just siis, kui P.K. G. Šilovile lund krae vahel pani. Seega tuleks menetluse käigus kontrollida, kas oli võimalik kannatanu poolt radiaatori vastas olles selliste kehavigastuste saamine või mitte. Selles osas omavad tähtsust, kui kuumad on kooliruumidesse paigaldatud radiaatorid, kas on võimalik radiaatorilt saada need punetused ja hüpereemia, mis on kajastatud patsiendikaardil ning kui kaua oli kannatanu selg surutud vastu kuuma radiaatorit. Eelnimetatud menetlustoimingute eesmärk on tuvastada, kas patsiendikaardil tuvastatud kehavigastused on tekkinud sellest, et kannatanu soojendas selga vastu radiaatorit või sellest, et kannatanule oli pandud lund krae vahele. Selliste menetlustoimingute eesmärk ei ole otseselt tuvastada, kas seda tegi kahtlustatav P.K. . Sellise järelduse võib teha kõiki tõendite hindamisel kogumis. 5.
29. Arusaamatuks jääb prokuröri abi väide, et kaebaja rahulolematus teise menetlusosalise ütlustega ei anna prokuratuurile ja uurimisasutusele õigust ja võimalust muuta neid ütlusi kaebajale meelepärasemaks või sundida üht menetlusosalist andma teisele sobivad ütlusi. Kaebuse esitaja ei ole nõudnud prokuratuurilt kellegi ütluste muutmist või sundinud kedagi andma ütlusi kannatanu kasuks. Kaebuse esitaja soovib üksnes seda, et prokuratuur teeks täiendavad menetlustoimingud tõe tuvastamiseks ja soovib, et prokuratuur hindaks kõiki tõendid nende kogumis. Riigiprokuratuuri määruses ei ole põhjendatud, mille alusel tuleb pidada kahtlustatava ütlused eluliselt usutavamaks kui alaealiste laste ütluseid. Prokuröri abi ei ole põhjendanud, mis motiivil andsid alaealised lapsed tema arvates valeütluseid selle kohta, et kahtlustatav pani lund G. Šilovile krae vahele. 5.
30. Kannatanu G. Šilovi ütlusest tuleneb, et tema isa O.Š. i ja kahtlustatava P.K. i vahel on 01.11.2012 toimunud vestlus, mille käigus P.K. avaldas, et tema tegi kannatanu suhtes seda, mida ta tegi tema poja Kaspari suhtes. O.Š. kinnitas seda ka uurijale, kuid see ei ole vastava protokolliga, s.o. tõendina, vormistatud. O.Š. väidab, et uurija vestles temaga, kuid ütles, et ta saab hakkama ilma O.Š. i ütlusteta ning seetõttu tema ütlused kriminaalasjas puuduvad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
31. Ringkonnakohus, tutvunud lõpetatud kriminaalasja nr 12240105250 materjalidega, Riigiprokuratuuri määrusega ning G. Šilovi esindaja kaebusega, leiab, et Riigiprokuratuuri 13.09.2013 määruse peale esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
32. KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
33. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et kriminaalasja nr 12240105250 lõpetamine menetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu on seaduslik ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega, siis käsitletakse vaid kaebuses esitatud väiteid.
34. Kaebuses tuuakse välja, et Viru Ringkonnaprokuratuur pidas tõendatuks, et P.K. pani lund G. Šilovile krae vahele, kuid Riigiprokuratuur jõudis järeldusele, et P.K. i selline tegevus ei ole tõendatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et ringkonnaprokuratuuri määruses seisab, et kogutud tõenditega on pigem tõendatud, et P.K. pani lund kannatanu jope alla, aga -4- tema tahtlus ei olnud suunatud G. Šilovile kehavigastuse tekitamisele. Riigiprokuratuuri määruses aga kirjutatakse, et P.K. ile ette heidetud tegevust ei saa lugeda kahtlusteta tõendatuks. Seega öeldakse mõlemas prokuratuuri määruses sisuliselt, et P.K. võis talle ette heidetud teo toime panna, kuid see tegu pole kriminaalmenetluse käigus leidnud tõendamist. Järelikult on tegu üksnes kahtlusega, et P.K. võis panna lund G. Šilovile krae vahele, kuid tõendamatu kahtluse pinnalt pole võimalik isikule süüdistust esitada. Ringkonnakohus on nõus Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohaga, et tegemist on olukorraga, kus uurimisel tekkinud kahtlused tuleb in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendada kahtlustatava kasuks.
35. Kaebuses on tehtud mitmeid etteheiteid uurimisasutusele erinevatele tõenditele hinnangu andmise osas või menetlustoimingute tegemata jätmise kohta. Ringkonnakohus olles tutvunud lõpetatud kriminaalasja materjalidega, jõudis sarnaselt Riigiprokuratuuriga arvamusele, et kõiki tõendeid kogumis hinnates pole piisavalt tõendeid P.K. ile süüdistuse esitamiseks. Üle on kuulatud kõik asjaosalised, kes sündmust vahetult pealt nägid ning ringkonnakohtu hinnangul poleks otstarbekas viia läbi kaebuses taotletud uurimust seoses kooli radiaatoritega. Antud asjas pole üheselt tuvastatud, kas P.K. pani lund G. Šilovile krae vahele. Kannatanu, tunnistajate ja kahtlustatava ütlused on omavahel vastuolus ja videolindistuselt pole näha, et P.K. G. Šilovit mingil viisil füüsiliselt mõjutas. Seega ei aitaks kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine selgitada, kas P.K. pani talle kahtlustuses esitatud teo toime või mitte. Ka ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata üle G. Šilovi isa O.Š. it, kuna nimetatud isik ei olnud sündmuse pealtnägija. Kannatanu ema, kellele G. Šilov vahetult pärast sündmust kirjeldas enda seisukohta juhtunust, on üle kuulatud ja tema on saanud uurimisasutusele edastada G. Šilovi lapsevanema seisukoha. Pealegi on O.Š. i nägemus toimunust fikseeritud kuriteokaebuses. 10.
36. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord välja tuua, et antud kriminaalasjas kogutud ütlused on omavahel vastuolus ja menetluse käigus pole tuvastatud, millised ütlused on usaldusväärsed ja millised mitte. Seega pole võimalik nende ütluste pinnalt P.K. ile põhjendatud süüdistust esitada. Kannatanu G. Šilov ja tema vanemad leiavad, et P.K. on kannatanule pannud lund jope alla ja sellega tekitanud talle vigastused seljal, mis on fikseeritud patsiendikaaril ja fotodel. Kahtlustatav eitab sellist tegevust ning tema ütlusi kinnitab tunnistaja M.R. ja kaudselt ka sündmuskoha videokaamera videosalvestis. Kannatanu räägib, et läks pärast intsidenti siseruumidesse, kus raputas lund enda pealt maha ja läks üksinda alla garderoobi, kuna ei tahtnud, et tema sõbrad teda näeksid. Garderoobis istus üksinda selg vastu radiaatorit, et lumi ära sulaks. Kahtlustatav väidab, et poisid mängisid väljas ilma üleriieteta ning olid lumised. Selliseid ütlusi kinnitab ka videokaamera salvestus. Ka ütleb kahtlustatav, et tema kannatanule lund krae vahele ei toppinud, ainult riidles poistega ja käskis neil siseruumidesse minna. Tunnistaja M.R. väidab, et poisid mängisid väljas lumesõda ja kinnitab kahtlustatava ütlusi. Tunnistaja R.P. selgitab, et poisid mängisid väljas lumesõda ning Gleb viskas kogemata lumega vastu Kaspari nägu. P.K. tuli välja ja pahandas poistega ning käskis Glebil tuua lund ning seejärel pani lume tema krae vahele. Pärast seda hakkasid G. Šilov ja S.-E. T. teineteisele lund krae vahele toppima ning nad tegid seda mitu korda. Tunnistaja S.-E. T. kirjeldab, et nad mängisid poistega väljas lumesõda. Välja tuli P.K. , kes võttis ise lund ja pani selle kannatanule krae vahele. Edasi läksid G. Šilov, S.-E. T. ja P. P. spordihalli ning poisid aitasid kannatanul lund pluusi alt välja võtta. Pärast läksid poisid koos trenni. Selliste tõendite pinnalt ei ole üheselt selge, kas ja millisel viisil pani P.K. kannatanu kehale lund ja kas patsiendikaardil kirjeldatud kahjustused kannatanu kehal on tekkinud P.K. i tegevuse tulemusel. Seda järeldust ei muuda ka kaebuses esitatud täiendavate tõendite (uurida radiaatoreid, viia läbi täiendavad küsitlemised ja vastastamised, teostada kohtuarstlik ekspertiis, kuulata üle O.Š. ) kogumine, sest sündmusega seotud isikud on kõik üle kuulatud. -5- Seega kõik vajalikud menetlustoimingud on teostatud ja tekkinud kahtlust pole võimalik kõrvaldada ning see tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. See on kooskõlas KrMS §-ga 7 lg
37. Ringkonnakohus leiab, et käesolevaks ajaks on kriminaalasja menetlemine jõudnud seisu, kus tekkinud kahtlusi pole enam võimalik kõrvaldada, mistõttu menetlus on 28.08.2013 määrusega põhjendatult lõpetatud. Kriminaalmenetluse jätkamiseks alust ei ole.
38. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul esineb kriminaalmenetlust välistav asjaolu KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi, kuna olemasolevate tõendite pinnalt pole tõendatud, kas P.K. on toime pannud talle kahtlustuses ette heidetud teo.
39. Juhindudes KrMS § 208 lg 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri 13.09.2013 määruse muutmata ja G. Šilovi esindaja kaebuse rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik -6-