3-12-34/35

3-12-34 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-34 Haldusasi L. A kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.09.2011 maksuotsus nr 12.2-5/51688; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev 05.september 2012 Menetlusosalised Kaebaja L. A ja tema esindaja advokaat Monika Nõlv Vastustaja MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Margo Karu RESOLUTSIOON Rahuldada L. A kaebus. Tühistada MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.09.2011 maksuotsus nr 12.2-5/
2. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt (asuk Õhtu põik 5 Pärnu 80082) L. A (isikukood … eluk … 1062.19 (üks tuhat kuuskümmend kaks) eurot ja 19 senti asjas kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. oktoobril
4. 1 3-12-34 ASJAOLUD 30.09.2011 maksuotsusega kohustati L. A tasuma tulumaksu summas 9243.80 eurot (tl 1525). 06.12.2011 vaideotsusega jäeti L. A vaie maksuotsusele rahuldamata (tl 26-30). 04.01.2012 esitas L. A kohtule kaebuse maksuotsusele ja vaideotsusele (tl 7-14). 06.01.2012 täpsustas kaebaja esitatud kaebust ja taotles tühistada MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.09.2011 maksuotsus nr 12-5/51688 (tl 34-37). 20.01.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 72-73). 23.01.2012 teatas kaebaja, et loobub vaideotsuse tühistamise nõudest (tl 77). 06.02.2012 täiendas kaebaja kaebust (tl 80). 08.02.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 83). 22.02.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 89-91). 11.05.2012 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 176). 05.09.2012 toimus asjas kohtuistung (tl 203-213). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja on tõendanud, et maksuotsuses käsitletud korter oli vaidlusalusel perioodil tema peamine elukoht, korter oli seotud tema isiklike ja majanduslike huvidega. Asjaolu, et majaelanikud ei ole kaebajat sageli näinud ei kinnita, et ta seal korteris ei elanud. Kaebaja oli seoses halva tervisega pidevalt toas ning suhtles teiste elanikega väga vähe. Kaebaja käis korterist väljas tööajal, seetõttu ei pruukinud samuti elanikud teda näha. On ebaõige arvata, et majahoidja töö KÜ-s Kehtna eeldas kohapeal elamist. Kaebaja ei tee seda tööd ise, vaid organiseerib vajalike tööde tegemist kolmandate isikute poolt. Samuti ei tule nimetatud töid teha igapäevaselt. Asjaolu, et vaidlusaluse korteri ostmisel suhtles ostja U. A´ga ei tähenda, et kaebaja ei saanud korterit kasutada. Kaebaja volitas poega suhtlema korteri ostjatega. Maksuhalduri väide, et kaebaja märkis korteriga lepinguid tehes oma aadressiks rahvastikuregistri järgse aadressi Kehtna alevikus ei oma sisulist tähendust maksusumma määramisel. Maksukohustuse määramisel ei oma tähtsust, et vaidlusaluse korteri gaasi ja elektriga varustamiseks olid lepingud sõlmitud U. A´ga ning viimane ka arve tasus, kuna selliselt toimus kulude jagamine korteri kasutajate vahel vastavalt nende vahelisele kokkuleppele. Elati perekonnana ning kaebaja ei näinud vajadust lepingute ümbervormistamiseks. Tegemist oli kaebaja alalise elukohaga alates korteri soetamisest U. A poolt
5. TuMS ei sätesta elukoha mõistet. TsÜS § 14 lg 3 järgi võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Kui isiku elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse TsÜS § 14 lg 4 kohaselt elukohaks isiku igakordne viibimiskoht. Maksuhalduril ei ole võimalust isiku elukohta määrata. Seega TuMS § 15 lg 5p 1 kohaselt alalise ja peamise elukohana käsitleda üheaegselt mitut eluruumi ning nendest ühe võõrandamisel on põhjendatud tulumaksuvabastuse kohaldamine. Kehtnas olevat korterit kasutas kaebaja suvekuudel ajutiselt peamiselt seal asuva aiamaa tõttu. Kehtnas asuva maja naabrid on kinnitatud, et kaebaja viibis tihti Tallinnas ning olid teadlikud kaebaja plaanist kolida alaliselt pojale kuulunud korterisse. Maksuhaldur on välistanud TuMS § 15 tagasiulatuva mõju. Kaebaja hinnangul ei ole tagasiulatuva jõu keeld siiski absoluutne, tuleb hinnata konkreetset juhtumit. Tuleb arvestada ka sellega, et inimesel võib olla üheaegselt mitu elukohta ning ei saa keskenduda sellele, kui sageli isik nimetatud korterit kasutas. Igal juhul on vaidlusaluse korteri puhul tegemist kaebaja ühe elukohaga, tegemist oli peamise elukohaga. TuMS § 15 lg 5 p 6 alusel on lubatud kahe aasta jooksul ühe elukoha võõrandamine tulumaksuvabalt. 2 3-12-34 Kaebaja andis pojale laenu tingimusel, et poeg vormistab korteri tema nimele. Kuna tegemist oli tehinguga lähisugulaste vahel, ei omanud tehingu vormiline pool asjas tähendust. Kaebaja ei ole saanud korteri võõrandamisest kasu. Kaebaja tasus kinkelepingu alusel pojale korteri ostuhinnana 300 000 krooni, maksukorraldusel on märgitud laen. Seega tegelikkuses kaebaja ostis selle korteri. Kaebaja võõrandas korteri 670 000 krooni eest, millest tasuti pangale laenujääk. Ülejäänud osa kanti müüjale, kuid müüja tasus sellest 93 000 krooni maaklerile ja 21 900 krooni kulus korteriga seotud kommunaalkulude võlgnevuste katteks. Seega ei ole kaebaja saanud mingit tulu, mida maksustada. Maksuhaldur ei ole arvestanud korteri müügiga seotud kulusid. Olukorras, kus kingisaaja kandis vahetult enne kinkelepingu sõlmimist kinkijale üle kingitud eseme turuväärtusele vastava rahasumma, pole poolte tegelikuks tahteks sõlmida kinkelepingut, vaid ostu-müügileping. Kuna kinkija sai vastu rahaliselt hinnatava hüve, ei olnud tegemist kinkelepinguga. Seega ei saa kinkelepingut arvesse võtta, kuna tegemist oli näiliku tehinguga. Tegemist oli ostu-müügilepinguga. Kinkeleping sõlmiti põhjusel, et pank ei andnud luba ostu-müügitehinguks. Kaebaja ei ole reaalselt saanud maksuotsuses märgitud summat, kaebaja kontole laekus 113 000 krooni, kuid kuna kaebaja tasus korteri eest 300 000 krooni, kandis kaebaja tegelikkuses kahju. Vara soetamise maksumusse tuleb arvestada 300 000 krooni, vastasel korral poleks kaebaja korteriomanikuks saanud. Samuti tuleb vara müügikuluks arvestada tasutud notaritasud ja riigilõiv. Vara soetamismaksumusse tuleb arvestada hüpoteegiga tagatud laenu tagastamine summas 575 100 krooni. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Maksuotsuses käsitletud korter ei olnud kaebaja alaline ja peamine elukoht. Kaebaja nimetatud korterit enne selle võõrandamist oma alalise elukohana ei kasutanud. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja peamine elukoht oli Kehtna alevis. Vaidlusalune korter asus väikeses majas, mistõttu võib eeldada, et elanikud teavad üksteist. Maksumenetluses Kehtna majanaabrite seletustest saab järeldada, et kaebaja ise ei ole käsitlenud vaidlusalust korteri oma peamise elukohana, vaid planeeris seda teha kunagi tulevikus. Kaebaja hoidis lilli oma Kehtna korteris. Kaebaja perearst asub Kehtnas. Isik, kes vajab regulaarset arstiabi valib endale perearsti elukohajärgselt. Kaebaja ise käsitles vaidlusaluse korteri osas sõlmitud tehingut kinkelepinguna. Kuna tegemist on kinkelepinguga, ei lähe soetamismaksumusena arvesse 300 000 krooni, mille kaebaja U. A´le ülekandis. Kaebaja ei ole tegelikkuses ise notaritasusid ja lõive tasunud. Samuti ei saa vara soetamismaksumusse arvestada hüpoteegiga tagatud laenu tagastamist. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja oli teadlik, et kinkelepinguga omandatud korter oli koormatud hüpoteegiga. 01.01.2011 jõustunud TuMS § 15 lg 5 ja lg 6 ei oma tagasiulatuvat jõudu, selles osas jääb vastustaja vaideotsuses toodud põhjenduste juurde. Materiaalse maksuõiguse sätteid kohaldatakse vastavalt maksukohustuse tekkimise ajal kehtinud redaktsioonile. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatavate haldusaktide tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p
6. Kaebus on esitatud 04.01.2012 vastustaja 30.09.2011 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on haldusakt vaidlustatud vaidemenetluses. Kaebaja vaie haldusaktidele jäeti 06.12.2011 vaideotsusega rahuldamata (tl 26-30). Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. 3 3-12-34 Kaebaja väidetel oli maksuotsuses käsitletud korter Tallinnas T/V asuvas majas vaidlusalusel perioodil tema peamine elukoht, korter oli seotud tema isiklike ja majanduslike huvidega. Kaebaja selgituste kohaselt kasutas ta Kehtnas S asuvat korterit suvekuudel, kuna seal oli aiamaa. TuMS § 15 lg 5 p 1 on sisult selge ning selle sätte alusel laieneb maksuvabastus ainult neile maksukohustuslastele, kes kuni eluruumi võõrandamiseni kasutasid seda alalise või peamise elukohana. Seejuures ei ole määravateks andmed elukoha kohta rahvastikuregistris, vaid tegelik elukoht. Maksumenetluses on maksuhaldur kaebaja väidete kontrollimiseks võtnud seletused nii Tallinnas T/V asuva maja elanikelt kui ka Kehtnas S asuva maja elanikelt. Kehtnas S asuva maja elanik A. V on maksumenetluses andnud seletuse, mille kohaselt viibis kaebaja tihti Tallinnas poja juures ning tal oli plaan sinna kolidagi (tl 97). Kaebaja on esitanud kohtumenetluses dokumentaalse tõendina A. V´i 03.01.2012 seletuse advokaadibüroole, kus A. V tõendab, et on teinud kaebaja eest heakorratöid kaebaja äraolekul Kehtnast (tl 61). U. A seletuse kohaselt on kaebajal palju lilli, mida ta kastis kaebaja Tallinnas viibimise ajal. U. A märgib seletuses, et ei tea, miks kaebaja Tallinna elama ei läinud, kuigi poeg talle korteri kinkis (tl 98). V V oma seletuses kinnitab samuti, et kaebaja viibis tihti Tallinnas ning ka tema hooldas kaebaja lilli. V V märgib seletuses, et kaebajal oli plaanis lõpuks Tallinna kolida (tl 99). Kehtnas S asuva maja elanik H. K seletab, et teab kaebajat kui antud maja elanikku ega tea, et kaebaja võis elada ka mujal. Kaebaja Tallinnas elamine tundub seletuse andjale ebareaalne, jutuajamistes on kaebaja Stn maja oma koduks kutsunud. Kaebaja on lühiajaliselt külas käinud. Kaebaja tegutseb aktiivselt kortermaja majandamisel ning on majahoidjaks, kellelt eeldatakse kohapeal elamist. Majapidamistöid tegi kaebaja ise, mõned vajalikud tööd organiseeris (tl 160). G. K, Kehtna S elanik oma seletuses kinnitab samuti, et kaebaja on S kauaaegne elanik. Tegemist on aktiivse inimesega, keda nägi kepikõndi tegemas ja koeraga jalutamas. Kaebaja peab majahoidja kohta ning toimetab sageli maja ümbruses -harva, kui seda keegi teine teeb (tl 163). Seletustest selgub, et U. A ja V V kastsid kaebaja lilli tema äraoleku ajal. Juhul, kui kaebaja oleks elanud alaliselt Tallinnas, on arusaamatu, miks ta ei võtnud siis endaga kaasa lilli, mis vajavad pidevat hoolitsust. Ka kaebaja ise oma seletuses märgib, et tal oli plaanis minna Tallinna elama (tl 62). Seega Kehtna tn maja elanikud kinnitavad, et kaebaja aegajalt külastas Tallinnas elavat poega ning plaanis Tallinna elama minna, kuid ükski seletuse andnud elanik ei väida, et kaebaja elas Tallinnas, vaid märgivad, et kaebajal oli plaanis Tallinna kolida. Kaebajaga on sõlmitud Viasati leping alates 12.09.2007 ning arved on saadetud S-6 Kehtnas (tl 142). KÜ Kehtna Suvi raamatupidaja teatise kohaselt on kaebajaga sõlmitud tööleping S elamu territooriumi hooldamiseks aastaringselt (tl 151). Kohtumenetluses esitatud dokumentaalses tõendis kajastatud andmetes täpsustab A. V, et on teinud kaebaja eest heakorra töid. Asjaolu, et kaebaja on palunud teistelt elanikelt majahoidja tööde tegemisel vahetevahel abi ja/või on tellinud vajalikud tööd, kinnitavad ka teised antud maja elanikud. Samas ei ole asjas vaidlust selle üle, et kaebaja töötas S elamu majahoidjana ja sai selle eest töötasu. Seega vastutas ta majapidajale pandud tööülesannete nõuetekohase täitmise eest (töö tuli teha kaebajal või tuli tal selle tegemiseks leida mõni muu isik), mis kohtu hinnangul eeldab kaebaja elamist kohapeal. Lähtudes eeltoodust on kaebajaga sõlmitud lepingud seotud korteriga S-6 Kehtnas. Tõendeid selle kohta, et kaebajaga on sõlmitud mingeid lepinguid seoses Tallinnas asuva korteri kasutamisega, asjas esitatud ei ole. Tallinnas T/V tn korteri ostja H. S oma seletuses märgib, et talle teadaolevalt elas korteris U A, kes viitas sellele oma kõnelustes ning tegeles korterimüügiga (tl 104). 4 3-12-34 Tallinnas KÜ Västrik juhatuse liige M. P oma seletuses märgib, et vaidlusaluses korteris elas U A. L. A nimi ei ole tuttav ning ta ei tunne nimetatud isikut. Seletuse andjale teadaolevalt kaebaja T11/V tn korteris ei elanud, vaid käis pojal seal külas. Kaebajaga toimus jutuajamine, milles kaebaja palus seletuse andjalt pealtungivalt anda ametiasutusele selgitus, et kaebaja on elanud T11/V tn korteris (tl 145). T/V tn 1 maja elanik T. K seletuse kohaselt elas vaidlusaluses korteris U A. Kaebaja nimi tuttav ei ole ning nimetatud isikut maja elanike hulgas ei ole näinud. Kuid kaebajaga toimus jutuajamine, kus kaebaja küsis kas seletuse andja teda tunneb (tl 148). T/V tn 1 maja elanik H L seletuse kohaselt elas vaidlusaluses korteris U. Kaebaja nimi ei ole tuttav ega ole nimetatud isikuga kohtunud (tl 154). V. S oma seletuses maksuhaldurile selgitab, et vaidlusaluses korteris elas U A üksinda. Kaebaja nimi on talle võõras. Kuid ka temal oli kohtumine kaebajaga. Vestluses kaebaja küsis, kas seletuse andja tunneb teda ning kaebaja palus tal maksuametis tunnistada, et kaebaja elab T/V tn korteris ning käis koeraga jalutamas (tl 157). Hinnates eelpool käsitletud T/V tn 1 maja elanike seletusi, ei kinnita ükski seletust andnud isik kaebaja väiteid tema elamise kohta nimetatud elamus. Kaebaja väidetel viibis ta oma kõrge ea ja halveneva tervisliku seisundi tõttu enamuse aja T11/V tn korteris ja suhtles majaelanikega vähe ning seetõttu ei pruukinud naabrid teda märgata. Kohus peab siinkohal oluliseks märkida, et kaebaja poolt maksumenetluses ja kohtumenetluses antud seletused tema vähese liikumise ja halva tervisliku seisundi kohta on vastuolus Kehtna Stn elanike poolt kaebaja kohta antud kirjeldustega selle kohta, et kaebaja on aktiivne, tervislike eluviisidega inimene, teeb kepikõndi, käib koeraga jalutamas ning saab majahoidjana aastaringselt oma töödega hakkama. Kaebaja seletuse kohaselt on ta aastaid vajanud arstiabi Tallinnas, mis on vastuolus kaebaja seletusega selle kohta, et tema perearst asub Kehtnas (tl 62, 65 pöördel). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid halva tervisliku seisundi ja/või Tallinnas arstiabi saamise kohta. Maksumenetluses kogutud tõenditest ilmneb, et T11/V tn korteris gaasi kasutamise kohta oli sõlmitud leping U A´ga, kes tasus arved oma pangakontolt (tl 107). Eesti Energia kinnitusel ei ole kaebaja kunagi olnud vaidlusaluse korteri tarbimiskoha lepinguline klient. Kliendiks oli U A, kes tasus arved oma pangakontolt (tl 112). Tõendeid selle kohta, et kaebajaga on sõlmitud mingeid lepinguid seoses vaidlusaluse korteri kasutamisega asjas esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust ei kinnita ükski tõend kaebaja väiteid selle kohta, et ta kasutas Tallinnas T11/V tn asuvat korterit oma alalise ja peamise elukohana. Hinnates eelpool nimetatud tõendeid kogumis, kinnitavad need üheselt maksumenetluses tuvastatud asjaolu, et kaebaja ei ole elanud Tallinnas T/V tn asuvas korteris. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on käinud nimetatud aadressil asuvas korteris pojal külas, kuid tema alaliseks ja peamiseks elukohaks oli/on Kehtna alevikus S-6 asuv korter. Seega ei olnud vaidlusalune korter enne võõrandamist kaebaja alaline ja peamine elukoht, mistõttu selle korteriomandi võõrandamisest saadud kasu kuulub tulumaksuga maksustamisele. Tulust saab maha arvata üksnes isiku enda poolt tehtud kulutusi. Ainuüksi kaebaja nimel arvete koostamine ei tõenda kulude kandmist arvel märgitud isiku poolt. Antud juhul ei ole kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt on kantud korteriomandi võõrandamisega seotud kulusid. Kaebaja on esitanud 10.07.2009 koostatud arve (tl 71, 180), kuid samas kinnitas kaebaja kohtuistungil, et arve tasus U A (tl 203). Seega ei kandnud kaebaja nimetatud arvel kajastatud kulusid ning seetõttu ei saa arvel märgitud summat lugeda kaebaja poolt kantud kuluks. 5 3-12-34 Tulumaksuga maksustamisel ei ole oluline, kas raha laekub vahetult tulu saajale või kantakse raha tema võlgade/kohustuste katteks kolmandatele isikutele. Seega ei ole maksustamisel iseseisvat tähendust sellel, milline summa laekus kaebaja arvele peale vaidlusaluse korteri müüki. Kaebaja väidetel on maksuhaldur põhjendamatult välistanud käesoleval juhul 01.01.2011 jõustunud TuMS § 15 lg 5 ja lg 6 tagasiulatuvalt kohaldamise võimaluse ja jätnud tähelepanuta kaebaja sellekohased viited. Kaebaja põhjendused ja vastavate asjaolude kohta esitatud tõendid, miks tuleks vaidlusalust sätet tõlgendada sedavõrd laiendavalt, et maksuvabastus kohalduks tagasiulatuvalt ka kaebajale, pole selles asjas asjakohased, kuna vaidlusaluse korteri puhul ei olnud tegemist kaebaja alalise ja peamise elukohaga. Kaebaja selgituste kohaselt oli kinkelepingu puhul tegemist näiliku tehinguga ning see ei vastanud tegelikkusele. Tegelikkuses oli tegemist korteri ostu-müügilepinguga. Kinkeleping sõlmiti põhjusel, et pank ei andnud luba ostu-müügitehinguks. Kaebaja tegi U. A´le ülekande 300 000 krooni selgitusega „laen“ (tl 67), kuid tegelikkuses tasus ta ülekandega korteri ostumüügi eest 300 000 krooni, mis tuleb lugeda korteri soetamismaksumuseks. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. U A ja L. A on 27.02.2008 sõlminud notariaalse korteriomandi (asukohaga T tn 11/V tn ) kinkelepingu (tl 46-48). Maksuotsuses märgib maksuhaldur, et kaebaja seletustest nähtub kaebaja teadlikkus tehingu tegemise asjaoludest. Kaebaja ei ole käsitlenud tehingut algselt ostu-müügitehinguna, vaid kinkelepinguna ning seetõttu ei ole antud juhul täidetud tehingu näilikkuse eeldus. Samuti märgib maksuhaldur maksuotsuses, et vaidlusaluse tehingu puhul on tegemist kinklepinguga põhjusel, et kaebajal puudus tahe soetada korteriomand ja U A´l puudus tahe korteriomandi võõrandamiseks raha eest (tl 22). Kaebaja on 04.11.2010 andnud maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt kinkis poeg talle vaidlusaluse korteri selleks, et saaks laenata temalt raha 300 000 krooni (tl 62). 12.11.2010 seletuses märgib kaebaja, et tegelikult ei olnud tegemist kinkelepinguga, vaid see oli ostumüügi kokkulepe. Pojal oli kiiresti raha vaja, et tasuda äri tegemisest tekkinud võlad (tl 63). 15.11.2010 seletuses kinnitab kaebaja, et kinkeleping vormistati sellepärast, et ta laenas pojale 300 000 krooni 28.02.2008 maksekorraldusega (tl 65). Lähtudes eeltoodust on kaebaja juba esimeses maksuhaldurile antud seletuses märkinud, et poeg kinkis talle korteri raha eest. U A on maksumenetluses andnud seletuse vaidlusaluse korteri kaebajale kinkimise asjaolude osas ning märkinud seletuses, et kinkis emale korteri, kuna vajas hädasti raha võlgade tasumiseks. Kokkuleppe kohaselt andis ema talle kiiresti raha ja ema sai korteri koos pangavõlaga, sellepärast oli korteri hind ka selline, 300 000 krooni. Ostu-müügilepingut ei saanud teha, kuna pank ei oleks selleks andnud nõusolekut (tl 58). VÕS § 259 lg 1 järgi kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Lähtudes viidatud sättest on kingitus kingisaaja tasuta rikastamine. Kingituse oluline tunnus on see, et kingi tegija ei saa kingi saajalt vastu mingit vastuhüve. Seega juhul, kui lepingu järgi kohustub kingisaaja tegema vastusoorituse, ei ole tegemist kinkelepinguga. 6 3-12-34 Antud juhul kinnitavad mõlemad kinkelepingu osapooled oma seletustes, et korteriomandi ülemineku eest tegi kaebaja 300 000 krooni suuruse ülekande ning selgitavad, et ostumüügilepingut ei olnud võimalik vormistada põhjusel, et pank ei oleks andnud selleks nõusolekut, millest saab järeldada, et tehingu pooled soovisid panga eest tehingut varjata. Kaebaja tegi U A´le 28.02.2008 ülekande 300 000 krooni, seega vahetult peale kinkelepingu sõlmimist (tl 67). Kohtu hinnangul on maksuhaldur jätnud maksuotsuses hindamata kaebaja ja U A 27.02.2008 sõlmitud kinkelepingu sõlmimisele vahetult järgnenud 28.02.2008 rahaülekande ja seoses ülekandega tehingu poolte poolt esitatud väited ülekantud summa maksmise eesmärgi ning ülekande tähenduse lepingute näilikkuse üle otsustamisel. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur tuvastanud, et vaidlusaluse tehingu puhul oli tegemist tehinguga, mille eesmärgiks oli vältida maksude tasumist. Maksuhaldur märgib maksuotsuses, et poolte tahe tehingu tegemisel oli suunatud selle, et välistada U A vara pärimine isa poolt ning võtta U A võlausaldajatelt võimalus rahuldada oma nõudeid U A vara arvelt. Samas kinnitavad nii kaebaja kui ka U A maksumenetluses antud seletustes, et 300 000 krooni oli U A´l vaja tekkinud võlgade eest tasumiseks, kuna võlausaldajad olid muutunud kannatamatuks, nõudes võlgade tasumist nii kaebajalt kui U A´lt. Hinnates nii kaebaja kui ka U A maksumenetluses antud seletusi ja maksumenetluses kogutud tõendeid, ei ole maksuhaldur täpsustanud asjaolusid seoses kaebaja ja U A väidetega võlgade olemasolu ja/või tasumisega. Seetõttu ei kinnita eelpool nimetatud isikute seletused ega asjas esitatud tõendid maksuhalduri maksuotsuses toodud järeldust selle kohta, et poolte tahe oli suunatud selle, et võtta U A võlausaldajatelt võimalus rahuldada oma nõudeid U A vara arvelt. Maksustamise seisukohast on olulised tehingu täitmisest tulenevad reaalsed tagajärjed - raha ja/või vara üleandmine. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, ei hinnanud maksuhaldur kohtu arvates tehingu näilikkuse osas väidetavat kinkelepingut sisuliselt, vaid lähtus pelgalt formaalsest (kinke)lepingu tekstist ning kaebaja seletustes tehtud viidetest kinkelepingule, jättes tähelepanuta nii kaebaja ja kui ka U A poolt maksumenetluses esitatud subjektiivsed kaalutlused tehingu tegemisel ning tõendid ja väited (vahetult peale kinkelepingu sõlmimist kaebaja poolt maksekorralduse alusel 300 000 krooni suuruse ülekande tegemist U A´le ning kaebaja ja U A kinnitused, et ülekanne tehti kaebaja poolt korteri omanikuks saamise eest; ostu-müügilepingut ei olnud võimalik sõlmida, kuna pank ei andnud nõusolekut), mis esitati kinnitamaks kinkelepingu osapoolte väiteid ostu-müügitehingu sõlmimise kohta. Seega jättis maksuhaldur tuvastamata maksukohustuslase subjektiivsed kaalutlused tehingu tegemisel. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul arvestada ka seda, et tegemist on seotud isikute vahelise tehinguga (ema ja poeg) ning seetõttu on tõenäoline, et nendevaheline tehing erineb tehingust, mida teeksid omavahel sõltumatud osapooled. Tehingupoolte eelpool nimetatud väidete hindamata jätmisega seoses maksekorralduse eesmärgi ja tähendusega, rikkus maksuhaldur talle maksumenetluses pandud uurimiskohustust, mis võis kaasa tuua ebaõige maksuotsuse. Seetõttu tuleb maksuotsus tühistada. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Lähtudes HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist haldusasjas õigusabi eest summas 1 637.28 eurot. Samuti on kaebaja tasunud riigilõivu 462.19 eurot (tl 32, 190). Vastustaja hinnangul on kulud põhjendamatult kõrged ja ebamõistlikud. Põhjendatud kuluks saab vastustaja arvates lugeda 500 eurot, millele lisandub riigilõivu tasumisega seotud summa (tl 212). Hinnates vaidluse keerukust ja mahtu, on õigusteenus põhjendamatult mahukas kohtumenetluses kasutatud ajakulu osas. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt kantud 7 3-12-34 õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 600 euro suuruses summas. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks riigilõivu tasumisega kantud kulud. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2013 otsuse resolutsioon: Jätta Maksu-ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2012 otsus haldusasjas 3-12-34 muutmata. Mõista Maksu-ja Tolliametilt L. A kasuks välja 300 (kolmsada) eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu katteks. 8