← Eesti

3-12-2219/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2219 Otsuse kuupäev

  1. märts 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.O.i kaebus Viru Vangla 05.09.2012 käskkirja nr 63/1430-D tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: R.O. Vastustaja: Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta R.O.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 29.04.
  2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
  3. 08.08.2012 koostati Viru Vanglas ettekanne nr 3359/1197, seletus ja eseme leidmise/äravõtmise akt (tl 32-33 ja 35) selle kohta, et nimetatud kuupäeval kella 9.00 paiku võeti S7 eluhoone S4 eluosakonnast jalutusele minnes kinnipeetav R.O.ilt ära üks sigaret „Malboro“. 16.08.2012 teatati R.O.ile distsiplinaarmenetluse algatamisest ja õigusest seletusi anda (tl 36) ning 03.09.2012 vormistati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 30-31). 05.09.2012 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1430-D (tl 28-29), millega karistati kinnipeetav R.O.i vangistusseaduse § 67 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 eiramise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati vangistuse eesmärkide saavutamiseks osaliselt talle vangistusseaduse §-st 30 tulenevaid õigusi. Käskkirja kohaselt põhjustas karistamise asjaolu, et 08.08.2012 avastati nimetatud kinnipeetavat jalutusele viies tema pükste värvli vahelt sigaret „Malboro“. 12.10.2012 koostatud vaideotsusega nr 1-12/346-1 (tl 13) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 12) rahuldamata. 27.12.2012 seisuga koostatud distsiplinaarkaristuste väljavõtte (tl 38-39) kohaselt on R.O.i ajavahemikul 03.07.2008 kuni 10.12.2012 erinevate distsipliinirikkumiste eest korduvalt karistatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  4. 23.10.2012 edastas R.O. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Viru Vangla 05.09.2012 käskkirja nr 6-3/1430-D peale kaebuse (tl 1) ja palus langetada asjas uus otsus. Kaebaja väitis, et õues on suitsetamiseks olemas spetsiaalne koht ja õigusaktidest ei ole tubakatoodete ära andmise kohustus välja loetav. Veel märkis ta, et kaalutlusõigust ei ole kasutatud ning karistus pole piisavalt põhjendatud ja on võrreldes rikkumisega ebaproportsionaalne.
  5. Viru Vangla vastuses (tl 24-26) paluti kaebust mitte rahuldada ning märgiti, et vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 82 lg-le 3 ei ole kinnipeetaval õigust tubakatooteid enda juures hoida, R.O. pidi sellest korrast teadlik olema ja oma teo keelatusest aru saama, sest viibib Viru Vanglas alates 04.06.2012 ja peitis sigaretti. Veel selgitati proportsionaalsuse põhimõtet ja distsipliinirikkumise toimepannud kinnipeetava karistamise eesmärke ning märgiti, et kaebajat on eelnevalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid vajalikke järeldusi pole ta sellest teinud. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 28-29) on R.O.ile vangistusseaduse § 67 p-le 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 82 lg-le 3 toetudes süüks pandud seda, et ta hoidis jalutamisele minnes enda juures ühte sigaretti. Kaebaja ise pole kaebuses ja vaides sigareti olemasolu eitanud, kuid peab tubakatoodete omamist reguleerivaid õigusakte ebamäärasteks, karistust põhjendamatuks ja liiga rangeks. Seega vajavad lahendamist üksnes küsimused, kas suitsetamise korraldust reguleerivad õigusaktid on neist aru saamiseks piisavalt selged ning kas karistus määrati kaebajale põhjendatult ja vastavuses toime pandud teoga.
  7. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma sisekorraeeskirju. Suitsetamise korraldust reguleerib justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §
  8. Selle lõiked kaks ja kolm annavad kinnipeetavale õiguse suitsetada vanglas üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal tal on õigus seal viibida ning keelavad hoida enda juures tubakatooteid. Viimati nimetatud punkt määrab lisaks veel, et tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ja väljastatakse vaid ajaks, millal kinnipeetaval on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Viru Vangla kinnipeetavate suitsetamise ajad ja kohad on kehtestatud selle vangla kodukorras. Vaidluse põhjustanud rikkumise ajal kehtinud kodukorra punkt 29 alapunktid kaks ja kolm nägid avatud osakonna S2 ja S4 eluosakonda paigutatud isikule suitsetamise õiguse ette üksnes päevaruumis asuvas suitsuruumis ning vaid ajavahemikul kella 18.05 kuni 19.
  9. Õigus jalutuskäigu ajal jalutusboksis- või jalutushoovis suitsetamiseks sai avatud osakonnas viibival kinnipeetaval tekkida ainult, siis kui kambrid lukustati vangistusseaduse § 8 lg 2 alusel. Kõik nimetatud sätted on selge sõnastusega ning ei võimalda mitmeti mõistmist suitsetamise aja, koha ega ka selleks vajalike vahendite enda juures hoidmise võimaluste osas. R.O. oli Viru Vangla vastuse väidetel viibinud rikkumise toimumise ajaks selles vanglas juba kaks kuud ega ole väitnud, et vangistust reguleerivad õigusaktid jäid talle teatavaks tegemata. Samuti pole ta väitnud, et 08.08.2012 oli tema eluosakond või kamber vangla julgeoleku tagamise eesmärgil suletud. Seega pidi talle teada ja aru saadav olema, et suitsetada on võimalik ainult oma osakonna päevaruumis selleks ettenähtud õhtusel ajal. Tal polnud õigust hoida kella üheksa paiku hommikul jalutama minnes enda juures sigaretti ega loota, et saab õues asuvas suitsetamiskohas seda tarbida. 2
  10. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas haldusmenetluse seaduse §-st 54 tulenevad haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. R.O.i distsiplinaarkorras karistamise käskkiri vastab neile tingimustele, sest kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt rajaneb karistus selle määramise ajal kehtinud õigusaktide sätetel ja kõik vangistusseaduse § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded on järgitud. Menetluste käik on vangla sisekorraeeskirja § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt protokollitud (tl 30-31), karistatut on teavitatud menetluse algatamisest ja antud võimalus end seletuste abil kaitsta (tl 36). Karistus on talle määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja vangla sisekorraeeskirja §-s 15 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käskkirjas käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu isikut, on kaalutud erinevate karistuste kohaldamise võimalusi ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on peetud rikkumist raskeks ja just viieks ööpäevaks kartserisse paigutamist R.O.i puhul kõige otstarbekamaks karistuseks. Halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud karistuse sisulist otstarbekust, kuid kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p-s 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäevast kartserisse paigutamist, saab viie ööpäeva pikkune karistus arvestada nii kaebaja varasemat käitumist kui vanglas kehtiva korra rikkumises seisnenud süüteo olulist tähendust vangla julgeolekule, pole ülemäärase raskusega ja võib võrreldes teiste võimalike karistusvahenditega kõige paremini kaasa aidata tema õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega kinnitab kõik asjas esitatu, et R.O.ile määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, põhiseadusest tulenevaid õigusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse põhimõtteid.
  11. Eeltoodud järeldustel jääb R.O.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest (tl 15). Viru Vangla oma menetluskulude kohta taotlust ja dokumente esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.