3-13-1978/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1978 Määruse kuupäev

1. september 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi SA Uue Kunsti Muuseum kaebus Viljandi Linnavolikogu
2. augusti 2013 otsuse nr 382 tühistamiseks Resolutsioon
3. Tagastada SA Uue Kunsti Muuseum kaebus haldusasjas nr 3-13-
5. Jätta SA Uue Kunsti Muuseum esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
6. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Uue Kunsti Muuseum SA-le
7. septembril 2013 tasutud riigilõivust summa 15 € (viisteist eurot) SA Uue Kunsti Muuseum arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank AS.
8. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale ning pärast kohtumääruse jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht
10. septembril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse SA Uue Kunsti Muuseumi kaebus Viljandi Linnavalitsuse
11. augusti 2013 otsuse nr 382 tühistamiseks. Otsusega otsustatakse nõuda sihtasutusel Uue Kunsti Muuseum, Viljandi linnale kuuluva kinnistu asukohaga Linnu tänav 4/4a, registriosa nr 3015639 kolmandasse jakku kantud hoonestusõiguse registriosa nr 3559039 kandmist Viljandi linna nimele. Samuti palub kaebaja vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamist kohtuvaidluse ajaks esialgse õiguskaitse korras.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Viljandi Linnavolikogu
13. augusti 2013 otsus nr 382 ei muuda ega lõpeta kaebaja ja Viljandi linna vahel
14. veebruaril 2008 sõlmitud notariaalset hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut. Kohtu hinnangul on linnavolikogu otsuse nr 382 näol sisuliselt tegemist kohaliku omavalitsuse üksuse sisemise otsustusega asuda kasutama poolte vahel sõlmitud tsiviilõiguslikust lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 242 on hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks vajalik kohustav tehing ja asjaõigusleping, mis peavad mõlemad olema notariaalselt tõestatud ning tulenevalt §-st 641 on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 2441 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmist. Õigus tekib, kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Tulenevalt AÕS §-st 642 on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus ei loo kaebajale õigusi ega pane kohustusi. Viljandi Linnavolikogul ei ole pädevust muuta ega lõpetada haldusmenetluses ühepoolselt poolte eraõiguslikke lepingulisi suhteid. Hoonestusõiguse lepingust ja kinnistusraamatu kandest tulenevad SA Uue Kunsti Muuseum õigused saavad lõppeda lepingus ja tsiviilõigusi reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Vaidluse korral hoonestusõiguse lõpetamise üle saab SA Uue Kunsti Muuseum oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu ei saa Viljandi Linnavolikogu
15. augusti 2013 otsus rikkuda kaebaja õigusi. Sellises olukorras on kaebeõiguse puudumine selge, mistõttu kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei saa olla tulemuslik. Samuti ei ole vajalik kaebeõiguse täiendav selgitamine kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Seetõttu peab kohus põhjendatuks tagastada SA Uue Kunsti Muuseumi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
16. SA Uue Kunsti Muuseum on kohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse paludes peatada Viljandi Linnavolikogu
17. augusti 2013 otsuse nr 328 kehtivus. HKMS § 249 lg 5 sätestab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused. Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Võttes arvesse, et kohus tagastab Uue Kunsti Muuseum SA kaebuse, ei ole käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ilma kaebuse esitamiseta lubatav. Seetõttu jätab kohus SA Uue Kunsti Muuseum esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
18. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Kohus leiab, et nimetatud säte on analoogia korras kohaldatav ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral. Sa Uue Kunsti Muuseum on
19. septembril 2013 tasunud riigilõivu kokku summas 30 eurot, millest 15 eurot on tasutud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgselt õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kuulub Uue Kunsti Muuseum SA-le tagastamisele tema arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank AS.
20. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2 ei ole antud juhul kaebuse tagastamise korral kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamine lubatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 3