← Eesti

1-12-2314/162

1-12-2314 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2314 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. augusti 2013 määrus Andrey Ryashini (Ryashin) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrey Ryashin ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebused RESOLUTSIOON
  3. Viru Maakohtu
  4. augusti 2013 määrus Andrey Ryashini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata, kuid teha selles täpsustusi.
  5. Süüdimõistetu Andrey Ryashini ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
  6. Viru Vangla esitas 17.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A. Ryashini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
  7. A. Ryashin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.03.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1; § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat alates 19.05.
  8. Viru Maakohtu
  9. augusti 2013 määrusega jäeti A. Ryashin talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
  10. Viru Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.1 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil toimepandud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest Vangistuses on kinnipeetav viibinud alates 19.05.2010 ja karistust jääb lõpuni kanda 2 aastat 9 kuud. 3.2 Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda elama sõbra ema T.A. emale kuuluvasse korterisse, mis hetkel on tühi, kuna omanik on haiglas. Seega ei ole käesoleval ajal üheselt selge, missugustel tingimustel ja kui kaua on kinnipeetaval võimalik antud elamispinnal elada. Eeltoodust tulenevalt ei ole antud juhul tegemist kindla alalise elukohaga. Lisaks sellele märgib maakohus, et igal juhul ei soodusta üksi elama asumine resotsialiseerumist. 3.3 Miinimumpalgaga töökoha olemasolu, abikoka eriala omandamise ja töötamise vangla pesumajas luges maakohus antud asjas positiivseteks. 3.4 Maakohus leidis, et arvestades toimepandud kuritegude raskust ja kinnipeetava isikut, samuti tema elutingimusi peale ennetähtaegset vabastamist, on kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ennatlik ning ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et isegi elektrooniline järelevalve ei ole piisav vahend kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamiseks sedavõrd pika katseaja jooksul. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
  11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Ryashin, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. A. Ryashin põhistab oma taotlust järgnevalt. 4.
  12. A. Ryashini vabastamist toetavad prokuratuur, kriminaalhooldaja ja vangla. Süüdimõistetul kehtivaid rikkumisi ei ole. Vanglakaristust kannab A. Ryashin esimest korda ja karistusest on kantud 3 aastat ja 4 kuud. 4.2 Kohtumääruses toodi ühe mittevabastamise põhjusena välja, et A. Ryashinil pole kindlat alalist elukohta. A. Ryashin märgib määruskaebuses, et korter, kuhu ta plaanib elama asuda, on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik on A. Ryashini sõbra ema T.A. , kes on nõus, et süüdimõistetu elab selles korteris ja T. Aripova lubab korterisse paigaldada elektroonilise valveseadme. 4.3 Mittevabastamise põhjuseks oli ka asjaolu, et A. Ryashini üksinda elamine ei soodusta resotsialiseerumist. A. Ryashin kirjutab määruskaebuses, et tal on kaks alaealist last ning oma 14 aastase poja N. ga suhtleb süüdimõistetu igapäevaselt. Poeg on avaldanud soovi pärast A. Ryashini vabanemist isa juurde elama asuda. Süüdimõistetul on ka tädi, kes vabaduses soovib A. Ryashini toetada nii moraalselt kui materiaalselt. Samuti ootavad A. Ryashini vabaduses sõbrad, kes on talle toeks.
  13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat S. Politšev, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada A. Ryashin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 1 aasta jooksul. Kaitsja põhistab oma taotlust järgnevalt. -2- 5.1 Määruskaebuses leitakse, et maakohtul ei olnud alust järeldada, et aadressil XXX , Narva oleva korteri näol ei ole tegemist kindla alalise elukohaga. Kehtiv elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord ei näe ette neid tingimusi ja asjaolusid, millele maakohus kohtumääruses tugines. Seega on korter sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Ka kriminaalhooldusametnik tuvastas, et korter ja elutingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ning korteri omanik T.A. on nõus elektroonilise valve paigaldamisega. Maakohus leidis ekslikult, et korter kuulub kinnipeetava sõbra ema T.A. emale L.S. le, kes viibis haiglas. Korteri omanik on T.A. , kes on A. Ryashini sõbra ema. L.S. elukohana on registreeritud aadress XXX , Narva, kuid tegelikult elab ta umbes 2 aastat Jumalaema Ikooni kiriku juures asuvas hooldemajas. Ka. L.S. on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega aadressil XXX , Narva. 5.2 Kohtu järeldus, et üksi elama asumine ei soodusta igal juhul resotsialiseerumist, on ennatlik ja põhjendusi kohtumääruses toodud ei ole. Kohtuistungil ei küsitud, kas kinnipeetav kavatseb elada eelnimetaud aadressil üksi või elab temaga koos veel keegi. Kinnipeetav teatas, et temaga koos soovib elada poeg N.R. . Suhted isa ja poja vahel on head ning usaldusväärsed. 5.3 Asja materjalidest nähtub, et A. Ryashini käitumine karistuse kandmise ajal on hea ja seadusekuulekas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Karistuse kandmise ajal A. Ryashin pidevalt õppis ja töötas. Tulenevalt kinnipeetava käitumisest toetab Viru Vangla A. Ryashini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole eelnimetatud asjaolusid nõuetekohaselt hinnanud. 5.4 Kohtumääruses ei ole välja toodud, millistele kuritegude toimepanemise asjaoludele tuginedes võiks teha järelduse, et kinnipeetav on karistusest veel liiga vähe ära kandnud ning tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kehtiv kohtupraktika ei välista A. Ryashini poolt toime pandud kuritegude puhul isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega vabastamist. A. Ryashini poolt toimepandud kuriteod ei sisalda erandlikke asjaolusid, millised takistaksid tema vangistusest elektroonilise järelevalvega tingimisi enne tähtaega vabastamist. 5.5 Veel leiab kaitsja, et kohtumäärus ei vasta KrMS § 145 lg 3 p 1 nõuetele, mille kohaselt põhistatud määruse põhiosas esitatakse määruse põhjendus. Maakohtu järeldus, et isegi elektrooniline järelevalve ei ole piisav vahend kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamiseks sedavõrd pika katseaja jooksul, on paljasõnaline. Põhjendusi kohtumääruses toodud ei ole.
  14. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 24.09.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes prokurörile kirjaliku seisukoha esitamiseks aega kuni 01.10.
  15. Nimetatud kuupäevaks saatis prokurör ringkonnakohtule kirja, et toetab A. Ryashini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega ja jääb varasemate põhjenduste juurde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse resolutsiooniga ning osaliselt ka põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele A. Ryashini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
  17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määrusega osas, mis puudutab Narva linnas aadressil XXX asuva korteri sobivust A. Ryashini suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Pärast maakohtu määruse tegemist on kohtule esitatud täiendavaid materjale, mis kinnitavad, et -3- nimetatud korter on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning olemas on ka vajalikud nõusolekud valve paigaldamiseks XXX korterisse. Selle korteri vastavust nõuetele kinnitab ka kriminaalhooldusametnik, kes on nimetatud eluruumiga isiklikult tutvumas käinud ja vestelnud korteri omanikuga. Ringkonnakohus märgib, et kuna kriminaalhooldusametnik on tuvastanud korteri vastavuse „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 toodud nõuetele ja A. Ryashinil on luba nimetatud eluruumis alaliselt elamiseks, puudub alus korteri sobivust valve kohaldamiseks eitada.
  18. Ringkonnakohus, hinnanud kogumis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud, A. Ryashini varasem elukäik ja ka tema käitumine käesoleva karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 9.1 A. Ryashini on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viru Maakohtu 07.12.2010 otsusega tunnistati A. Ryashin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 2, § 25 lg 2 järgi ning nende kuritegude eest mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannab A. Ryashin Viru Maakohtu 12.03.2012 otsusega mõistetud liitkaristust, milleks on 6 aastat vangistust. Siinjuures märgib kolleegium, et maakohus tuvastas ekslikult, et A. Ryashini karistati nimetatud lahendiga KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdimõistetule küll algselt esitati süüdistus suures koguses narkootilise aine käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuid kohtumenetluse käigus prokurör loobus nimetatud süüdistusest. Maakohtu otsusega tunnistati A. Ryashin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 ning liitkaristuse mõistmisel arvestati ka varasemalt A. Ryashinile narkootilise aine käitlemise eest mõistetud karistust, kuna see ei olnud veel ära kantud. Kusjuures tuleb märkida, et käideldava narkootilise aine kogused võrreldes esimese korraga olid viimasel korral kasvanud. Arvestades eeltoodut, on ringkonnakohtu jaoks kaheldav, et A. Ryashin, kes on korduvalt toime pannud rahvatervisevastaseid kuritegusid ja on mõlemal korral süüdi mõistetud kvalifitseeritud koosseisu alusel, edaspidi selliseid rikkumisi toime ei pane.
  19. Määruskaebustes on juhitud tähelepanu, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad ka juba kustunud karistused teha järeldusi A. Ryashini võimetusest kehtivast korrast kinni pidada. A. Ryashinile on vangistuse jooksul mõistetud kokku 3 distsiplinaarkaristust. Viimasest rikkumisest on möödas 1 aasta ja 6 kuud, mis pole kohtu hinnangul käesolevas asjas piisav tuvastamaks, et A. Ryashin on otsustanud pöörduda õiguskuulekale teele.
  20. Sarnaselt maakohtule peab ringkonnakohus positiivseks asjaolu, et A. Ryashin on vanglas tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, mis näitab isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega ja ennast täiendada. Samuti seda, et vabanemisel tagaks süüdimõistetule töökoha OÜ XXX ning tal oleks enda tädi ja sõprade toetus. Süüdimõistetu väidab, et ta soovib vabanedes asuda kasvatama enda alaealist poega ning N.R. tahab isa juurde elama asuda. Samas nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et A. Ryashin enda lastega väga tihedalt ei suhtle. Seega ei saa kohus nimetatud asjaolu positiivsena arvesse võtta, kuna puudub selgus A. Ryashini ja tema laste omavahelise suhtluse osas. Kuigi Tartu Vangla ja prokurör toetavad A. Ryashini vabanemist, on tegu ainult arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks mingil viisil siduv ja lõpliku otsuse ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise osas teeb siiski kohus.
  21. KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Ryashini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kuna A. Ryashini on ka varem karistatud, siis on tal olnud võimalus enda vigadest õppida ja mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole A. Ryashini oma käitumise ja suhtumisega vabaduses ja vangistuses näidanud, et tema suhtes rakendatud -4- karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda rikkumistest - täitnud. A. Ryashini hoolimatust iseloomustab veel asjaolu, et tal on 9733, 43 euro väärtuses tasumata võlgu ning materjalidest ei nähtu, et isik oleks vanglakaristuse jooksul asunud nimetatud võlgnevusi likvideerima. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus ja on oht, et ta vabaduses võib toime panna uusi kuritegusid, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
  22. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Ryashini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb Viru Maakohtu
  24. augusti 2013 määrus jätta muutmata ning täpsustada määruse põhjendusi, A. Ryashin tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ning määruskaebused rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -5- Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.