lg 1 annab kohtutäiturile võimaluse võlgnikuga ühenduse pidamise lihtsustamiseks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Larissa Tšugunova käis
lg 1 alusel kohtutäiturile õiguse edastada kõik dokumendid, ka need, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, võlgnikule enda valitud viisil. Kohtutäitur saatis kõik edasised dokumendid, sh enampakkumiste nurjunuks tunnistamise aktid, enampakkumise akti, enampakkumiste kuulutused, vara ümberhindamise aktid hagejatele lihtkirjaga posti teel. Hagejad olid teadlikud arestimise akti koostamise ajast ning neil oli võimalus akti koostamise juures isiklikult viibida. Vara arestimisest teavitati hagejaid
ei reguleeri täpsemalt, kuidas tuleb täitemenetlust läbi viia olukorras, kus samast täitedokumendist tulenevalt on solidaarvõlgnikeks abikaasad, kellele kuulub ühisomandina korteriomand, millele sissenõue pööratakse. Kohus leidis, et sellises olukorras oleks saanud kohaldada
, mille järgi võib sissenõude pööramiseks mitmele kinnisasjale korraldada ühe menetluse, kui seda tehakse ühe nõude tõttu sama võlgniku vastu või kinnisasjadele seatud sama õiguse tõttu või nõude tõttu, mille eest kinnisasjade omanikud vastutavad solidaarvõlgnikena. Kohtutäitur ei kasutanud seda võimalust, vaid algatas kaks eraldi täitemenetlust. Täituril oli see õigus, kuid sel juhul tuleb täituril kõik täitemenetluse seadustikust tulenevad kohustused, sh dokumentide kättetoimetamine või edastamine, täita kummagi võlgniku suhtes eraldi. Täitemenetluses number 022/2011/3007 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik Larissa Tšugunovale üle andnud kohtutäituri büroos Tallinnas Lauteri 5
lg 1 kahte viimast lauset ei saa tõlgendada selliselt, et kohtutäitur saab võlgnikule, kelle kontaktandmed on täiturile teada ja kellele dokumentide kättetoimetamisel ei ole mingeid raskusi, esitada nõude teatada täiturile oma kontaktandmed dokumentide kättetoimetamiseks. Swedbank AS on täitmisavalduses (II köide, tl 48-49) märkinud Viktor Tšugunovi aadressiks XXX, mis on ka rahvastikuregistris ja millisel aadressil kohtutäitur toimetas V. Tšugunovile kätte täitmisteate. Kohtutäituril ei saanud olla mingit kahtlust Viktor Tšugunovi kontaktandmetes ja selles, et antud aadressil saab talle dokumente kätte toimetada. Seega ei omandanud kohtutäitur õigust edastada dokumente Viktor Tšugunovile vabalt valitud viisil. Vara arestimise akti ja enampakkumise akte ei ole seetõttu Viktor Tšugunovile täitemenetluse seadustiku nõuete kohaselt kätte toimetatud. Kohtutäitur ei ole tõendanud oma väidet, et täitemenetluse seadustiku kohaselt kättetoimetamist nõudvad dokumendid, st vara arestimise akt ja enampakkumise aktid, on saadetud Larissa Tšugunovale ja Viktor Tšugunovile posti teel lihtkirjaga. Puuduvad tõendid selle kohta, et hagejatele on edastatud
); 2) õigus teha avaldusi ja märkusi arestitava vara kohta ning kaevata akti ebaõige koostamise peale (
); 3) õigus avaldada oma seisukoht asja allahindamise kohta (
); 4) õigus osaleda enampakkumisel ja teha pakkumisi (
). Kokkuvõttes on asja arestimisel ja täitemenetluse läbiviimisel toimunud mitmeid täitemenetluse seadustiku rikkumisi, mis kogumis lubavad väita, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise ning rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks. Õigusaktid ei näe ette asjadele sissenõude pööramise järjekorda olukorras, kus võlg on tagatud mitme hüpoteegiga. Swedbank AS nõude rahuldamiseks müüdi ka Aleksandr Tšugunovile kuulunud korteriomand (I köide, tl 163-166). Kohtutäituri abi Sergei Volf oli õigustatud korteriomandit arestima ja enampakkumist läbi viima.
lg 2 kohaselt ei teki omandit enampakkumisel müüdud asjale, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Seega ei ole Dmitri Jürgensil tekkinud omandit enampakkumisel müüdud korteriomandile. Kinnistusraamatu kanne on ebaõige ja tuleb parandada. Kuna asjas on hagi rahuldamise aluseks kohtutäituri tegevus, mida teised kaaskostjad mõjutada ei saanud, jättis kohus kõik kohtukulud kohtutäituri kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kohtutäitur Elin Vilippus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud
Pärast täitmisteate kättetoimetamist võib kohtutäitur võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks kasutada võimalust kohustada teda täitmisteate kätteandmisel avaldama oma kontaktandmed, kuhu edasised dokumendid saata. Võlgnik võib oma kontaktandmed avaldada ka omal algatusel.
lõikest 1 tuleneb selgesõnaliselt, et sellisel juhul ei pea edaspidisel dokumentide edastamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku reegleid järgima. Apellant on seisukohal, et antud sätte eesmärk on lihtsustada täitemenetluse läbiviimist ja antud sätte võimaluse kasutamise eelduseks on see, et võlgnik saab täitmisteate isiklikult kätte. Käesoleval juhul on antud eeldus ka täidetud. Seega võis kohtutäitur menetlusdokumendid edastada enda valitud viisil ja lugeda need võlgnikele kättetoimetatuks; 5 2) möönab apellant, et ta on dokumendid edastanud ühes ümbrikus samale aadressile märkides adressaadina nii Larissa Tšugunova kui ka Viktor Tšugunovi. Samas leiab apellant, et selline dokumentide edastamine oli käesoleval juhul õigustatud. Dokumendid olid sisult samad ja edastati ühele ja samale aadressile, mille õigsuses kohtutäituril puudus alus kahelda. Täitemenetlused on seotud ühe ja sama nõude täitmise ja nende käigus sama kinnisasja realiseerimisega. Dokumentide kättetoimetamise üks olulisemaid põhimõtteid on täidetud ning vastustajatele oli tagatud võimalus dokumendi sisuga tutvuda ning vajadusel oma õiguste kaitseks midagi ette võtta; 3) peab võlgnik täitemenetluses ka ise aktiivselt osalema. Vastustajad ei vaidlustanud sellist dokumentide saamise viisi; 4) ei ole hagejad asja materjalidest nähtuvalt menetluses väitnud, et arestimise toiming on ebaõigesti läbiviidud. Kuna pooled ei vaidle arestimistoimingu läbiviimise üle, ei pidanud kostja seda ka tõendama. Kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole esitanud. Kohus on rikkunud TsMS § 5 lg 1 ja § 439. Arestimistoiming on läbi viidud vastavalt kehtivale õiguskorrale. Võlgnikele saadeti arestimise akt, milles selgitati ja millega tagati võimalus kaevata akti ebaõige koostamise peale, selle ebaõigsusele ning sh vaidlustada kohtutäituri poolt määratud hinna. Arestimise akt allkirjastati manukate poolt. Samuti sisalduvad kõigis kohtutäituri poolt võlgnikele edastatavates dokumentides viited menetlusosalise õigustele täitemenetluses. Vastustajad olid kinnisasja arestimisest teadlikud ning käesolevas asjas puuduvad arestimise tühisuse alused. Kohus on ebaõigesti kohaldanud
p 2 ja 4; 5) kuna vastustajad lisasid hagile arestimise akti, siis kohtutäituril puudus alus tõendada kinnisasja arestimise akti saatmist ning selle kättetoimetamist. Kinnisasja arestimise akt edastati võlgnikele
, 99 ja 100; 7) olid võlgnikud teadlikud enampakkumiste korraldamisest ja seega oli neil korduvalt võimalus enampakkumisel osaleda ja neile kuuluv kinnisasja välja osta. Vastustajad seda teinud ei ole ning on asunud eksitavalt väitma, et neid ei ole enampakkumistest teavitatud; 8) on kohus rikkunud TSMS § 5 lg 1 ja §
lg 1 kohaldatav juhtudel, mis vajavad lihtsustamist ning kohtutäituril peab olema tekkinud kahtlus, et võib tekkida probleeme dokumentide kättetoimetamisel. Antud juhul ei ole need eeldused täidetud. Kohtutäiturile olid teada vastustaja kontaktandmed. Vastustaja ei takistanud kuidagi täitemenetluse kiiret läbiviimist; 2) on arusaamatu apellandi seisukoht selles, et ta saatis vastustajatele ühe kirja kulude kokkuhoidmise eesmärgil; 3) ei ole apellant tõendanud, kellele ja mis dokument on saadetud. Vastustajate hinnangul on kohtutäitur edastanud dokumente ainult ühele võlgnikest; 4) on vastustajad hagiavalduses märkinud, et korteriomandi arestimisega on kahjustatud nende huve
Ebaõige on apellandi väide, et vastustajad ei ole menetluses väitnud, et arestimistoiming on ebaõigesti läbi viidud; 5) ei ole kohtutäitur tõendanud, et arestimisest oleks vastustajatele teada antud. Apellandi väide, et vastustajad on kõik menetlusega seotud dokumendid kätte saanud, ei vasta tõele. Apellandi väide on tõendamata; 6) on arestimine tühine
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejad taotlevad enampakkumise kehtetuks tunnistamist seetõttu, et nende väidete kohaselt on korteri arestimine olnud tühine
p 2-4 alusel (võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise) ning neile on enampakkumisega seotud dokumente edastatud valikuliselt, mistõttu on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejad on tuginenud sh sellele, et kohtutäitur on rikkunud
lg-s 3 sätestatut ja on jätnud hagejad võlgnikena teavitamata enampakkumise kuulutuse sisust. Vaidluse lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas kinnisasja arestimine on arvestades hagis esitatud asjaolusid kehtiv ning kas hagejatele on edastatud kõik seaduses ettenähtud täitemenetlusega seotud dokumendid, sh peab kohus hindama, kas on rikutud
-i kohaselt kättetoimetamist nõudvad dokumendid talle lihtkirjaga. Maakohus jõudis seisukohale, et kohtutäitur ei omandanud õigust edastada muid kättetoimetamist vajavaid dokumente V. Tšugunovile vabalt valitud viisil – lihtkirjaga posti teel. Maakohtu hinnangul ei saa
lg 1 kaht viimast lauset tõlgendada selliselt, et kohtutäitur saab võlgnikule, kelle kontaktandmed on täiturile teada ja kellele dokumentide kättetoimetamisel ei ole mingeid raskusi, esitada nõude teatada täiturile oma kontaktandmed dokumentide kättetoimetamiseks. Seega ei ole vara arestimise akte ja enampakkumiste akte V. Tsugunovile
-i nõuete kohaselt kätte toimetatud. Kohtutäitur ei ole ka seda asjaolu tõendanud. Kohtutäituri tõendid tõendavad, et välja saadeti vaid üks kiri, seega on vähemalt ühele hagejale jäänud kiri saatmata ja kirjade register ei võimalda kindlaks teha, kummale võlgnikule kiri saadeti. Kohtutäitur pidi tõendama, et ta on mõlemas täitemenetluses võlgnikule kätte toimetanud või edastanud nõutavad dokumendid. Kokkuvõttes leidis maakohus, et korteriomandi arestimise akti ja enampakkumise aktide kättetoimetamine ning muude dokumentide edastamine vähemalt ühele hagejale ei ole toimunud kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätetega ning seetõttu rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu tuleb enampakkumine tunnistada kehtetuks. 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asjas on tõendatud, et kohtutäitur on täitmisteate mõlemale hagejale
Täitmisteate kättetoimetamise aktis sisaldub Larissa Tšugunova avaldus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressile XXX ning loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Maakohus leidis õigesti, et sellega andis Larissa Tšugunova kohtutäiturile õiguse edastada dokumendid, sh kättetoimetamist nõudvad dokumendid, talle lihtkirjaga. 12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kohtutäitur ei omandanud vaidlusalustes täitemenetlustes pärast täitmisteate kätte toimetamist edaspidiselt õigust edastada muid dokumente (sh kättetoimetamist nõudvaid) Viktor Tšugunovile vabalt valitud 8 viisil. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu poolse
Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
lg 1 lause 3 sätestab üheselt, et kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Käesoleval juhul kohustas kohtutäitur mõlemaid võlgnikke täitmisteates teatama täiturile oma kontaktandmed. Larissa Tšugunova täitis nimetatud kohustuse, kuid Viktor Tšugunov vastavat kohustust ei täitnud.
lg 1 lause 4 kohaselt, kui võlgnik kontaktandmete teatamise kohustust ei täida või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on efektiivse täitemenetluse tagamine. Ringkonnakohus leiab, et kui täitur on pannud võlgnikule kohustuse teatada oma kontaktandmed
lg 1 lause 3 kohaselt, siis on võlgnik kohustatud vastava kohustuse ka täitma olenemata sellest, et täiturile on võlgniku aadress teada ja täitur on võlgnikule täitmisteate raskusteta kätte toimetanud. Nimetatud reegel on sätestatud selleks, et tagada efektiivsem edasine menetlus, sest sellisel juhul saab kohtutäitur olla kindel, et isik saab enda poolt avaldatud aadressil ka tegelikult dokumendid kätte. Kuna Viktor Tšugunov ei edastanud täiturile oma kontaktandmeid, võis täitur
lg 1 lause 4 kohaselt edastada võlgnikule edasised täitemenetluse dokumendid vabalt valitud viisil, sh lihtkirjaga posti teel. Seega võis kohtutäitur pärast täitmisteate kättetoimetamist edastada täitemenetluse ülejäänud dokumendid mõlemale võlgnikule lihtkirjaga. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri valikuõigus dokumentide edastamiseks sisaldab ka õigust saata abikaasadest ja ühes elukohas elavatele võlgnikele dokumendid ühes ümbrikus, kui ümbrikule on adressaatidena märgitud mõlemad abikaasad. Apellant möönab, et just sellisel viisil on ta dokumentide edastamisel toiminud ja see nähtub ka kohtutäituri poolt esitatud kirjavahetuse registrist, kus adressaatidena on märgitud mõlemad hagejad. Maakohus ei ole asjas välja selgitanud, mitmes eksemplaris kohtutäitur ühes ümbrikus hagejatele dokumente edastas, st selgusetuks on jäänud asjaolu, kas kohtutäitur on edastanud ühes ümbrikus mõlemale hagejale eraldi dokumendid või ühe dokumendi mõlemale hagejale. Viimasel juhul on hagejatel võimalik
lg 5 alusel tõendada, et üks hagejatest ei saanud mingil põhjusel dokumendi ainueksemplariga tutvuda (ei ole seda kätte saanud). Kui kohtutäitur väidab, et ta edastas ühes ümbrikus eraldi dokumendid mõlemale hagejale, tuleb tal oma väidet tõendada. 13. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta
lg-s 5 sätestatu, mille kohaselt, kui dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Juhul kui kohtutäitur on tõendanud dokumendi edastamise lihtkirjaga, tuleneb nimetatust saaja õigus tõendada, et ta ei ole dokumenti, mis on talle edastatud, kätte saanud. Tegemist on ümberpööratud tõendamiskoormisega, mida maakohus oleks pidanud hagejatele selgitama. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud
§-le 10 lg 2, mille järgi dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse ka täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kuid seda üksnes juhul, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti.
lg 1, mis annab kohtutäiturile õiguse toimetada täitemenetluse osalisele dokumente kätte lihtsustatult, on eriregulatsioon võrreldes tsiviilkohtumenetluse dokumentide edastamise regulatsiooniga. 9 Eeltoodust tuleneb, et dokumentide edastamisel tuleb kohtutäituril tõendada nende edastamise fakti mõlemale hagejale ning kui kohtutäitur on selles osas oma tõendamiskoormise täitnud, siis on hagejatel kohustus tõendada, et nad ei ole neid dokumente, mis on neile edastatud, kätte saanud. Maakohus ei ole selgitanud hagejatele õiguslikku olukorda, sh seda, et millisel menetlusosalisel on millises ulatuses tõendamiskoormis. Maakohus on rikkunud selles osas selgitamiskohustust ja jätnud täitmata TsMS §-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded.
MS § 392 lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks menetlusosalisi ka küsitleda, mida aga maakohus ei ole teinud.
§–ide 96 ja 99 koosmõjust. Maakohtu etteheited kohtutäiturile nurjunud enampakkumiste aktide edastamise tõendamise vajalikkuse osas on põhjendamatud. Käesolevas asjas on hagejad vaidlustanud 9. mail 2012 toimunud enampakkumise, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas ja kuidas on kohtutäitur teavitanud hagejaid nurjunud enampakkumistest, kus hagejate vara ei müüdud.
mail 2012 toimunud enampakkumise akti ka hagejatele kui võlgnikele kätte toimetama, kuid arvestades käesoleva otsuse punktides 12-13 märgitut, võis kohtutäitur käesoleval juhul piirduda ka akti edastamisega enda poolt valitud viisil. Ringkonnakohus on seisukohal, et enampakkumise akti kätte toimetamata (edastamata) jätmine ei kujuta endast enampakkumise olulise tingimuse rikkumist
223 lg 1 tähenduses, sest enampakkumise akti saab koostada alles pärast seda, kui enampakkumine on juba toimunud. Küll aga sõltub enampakkumise akti kättetoimetamisest (edastamisest) enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise aeg, mis on
18. Maakohus on ebaõigesti jätnud hindamata hagejate väited kohtutäituri poolt
lg 3, mille kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist, rikkumise kohta. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu ka pooltega arutanud. Kohtutäitur on kohtule esitanud väljavõtte postiraamatust (I kd lk 193), et ta on 16. aprillil 2012 edastanud hagejatele vara ümberhindamise akti ja kuulutuse. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul pärast pooltele tõendamiskoormise selgitamist võtta seisukoht ka hagejate nimetatud väite osas.
84 lg 3 nõude rikkumine kohtutäituri poolt enampakkumise läbiviimisel on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine. 19. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata sellest, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi kuulub rahuldamisele või mitte, on maakohus ebaõigesti rahuldanud hagejate nõude kinnistusraamatu kande parandamiseks ja otsustanud kanda kinnistusraamatusse korteriomandi, asukohaga XXX, ühisomanikena Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi. Seejuures ei ole maakohus viidanud mitte ühelegi õigusnormile. AÕS § 68 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks peab andma nõusoleku isik, kelle õigusi parandamine puudutab. Seega on kande muutmiseks vajalik puudutatud isiku (omaniku) nõusolek. Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande parandamiseks, siis on võimalik seda asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava kohtuotsusega. 11 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-30-09 märkinud, et kannet muuta soovival isikul on õigus esitada hagi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi. Hagi rahuldamise korral asendab kohtulahend TsÜS § 68 lg 5 kohaselt müüja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatusse. Ka
lg 1 sätestab, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Maakohus ei saanud rahuldada hagejate nõuet kinnistusraamatu kande parandamiseks ilma puudutatud isiku nõusolekut asendamata. Maakohus on siinjuures rikkunud TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust, kuna ei ole hagejatele selgitanud, et TsÜS § 68 lg 5 järgi on hagejatel õigus esitada kinnistusraamatu kande muutmiseks hagi D. Jürgensi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama hagejatele õiguslikku olukorda ning andma hagejatele võimaluse oma nõuet vastavalt täiendada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.