← Eesti

3-11-945/102

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 7§ 158§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-945 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) uurimisosakonna Lääne talituse vaneminspektor X X esitas 01.03.2011 MTA-le e-kirjaga nõude väljastada talle
  2. märtsiks 2011 kõikide tema palga määramist ja kinnitamist puudutavate alusdokumentide (vahetu juhi esildised, lisatasu määramise käskkirjad jne) kinnitatud koopiad alates
  3. jaanuarist
  4. MTA edastas 15.03.2011 vastuses X. Xle väljavõtted lisatasude määramiste käskkirjadest ning väljavõtted lisatasude esildistest kokku 28 lehel. Vastuskirjas märkis MTA täiendavalt, et koopiaid soovitud dokumentidest ei ole võimalik anda, kuna need ei ole personaalsed, vaid puudutavad kogu MTA-d. Samuti märkis MTA, et alates 01.07.2009 rakendati MTA töötajatele brutopalga kärbet suuruses 4,6%. Kärpeprotsendile vastav vähendamisele kuuluv summa arvestati töötajatele seisuga 30.06.2009 määratud brutopalgast (ametipalk + ATS-st tulenevad lisatasud + personaalne lisatasu) kuni
  5. a lõpuni ja vähendamine toimus personaalse lisatasu summast. Pärast X. X poolt halduskohtule kaebuse esitamist edastas MTA 07.07.2011 kirjaga nr 3.12/37558 X. Xle lisaks koopiad MTA peadirektori käskkirjast „Lisatasu määramine“ ja väljavõtted käskkirjade lisadest ning esildistest perioodil 01.01.2008 – 31.03.2011, kokku 36 lehel, märkides, et tehniliste probleemide tõttu olid need koopiad ja väljavõtted jäänud varem saatmata. X. X lahkus MTA teenistusest 12.05.
  7. X. X esitas 14.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles (19.05.2011 kaebuse täpsustust (I kd tl 33-34) arvestades) taotles MTA kohustamist väljastama kaebajale
  8. –
  9. aasta MTA peadirektori käskkirjad kaebajale lisatasude määramise kohta alates 01.01.2008 ning
  10. aasta II poolaasta,
  11. aasta ja
  12. aasta alates 01.04.2011 esildised kaebajale lisatasude määramise kohta. Arvestades kaebuse 13.10.2011 esitatud täpsustust (I kd tl 85-89), taotleb kaebuse esitaja: 1) MTA toimingu, mis seisnes kaebajale tema palka ja lisatasusid puudutavate käskkirjade mitteväljastamises, õigusvastasuse tuvastamist; 2) MTA kohustamist väljastama kaebajale kõik vastustaja peadirektori käskkirjad originaaldokumentidena ja tervikuna koos võimalike lisadega kaebajale lisatasude määramise kohta alates 01.01.2008 kuni ettekirjutuse tegemiseni; 3) MTA kohustamist väljastama kaebajale kõik lisatasu määramise esildised originaaldokumentidena ja tervikuna alates 01.01.2008 kuni ettekirjutuse tegemiseni. Kokkuvõtlikult põhjendas kaebaja nõuet järgmiselt. Kaebaja viibides 02.11.2008-01.11.2010 välislähetuses säilitati talle ATS § 40 alusel tema ametikoht ja palk MTA-s. Juba välislähetuses olles tekkis kaebajal kahtlus, et talle ei ole palka arvestatud õigesti, st talle arvestatakse ja makstakse palka vähem kui teistele samal ametikohal töötavatele ametnikele. Samas puudus tal lähetuses olles võimalus täpsemalt palgaarvestust kontrollida. Kaebaja palga vähenemine määratavate lisatasude arvel on jätkunud alates tema teenistusse naasmisest 02.11.
  13. Lisa2

(9)3-11-945 tasu vähendamise põhjust ei avaldata. 01.03.2011 pöördus kaebaja MTA poole nõudega väljastada talle hiljemalt 14.03.2011 kõik lisatasu määramise esildused ja käskkirjad, millega lisatasu määrati. 15.13.2011 saabus vastus, milles keelduti käskkirjade väljastamisest põhjendusel, et need ei ole personaalsed, vaid puudutavad kogu MTA-d. Kaebajale väljastati nõutud käskkirjadest ja esildistest väljavõtted, kuid needki üksnes osaliselt. Kaebajale määratav personaalne lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest väheneb palgapäevast palgapäeva ehkki kaebaja on täitnud kõik temast olenevad kriteeriumid selle lisatasu saamiseks võrdselt teiste samu teenistuskohustusi täitvate ametnikega. Seega väheneb kaebaja palk. Kuna vastustaja juures ei ole iial teenistujatele tutvustatud ega ka kätte antud neid puudutavaid teenistusalaseid käskkirju, rääkimata lisatasude esildistest, ei ole kaebajal olnud võimalik kontrollida palga määramise õiguspärasust. Avaliku teenistuse seaduse (ATS, siin ja edaspidi viited kuni 01.04.2013 kehtinud seadusele) § 37 lg 1 alusel on teenistujal õigus saada ATS § 9 või § 11 alusel makstavat palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani; lg 4 järgi makstakse palka töölepingu seaduse (TLS) 3. ptk 2. jaos sätestatud korras. TLS § 28 lg 2 p 12 alusel on tööandja kohustatud andma töötajale tema nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Kaebajal on seadusest (TLS § 28 lg 2 p 12, ATS § 160) tulenev õigus saada andmeid temale arvutatud ja makstud palga kohta. Seega peab kaebajal olema võimalus saada vastustajalt allkirja vastu kõik kaebajat puudutavad teenistusalastes küsimustes antud käskkirjad, muuhulgas ka sellised käskkirjad, millised puudutavad kaebajale palga ja lisatasude määramist. Sellise õiguse annab kaebajale ka ATS § 160, mille lg 1 järgi on kaebajal õigus

§ 7

lg-s 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul esitada kaebus halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. Kuna vastustaja oma 15.03.2011 e-kirjaga keeldus kaebajale väljastamast esildisi ja käskkirju, millega kaebajale lisatasu määrati (vähendati), on kaebaja õigustatud nõudma lisatasude esildisi ja käskkirju vastustajalt kohtu vahendusel. 13.10.2011 täpsustuses selgitas kaebaja põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks eesmärgiga esitada tulevikus vastustaja vastu kahjunõue.

  1. MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja pöördus MTA poole 01.03.2011 nõudekirjaga, milles palus väljastada talle 14.03.2011 kõik tema palga määramist ja kinnitamist puudutavate alusdokumentide (vahetu juhi esildised, lisatasu määramise käskkirjad jne) kinnitatud koopiad alates 01.01.
  2. MTA edastas 15.03.2011 kaebajale temale lisatasu määramist puudutavad dokumendid. Pärast seda pole kaebaja täiendavate nõuetega MTA poole pöördunud. Kaebaja ei teavitanud MTA-d ka sellest, et osad nõutud dokumendid jäid tal 15.03.2011 saamata. Kui MTA avastas, et tehniliste probleemide tõttu polnud kõiki dokumente kaebuse esitajale saadetud, siis 07.07.2011 saatis MTA kaebajale esitamata jäänud dokumentidest koopiad ja väljavõtted. MTA täitis tööandja TLS § 28 lg 2 p-st 12 tuleneva kohustuse. Kaebaja kirjast ei nähtunud nõuet esitada andmeid ka teiste ametnike töötasude kohta. Vaidlusaluste käskkirjade ja esildiste näol on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel, s.t käskkirjades ja esildistes on teave, mis sisaldab isikuandmeid. Vastavalt AvTS § 39 lg-le 1 võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatud alusel olemasolul AvTS-s sätestatud korras. IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis 3

(9)3-11-945 tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. AvTS § 14 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. IKS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul peab olema isikuandmete avalikustamiseks andmesubjekti nõusolek. AvTS § 38 lg 2 kohaselt, kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Seega antud juhul tagati kaebajale juurdepääs teabele, milleks tal oli seaduslik õigus. Eeltoodust tulenevalt ei ole MTA toiming õigusvastane ning kaebaja poolt nõutud andmed on talle esitatud ning nende esitamisel on järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Käesolevas asjas ei ole vaidlust kaebajale määratud lisatasude üle. 4. Tallinna Halduskohtu 22.11.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kuna tuvastamisnõue on esitatud kohtule enne 01.01.2012 (vt kaebaja vastus 03.10.2012 kohtumäärusele, I kd tl 85-89), toimub kaebeõiguse kontrollimine 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 283 lg 1 kohaselt varem (kuni 31.12.2011) kehtinud halduskohtumenetluse seadustikust (

v.r) lähtudes. Seega on kaebeõiguse aluseks

v.r § 7 lg-s 1 sätestatud põhjendatud huvi. Kaebaja vastusest kohtu 03.10.2011 määrusele nähtub, et tuvastamisnõude esitamise eesmärgiks on nõuda tulevikus vastustajalt kahju hüvitamist (I kd tl 88p). Kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt seisneb nimetatud kahju saamata jäänud palgas ja kaebaja leiab, et tema lisatasusid on vähendatud ebaõiglaselt (I kd tl 182-183). On ilmne, et kuna kaebajale on väidetav kahju tekitatud tema palga vähendamisega, siis pole seda põhjustanud nõutud dokumentide väljastamata jätmine. Seega puudub kahju hüvitamise nõude üks eeldusi – põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1), mistõttu selline hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja pole väitnud, et tal on kaevatava toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks veel mingi muu huvi. Põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamisnõude rahuldamise üks eeldusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-74-10, p 15), selle puudumise tõttu käesoleval juhul jääb vastav nõue rahuldamata ja kohus ei pea hindama selle sisulist põhjendatust. 2) Kohustamisnõuete põhjendatuse hindamisel omab tähtsust, millise nõude esitas kaebaja vastustajale 01.03.

  1. Kaebaja pöördus 01.03.2011 vastustaja poole e-kirjaga, milles oli järgmine tekst: „Seoses sooviga kontrollida minule palga määramise õigsust, palun käesolevaga mulle väljastada
  2. märtsiks 2011 aastal kõikide minu palga määramist ja kinnitamist puudutavate alusdokumentide (vahetu juhi esildised, lisatasu määramise käskkirjad jne.) kinnitatud koopiad alates
  3. jaanuarist 2004 aastast“ (I kd tl 112). Seega nõudekirjast nähtuvalt ei ole kaebaja taotlenud vastustajalt kõnealuseid käskkirju ja esildisi „originaaldokumentidena ja tervikuna“ (vt kaebaja vastused 03.11.2011 ja 30.12.2011 kohtumäärustele; I kd tl 89, 100), vaid nende koopiaid ja üksnes temaga seotud osas, mistõttu puudub tal ka õigus sellised dokumente kohustamiskaebusega nõuda. Asjas on tuvastatud, et 01.03.2011 nõutud mahus on dokumendid kaebajale käesolevaks ajaks väljastatud. See nähtub MTA uurimisosakonna 15.03.2011 kirjast nr 3.1-12/15726-1 ja 07.07.2011 kirjast nr 3.1-12/37558 (I kd tl 9, 45, 45p). Ka pole kaebaja väitnud, et ta ei ole nimetatud kirjadega edastatud dokumente (kokku 64-l lehel) vastustajalt saanud. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et on sellega kaebajale väljastanud kõik nõutud dokumendid (I kd tl 194, II kd tl 41). Seega, kuna vastustaja on kaebaja poolt 01.03.2011 taotletud toimingu soori4

(9)3-11-945 tanud, puudub kohustamisnõuete rahuldamiseks alus. Selleks ei anna alust ka kaebaja paljas kahtlus, et võib veel olla esildisi, mis on jäänud talle vastustaja poolt väljastamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. X X apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. 1) Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, nagu puuduks tal põhjendatud huvi tuvastuskaebuse esitamiseks. Kaebuses oli selgelt põhjendatud, milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi. Kaebaja kordab viiteid õigusnormidele, millest tuleneb tema õigus saada andmeid temale arvutatud ja makstud palga (ka lisatasud) kohta, ja rõhutab, et kaebaja ei saa lisatasude määramist halduskohtus vaidlustada, omamata lisatasu määramise käskkirju ja esildisi. Kaebaja taotles, et kohus tunnistaks vastustaja toimingu (palka ja lisatasusid puudutavate käskkirjade ja esildiste väljastamisest keeldumine) õigusvastaseks, sest vastustaja on oma keeldumisega piiranud kaebaja seadusest tulenevaid õigusi teada saada ning kontrollida arvestatud palga ja lisatasude õigsust, ka ei ole kaebajal siiani olnud võimalust pöörduda kaebusega kohtusse vähem arvestatud ja saadud palga küsimuses, kuivõrd andmete puudumisel ei ole kaebajal võimalik koostada seaduse nõuetele vastavat kaebust. Vastustaja tegevuse tõttu on ta vähem saadud palga ja lisatasude tõttu majanduslikult kahju kandnud ning tema ise ja tema perekond on sattunud tihtipeale ka majanduslikesse raskustesse. Vähemalt osaliselt on kaebaja palganõuded aegunud ning kaebaja ei saa enam kohtus vähem saadud palka nõuda. Isegi kui kaebajal mingil viisil sellise kaebuse esitamine õnnestuks, ei ole võimalik enam korvata kaebajal tekkinud kahju. Seega on kaebaja üheks eesmärgiks esitada halduskohtusse kahjunõue vastustaja vastu. Kohus on käitunud kaebajaga eksitavalt. Esmalt võttis kohus kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse, leides seega, et kaebaja on kaebuses piisavalt põhistanud põhjendatud huvi olemasolu tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kohus leidis, et kaebaja esile toodud põhjendatud huvi on ebapiisav, pidanuks kohus sellele tähelepanu juhtima juba enne tuvastuskaebuse menetlusse võtmist või vähemalt menetluse käigus paluma kaebajal põhjendatud huvi olemasolu osas kaebust täpsustada. Menetledes kaebust kahel kohtuistungil, ei juhtinud kohus kordagi sellele tähelepanu. Kaebajale ilmnes alles kohtuotsusest, et kohtu arvates ei saanud kaebajal olla põhjendatud huvi tuvastuskaebuse esitamiseks. Halduskohus on eksinud

§ 158

lg 2 vastu, jättes tuvastusnõudele hinnangu andmata vaidlustatud toimingu (käskkirjade ja esildiste väljastamisest keeldumine) aja seisuga ja asudes analüüsima tulevikus võib-olla esitatava hüvitamiskaebuse rahuldamise võimalust. Kohus ei olnud käesolevas asjas õigustatud hindama, kas kaebajal tekkis kahju palga vähendamisega või kas puudub mõni muu kahjunõude eeldus (põhjuslik seos). 2) Kohustamiskaebusega seonduvalt leiab kaebaja jätkuvalt, et talle ei ole väljastatud käskkirju temale määratud palga ja lisatasude kohta, samuti motiveeritud esildisi lisatasude määramise kohta. Vastustaja juures kehtiva palgajuhendi järgi on peadirektoril õigus muuta valdkonnajuhi motiveeritud esildise alusel lisatasu suurust perioodi jooksul. Selliseid motiveeritud esildisi ei ole esitatud kaebajale ega kohtule, seejuures ei ole vastustaja öelnud, et selliseid esildisi ei koostatud. 5

(9)3-11-945 Palga ja lisatasude määramise käskkirjad peavad olema vormistatud iga ametniku kohta personaalselt, st halduse üksikaktina. Käesoleval juhul on aru saada, et kaebaja palga ja lisatasude kohta vormistati käskkirjad halduse üldaktina. Vastustaja esitatud töödeldud käskkirjadest ei nähtu mingil viisil, et need oleks suunatud personaalselt kaebajale ehk et need kujutaksid endast halduse üksikakti, millega kaebajale oleks määratud palk või lisatasud. Käskkirjadel puudub mis tahes viide kaebaja nimele ja käskkirjade lisadele ning selline viide puudub ka töödeldud lehtedelt, kus on kirjas kaebaja nimi ning mingi number. Seega ei kujuta kohtule esitatud käskkirjad endast kaebajale suunatud halduse üksikakti, mistõttu ei saa järeldada, et vastustaja oleks kaebaja ees oma kohustuse täitnud. Kaebaja rõhutab lisaks, et töödeldud dokumente ei saa lugeda seaduse nõuetele vastavateks käskkirjadeks. Kui vastustaja on pidanud tarvilikuks vormistada ametnike palkade ja lisatasude kohta käskkirjad halduse üldaktidena, siis tuleb need sellisena ka kaebajale väljastada, aga mitte töödelda dokumente selliselt, et käskkiri ja kaebaja nime kandvad lehed ei ole omavahel ühitatavad. Kaebaja ei tea pealegi, kas kinnikaetud osas võib olla tema kohta kirjas ka muid andmeid kui kohtule avaldatud. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada originaaldokumendid, aga mitte töödeldud koopiad. Lisaks on kaebajal põhjendatud huvi kontrollida, kas lisatasude määramine ja muutmine toimus motiveeritud esildiste alusel ning kas kaebajat koheldi võrdselt teiste samas olukorras olevate ametnikega. Kaebaja ei ole soovinud käskkirju ja lisatasude määramise esildisi kinnitamata koopiatena ja töödeldud kujul selliselt, et erinevaid lehti ei ole võimalik omavahel ühendada. Kaebaja juhtis kohtu tähelepanu korduvalt sellele, et väljastatud käskkirjade koopiatel puudub mis tahes viide lisadele (ka esildistele) ja töödeldud lisadel (ka esildistel) omakorda viide mis tahes konkreetsele käskkirjale või esildisele. Seega on ekslik halduskohtu seisukoht, nagu oleks vastustaja täitnud kaebaja 01.03.2011 nõudekirjas soovitu. Kirjast ei saa mingil juhul välja lugeda, et kaebaja nõudis endale töödeldud dokumente kinnitamata kujul. Vastustaja on kohtumenetluses esitanud viitega AvTS-le ja IKS-le seisukoha, et kaebajale tagati juurdepääs vaid teabele, millele kaebajal oli vastustaja arvates seaduslik õigus. Seega on vastustaja ise kinnitanud ja õigeks võtnud, et ta ei ole kaebaja nõuet täitnud, on nõude täitmisest keeldunud ja esitanud kaebajale töödeldud dokumendid, mille õigsust on kaebajal võimatu kontrollida. Seega pidanuks kohus otsust tehes lähtuma vastustaja seisukohast ning kohtul tulnuks analüüsida, kas keeldumine väljastada kaebajale tervikdokumendid vastustaja viidatud põhjusel oli õiguspärane. Vastustaja on väga hästi aru saanud, millisel kujul kaebaja dokumente nõudis, ning on kaebuse õigeks võtnud selles osas, et ei ole kaebajale küsitud dokumente väljastanud kaebaja soovitud kujul. Kohus ei ole märkinud, miks ta vastustaja õigeksvõtuga ei nõustu. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga ning leiab, et vastustaja viidatud seadused ei saa käskkirjade väljastamisel takistuseks olla. Kaebaja juhtis kohtu tähelepanu ka sellele, et esildistel ja enamusel käskkirjadel puudub mis tahes viide AvTS-le. Kohus jättis selle väite tähelepanuta. Kaebaja rõhutab, et kui vastustaja teadis, et tulenevalt AvTS-st ja IKS-st on tegemist isikuandmete töötlemisega ka siis, kui vormistatakse lisatasu määramise käskkirju, siis jääb arusaamatuks, miks oli tarvilik vormistada käskkirjad halduse üldaktina, aga mitte üksikaktina (personaalselt iga töötaja kohta). Seega ei pidanud vastustaja ise käskkirjades sisalduvat teavet mingiks saladuseks. Lisaks sisalduvad käskkirjas üksnes töötajate nimed ja ametikohad, kuid ka need ei kujuta endast mingit saladust, sest vastustaja enese kodulehelt on võimalik igaühel nimetatud andmeid hankida. Vastustaja kodulehel on avalikustatud ka töötajate palga ja lisatasude andmed aasta lõikes koos töötajate nimedega, palga ja lisatasude konkreetsete arvnäitajatega. 6
(9)3-11-945 6. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Apellant ei ole veenvalt põhjendanud huvi tuvastamiskaebuse suhtes. Võimaliku vähemtasutud palga nõude esitamine ei ole piiratud ja/või otseselt põhjuslikus seoses vaidlustatava MTA toiminguga. Kaebeõigus vähemtasutud palganõudes hakkab kulgema väidetavalt vähem tasutud palga saamise (väljamakse) hetkest arvates. Kaebaja ei ole leidnud, et kohtu tuginemine

v.r § 7 lg-le 1 oli ebaõige. Erinevalt kaebaja poolt märgitust, taotles kaebaja 01.03.2011 vastustajalt just teda puudutavate esildiste ja käskkirjade väljastamist, mitte aga kogu ameti ametnike kohta käivate palgakäskkirjade väljastamist. Kaebaja saab temale määratud palga õigsust kontrollida tema palka puudutavate käskkirjade, palgalehtede ja palgakannete võrdlemisel. Seega ei ole õige, nagu puuduks kaebajal võimalus palga õigsust vaidlustada. 2) Kohustamisnõue on samuti põhjendatult rahuldamata jäetud. Vastustaja on esitanud osaliselt enne kohtumenetlust ja osaliselt kohtumenetluse ajal kaebajale kõik tema palga määramist puudutavad esildised ja käskkirjad sellise motiveeringuga, nagu need olid koostatud. Apellant ei saa kohtumenetluses nõuda jõustunud haldusaktide juurde- või ümbermotiveerimist pelgalt seetõttu, et nende motivatsioon apellandile ei meeldi või ei ole tema arvates piisav. Seda saab apellant nõuda väidetavalt vähem makstud palga nõude esitamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Arvestades kaebuse 13.10.2011 esitatud täpsustust (I kd tl 85-89), taotleb kaebuse esitaja: 1) MTA toimingu, mis seisnes kaebajale tema palka ja lisatasusid puudutavate käskkirjade mitteväljastamises, õigusvastasuse tuvastamist; 2) MTA kohustamist väljastama kaebajale kõik vastustaja peadirektori käskkirjad originaaldokumentidena ja tervikuna koos võimalike lisadega kaebajale lisatasude määramise kohta alates 01.01.2008 kuni ettekirjutuse tegemiseni; 3) MTA kohustamist väljastama kaebajale kõik lisatasu määramise esildised originaaldokumentidena ja tervikuna alates 01.01.2008 kuni ettekirjutuse tegemiseni. MTA 27.02.2011 vastuses kohtunõudele (I kd tl 44) märgitakse, et X. X lahkus teenistusest 12.05.
  2. Selles asjaolus puudub ka vaidlus. Seega ei puuduta dokumentide nõue
  3. a maile järgnevat perioodi, kuna hilisemad esildised ja käskkirjad ei saa puudutada kaebaja lisatasusid.
  4. Käesolevas asjas esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõuetega vaidlustatakse vastustaja üht ja sama toimingut – kaebaja 01.03.2011 nõude täitmist selliselt, et kaebaja nõutud käskkirju temale alates 01.01.2008 lisatasude määramise kohta ei väljastatud terviklikult ja kinnitatud koopiatena (mida kaebaja peab silmas „originaaldokumentide“ all), vaid kinnitamata ja üksnes kaebajat puudutavat infot sisaldavate väljavõtetena. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on kaebuse esitaja õiguse rikkumine keeldumisega või viivitusega kaebuse esitaja taotletud toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel (RVastS § 6 lg-d 1 ja 3). Seega on küsimus, kas toiminguga, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja käesolevas asjas tuvastamiskaebusega taotleb, rikuti kaebaja õigusi, ühtlasi oluline ka samas asjas esitatud kohustamiskaebuste põhjendatuse seisukohalt. Vastus sellele küsimusele tuleb kohustamiskaebuse lahendamisel anda sõltumata sellest, kas tuvastamiskaebus kuulub rahuldamisele. Seepärast peab ringkonnakohus otstarbekaks alustada apellatsioonkaebuse lahendamist kohustamistaotlustest. Kui nende põhjendatuse kontrollimisel selgub, et vaidlustatud vastustaja toiming, 7

(9)3-11-945 millega kaebaja õiguste rikkumise väitel kaebaja kohustamistaotlused põhinevad, ei riku kaebaja õigusi, langeb ära vajadus arutleda selle üle, kas kaebuse esitajal on mingi põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks sama toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.
  1. Apellandi väidetest, et motiveeritud esildisi ei ole temale ega kohtule esitatud, võib järeldada, et ta kordab oma halduskohtu 19.10.2012 istungil (protokoll lk 2-3 I kd tl 181-182) esitatud väidet, et talle ei ole väljastatud kõiki esildisi temale lisatasude määramise kohta perioodil alates 01.01.2008 kuni teenistussuhte lõppemiseni. Väite juurde jäi ta ka halduskohtu 01.11.2012 istungil (protokoll lk 2 tl 40). Kahtlust pole millegagi põhjendatud. Asjas on esitatud esildised lisatasu määramise kohta
  2. a jaanuarist ((I kd tl 21 pöördel, 47) ja juunist (I kd tl 48 pöördel),
  3. a jaanuarist (I kd tl 50 pöördel), juulist (I kd tl 53) ja septembrist (I kd tl 55),
  4. a jaanuarist (I kd tl 22, 57), aprillist (I kd tl 22 pöördel, 58pöördel), juulist (I kd tl 23, 60 pöördel) ja septembrist (I kd tl 23 pöördel, 62) ning
  5. a jaanuarist (I kd tl 24 pöördel, 63 pöördel) ja aprillist (I kd tl 65 pöördel). Samuti on esitatud apellandile saadetud e-kiri teatega nõutavast tulemuslikuma töö eest makstava lisatasu vähendamisega seoses teenistusaastate lisatasu suurendamisega alates 10.04.2011 (II kd tl 29, selle vähendamise kohta ei ole vastustaja selgitusel mingit esildist koostatud – vt vastustaja esindaja seletus 11.11.2012 kohtuistungi protokoll lk 3 II kd tl 41). MTA on esitanud kohtule kaebaja palgalehed
  6. a jaanuarist
  7. a aprillini (II kd tl 528). Palgalehtedelt ja nendega koos esitatud MTA selgituselt nähtub, et kaebaja lisatasude suurust on muudetud
  8. a juulis,
  9. a jaanuaris,
  10. a jaanuaris ja kaks korda
  11. a aprillis. Välja arvatud viimane muudatus, mille kohta esildise puudumist MTA kinnitab, ei ilmne, et sel perioodil oleks toimunud mingi lisatasu suuruse muudatus, mille kohta esildis puuduks. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et MTA on kaebajale esitanud kõik temal olemas olevad esildised kaebaja lisatasude muutmise kohta. Kas ja kuidas need esildised on motiveeritud, ei oma käesolevas haldusasjas tähtsust.
  12. Esildiste ja käskkirjade väljavõtted perioodi jaanuar 2008 – aprill 2011 kohta on kaebajale väljastatud kinnitatud kujul (vt I kd tl 46-65). Esildised ei ole käskkirjade lisad. Samas võib käskkirja ja esildise seose tuvastada ja nendevahelist vastavust kontrollida esildise ja käskkirjade kuupäeva ja neis märgitud kaebaja lisatasu suuruse alusel. Kinnitatud lisatasude loeteludel teenistujate kaupa (millest kaebajale on edastatud tema kohta käiv väljavõte) on viidatud käskkirjale, millega need lisatasud on kinnitatud. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et käskkirjad ja kaebaja nime kandvad lehed ei ole omavahel ühitatavad.
  13. Vaidlus puudub selles, et kaebajale pole väljastatud nõudega hõlmatud dokumente terviklike koopiatena. Halduskohtu hinnang, nagu nähtuks nõudekirjast (I kd tl 37 pöördel, 112), et kaebaja ei ole taotlenud vastustajalt kõnealuseid käskkirju ja esildisi „originaaldokumentidena ja tervikuna“, on ebaõige. Kui isik ei täpsusta, millist osa dokumendist ta soovib, on põhjust eeldada, et tema taotlus hõlmab tervet dokumenti. Selliselt on nõuet mõistnud ka vastustaja, selgitades 15.03.2011 vastuskirjas (I kd tl 9), miks ta ei väljasta soovitud dokumentidest koopiaid, vaid üksnes väljavõtted. Seetõttu on väär halduskohtu seisukoht, et 01.03.2011 nõutud mahus on dokumendid kaebajale väljastatud. Järgnevalt tuleb hinnata, kas sellega on kaebaja õigusi rikutud.
  14. Kaebajal on õigus selles, et tal on seadusest tulenevalt õigus saada andmeid temale arvutatud ja makstud palga kohta. 01.03.2011 seisuga, mil kaebaja MTA-le vastava nõude esitas, 8
(9)3-11-945 tulenes selline õigus talle ATS §-st 13 ja TLS § 28 lg 2 p-st
  1. Kuid nendest sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda kõiki käskkirju jm dokumente, mis kajastavad kaebajale palga arvutamist ja maksmist, terviklikul kujul. Teenistust ja töösuhteid reguleerivad õigusaktid ei välista palga arvestamist ja maksmist kajastavate käskkirjade, esildiste jm dokumentide vormistamist selliselt, et nendes kajastatakse rohkem kui ühe töötaja või teenistuja palgaandmeid. Selline praktika on teenistusandja otstarbekusotsus, mis ei mõjuta teenistuja TLS § 28 lg 2 p-st 12 tulenevaid õigusi. Teenistujal on TLS § 28 lg 2 p 12 alusel õigus nõuda selliseid dokumente osas, milles need kajastavad tema kohta selles sättes toodud andmeid. Alusetu on kaebaja kahtlus, nagu võiks dokumentide kinni kaetud osas olla tema kohta kirjas muid andmeid, kui kohtule esitatud. Seetõttu pole käesolevas asjas võimalik väita, nagu oleks MTA rikkunud kaebaja ATS §-st 13 ja TLS § 28 lg 2 p-st 12 tulenevaid õigusi.
  2. Eeltoodud põhjendustel puudub kaebuse rahuldamiseks nii kohustamisnõuetes kui tuvastusnõudes alus.
  3. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus muudab üksnes apelleeritud halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata. 15.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt jääb kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu rahuldamata ka kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks (kaebuselt tasutud riigilõiv ja esimese astme kohtus kantud nõustajale tehtud kulutused (vt taotlus II kd tl 35-38) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.