ja
lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Andres Asson, isikukood 39202275257, elukoht xxxx, põhiharidus, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: Viru Maakohtu 14.06.2007 otsusega
lg 2 p-de 7 ja 8, § 266 lg 2 p 3 ja § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga, Viru Maakohtu 01.12.2010 otsusega
lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga, Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, mis suurendati eelneva otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 536 tunni üldkasuliku tööga. Väärtegude toimepanemise eest on karistatud 12-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld on kohaldatud alates 13.01.2012. Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON: Andres Asson süüdi tunnistada
Andres Asson süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 4 aastat.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Andres Assoni liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust lugedes Viru Maakohtu poolt 27.06.2012 mõistetud karistus kui kergem sellega kaetuks. Sellest karistusest kuulub mahaarvamisele eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust (400 tundi üldkasulikku tööd). Seega kuulub Andres Assonil ärakandmisele 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld Andres Assoni suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus pöörata täitmisele pärast selle jõustumist. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja Andres Assonilt menetluskulu riigituludesse kokku summas 1083,05 (üks tuhat kaheksakümmend kolm eurot 5 senti) eurot. Andres Assonil tasuda väljamõistetud menetluskulu Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
) § 214 lg 2 p-s 1 tähendatud isikuna ajavahemikus 2011. a jaanuar – oktoober xxxx esitas pidevalt M Dile nõudmisi tasuda tema eest kohtukulud kriminaalasjas nr 1-10-2392 ning M. 2 D, kartes A. Assoni poolset füüsilist vägivalda, lubas raha maksta. Augustis 2011 tungis A. Asson xxxx mõisahoone juures M. Dile kallale, peksis teda rusikaga näkku ja jalaga kõhtu ning nõudis 50 euro üleandmist, mispeale M. D mõni aeg hiljem maksis A. Assonile 50 eurot. - selles, et tema
Dile jala taha, lükkas ta pikali ning nõudis jällegi raha, mispeale M. D mõni aeg hiljem maksis A. Assonile 35 eurot. Seega A. Asson
lg 2 p-s 1 tähendatud isikuna nõudes varalise kasu üleandmist ja kasutades seejuures füüsilist vägivalda, pani toime
A. Asson süüdistatakse selles, et tema 01.05.2011 kella 17.00 – 18.00 paiku xxxx hoovis tungis kallale M. Dile, lõi teda rusikaga vastu kukalt ning kui M. D kukkus, siis peksis teda jalaga kehasse ja näkku, tekitades M. Dile tervisekahjustuse ja põhjustades valu. Seega A. Asson pekstes teist inimest ja tekitades talle valu ja tervisekahjustuse, pani toime
ASJAOLUD KOHTU PÕHJENDUSED JA TÕENDID 1. Kohus analüüsib esmalt
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis, mis tähendab, et tegu on lõpule viidud nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Varalise kasu nõudmine peab seisnema selges ettepanekus anda vara üle. Väljapressimise korral on vägivald kannatanu sundimise vahend anda vara üle ning vara üleandmine ja vägivalla kasutamine võivad olla ajaliselt lahutatud. Vägivald võib olla nii füüsiline, kui ka psüühiline. A. Assoni ja M. Di vaheline konflikt sai alguse sellest, et A. Asson, M. D ja V G olid kaassüüdistatavad kriminaalasjas nr 1-10-2392, milles Viru Maakohus nad 01.12.2010 otsusega süüdi tunnistas. A. Assoni sõnul leppisid nad kolmekesi kohtuotsuse kuulutamise järel kokku selles, et kuna M. D oli see, kes koos toimepandud kauplusevarguse järel vahele jäi ja teiste kohta politseis ütlusi andis, maksab M.D ka A. Assoni ja V. G kohtukulud. V.G ütlustest nähtub, et ta sai aru, et M.Dil raha ei ole ja loobus kulude nõudmisest. Perioodil jaanuar – oktoober 2011 esitas A. Asson M. Dile korduvalt nõudmisi kohtukulude hüvitamiseks. M. D ei eita seda, et ta lubas maksta A. Assoni kohtukulud, kuid ta ei andnud lubadust vabatahtlikult, vaid teda pandi fakti ette, et ta peab maksma ja kartes peksmist ta nõustus. 3 2.
Assoni tegevuses on tõendatud eelkõige M.Di ütlustega selle kohta, et alati kui ta A.Assonit kohtas, küsis viimane raha. Augustis 2011 mõisahoone juures toimunud episoodis on väljapressimise objektiivse süüteokoosseisu esinemine A.Assoni tegevuses tõendatud kannatanu ütlustega, milledest nähtub, et tema ja K B jalutasid mõisahoone ees, kui nendele lähenes A. Asson ning küsis temalt, millal ta raha maksab öeldes, et „ta ei ole mingi loll, keda võib üle lasta“. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tuli A.Asson talle seejärel kallale, lüües teda rusikaga näkku, kui kannatanu kukkus, lõi teda mitu korda jalaga kõhtu. Peksmist kinnitab ka tunnistaja K. B, kelle sõnul ütles A. Asson M. Dile, et „mind lolliks ei tehta“ ja seejärel lõi teda paar korda rusikaga näkku ning kui kannatanu kukkus maha lõi teda paar korda jalaga kõhtu. Kannatanu tunnistab, et paar päeva hiljem andiski A. Assonile 50 eurot. Raha üleandmist kinnitab tunnistaja P P, kes raha üleandmist nägi. Väljapressimise objektiivse süüteokoosseisu tunnused A. Assoni tegevuses septembris 2011 xxxx maja juures toimunud episoodis on tõendatud samuti kannatanu ütlustega, milledest nähtub, et ta sai A. Assoniga juhuslikult kokku xxxx maja juures tänaval, A. Asson küsis raha ja seejuures pani talle jala taha nii, et ta kukkus seljaga vastu äärekivi. Ta lubas raha maksta ja mõned päevad hiljem andiski A. Assonile 35 eurot. Ka A.Asson tunnistab, et pidas loomulikuks, et M.D tema kohtukulud hüvitab, seda oli kannatanu temale korduvalt lubanud ja lubaduse täitmist tuletas ta kannatanule korduvalt meelde viimaselt raha nõudes. Ta tunnistab sedagi, et oli vihane kuna M.D andis korduvaid lubadusi raha tasumiseks aga ei teinud seda. Ta tunnistab, et M.D on temale andnud kahel korral raha kokku 85-100 eurot, ta on nõus tasuma M.Di poolt esitatud tsiviilhagi. xxxx maja juures toimunu kohta annab A.Asson ütlusi, milledest nähtub, et ta ei pannud kannatanule jalga taha ega tõuganud. Väidab, et komistas oma jala otsa ning seejärel kukkus otsa M.Dile, koos kukkusid pikali, tema teada sel korral rahast juttu polnud, kannatanu vigastusi ei saanud. A.Assoni kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli kannatanul nina verine ja räägiti ka raha maksmisest, kannatanu ütles mingi päeva mil raha toob. Ütlustes olevaid vastuolusid selgitades väitis A.Asson kohtuistungil, et ajas episoodid segi, et nina oli kannatanul verine mõisahoone juures toimunud episoodi ajal. Tunnistab, et ka mõisahoone juures toimunud episood algas sellest, et ta komistas M.Dile otsa, siis kannatanu arvas, et teda rünnatakse ja läks rüseluseks, tunnistab kannatanu löömist rusikaga ja jalaga. Tunnistab, et läks seekord M.Di juurde kuna viimane oli kuritarvitanud tema usaldust, ei olnud andnud talle lubatud raha. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et puudub väljapressimise koosseis kuna A.Asson pole raha nõudnud, on vaid raha küsinud, et raha küsimise ajal pole ta tarvitanud vägivalda ja väidetava vägivalla tarvitamise ajal pole küsinud raha. Süüdistatav tunnistab ise, et ta korduvalt küsis M. Dilt, millal ta hakkab võlga tasuma, et on võla tasumist korduvalt nõudnud. 2011 augustis mõisahoone juures toimunud füüsilist vägivalda ja selle seotust rahanõudmisega on kinnitanud nii M.D, tunnistaja K.B kui ka A.Asson. Septembris xxxx tänaval toimunud episoodis tõendavad A.Assoni poolset füüsilist vägivalda ja raha nõudmist vaid kannatanu ütlused, kuid kohtul pole põhjust neis kahelda. Raha nõudmist süüdistatava poolt ja selle seotust vägivallaga kinnitab ka septembris – oktoobris 2011 A. Assoni ja M. Di vaheline kirjavahetus facebookis, millest nähtub A.Assoni nõudlik toon kannatanult raha küsimisel ja kannatanu lubamine raha maksta, kuna „ma ei taha et sa kallale mulle tuleks jne ma tahaks rahus xxxx vahel kõndida mitte karta“ . 3. A. Asson on oma tegevust korduvalt õigustanud väitega, et ta nõudis vaid M.Diga sõlmitud kokkuleppe täitmist, et viimane oli talle korduvalt lubanud raha anda, kuid ei teinud seda. 4 Kaitsja taotles kohtuistungil süüdistatavale etteheidetava teo ümberkvalifitseerimist omavolina
järgi.
sätestab vastutuse oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega. Tõelise õiguse all
mõttes mõeldakse isikule reaalselt kuuluvat õigust, mis kuulub talle üld- (nt seadus) või üksikakti (nt lepingu) alusel. Oletatava õiguse all ei tule mõista aga mitte pelgalt isiku subjektiivset arusaama oma õigustest, vaid seda peavad toetama ka õiguskorras tervikuna omaksvõetud arusaamad ning süüdlane peab pidama seda enda tegelikuks õiguseks (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-88-03 p 9). Oletatava õigusena võib mõista üksnes seadusega tagatud õiguse oletamist, mille esinemist on süüdlasel õigus ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames oletada (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-104-05 p 10.2). Kohus leiab, et A. Assonil ei olnud mingit alust arvata, et tal oleks õigus kannatanult mingit raha nõuda. Asjaolu, et M. D lubas raha maksta, kuid ei ole oma lubadust täitnud, ei saanud õigustada süüdistatava edaspidist tegevust, mis oli suunatud kannatanult raha saamisele jõu abil. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-97 asunud seisukohale, et isiku eelnev lubadus raha anda ei tekita iseenesest tsiviilõiguslikku kohustist. Lubadus kellelegi raha üle anda ei too lubajale kaasa mingeid õiguslikke kohustusi ega loo teistele isikutele õigust seda summat nõuda, sellistel asjaoludel raha nõudmine on kvalifitseeritav väljapressimise mitte omavolina. 4. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Kuna kaitsja leiab, et nõudes M. Dilt raha, tegutses A. Asson koosseisueksimuses (
), mis välistab tahtluse, siis võtab kohus seisukoha koosseisueksimuse osas enne tahtluse liigi küsimuse lahendamist. Koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-95-05 p 8). Koosseisueksimus välistab tahtluse ja isikut ei saa vastutusele võtta tahtlikult toimepandud süüteo eest, kuid vastutus säilib ettevaatamatu süüteo eest, kui see on eriosas eraldi karistatavaks tunnistatud. Käesolevas asjas ei ole A. Asson ega tema kaitsja osutanud kriminaalmenetluse kestel ühelegi
§-s 214 sätestatud kuriteokoosseisule vastavale faktilisele asjaolule, millest A. Asson teadlik poleks olnud, ka kohus ei leidnud asjaolusid, mis viitaksid eksimusele mingite faktilise asjaolu suhtes. Kohus leiab, et süüdistatav pani väljapressimise toime kavatsetult, s.o ta seadis endale eesmärgiks nõuda kannatanult raha ja kasutas seejuures vägivalda, kahel korral andiski kannatanu talle raha. Väljapressimine on vaadeldav ühe jätkuva kuriteona, kuna raha nõudmine oli pidev ning kantud ühest tahtlusest.
Kohus leiab, et mida enesestmõistetavam on teo keelatus, seda vähem tõenäoline on keelueksimus. Keelueksimuse puhul ei tea isik kas üldse vastava normi olemasolu, seega ka 5 selles sisalduvat keeldu ja siit tulenevat karistatavust, või isik teab normi olemasolu, kuid arvab ekslikult, et keelunorm ei kata tema tegu. Enamasti teab tegija oma teo keelatust, eelkõige põhikaristusõiguses sanktsioneeritud keeldude osas. Sel juhul tegutseb ta otsese ebaõigusteadvusega. Süütegude korral, mille ebaõigussisu on ilmne ja üldarusaadav, ei ole vaja normi teadmist tõendada ning tegija vastavasisulised väited on asjakohatud. Ühiskonnas kehtiva tavaarusaama järgi on enesestmõistetav, et kohustuse täitmise nõudmine vägivalla abil on keelatud, enesestmõistetav on seegi, et keegi ei pea tasuma teise inimese kohtukulusid. Seega nõudes M. Dilt oma kohtukulude hüvitamise katteks raha ja kasutades seejuures vägivalda tegutses A. Asson otsese ebaõigusteadvusega ja tema käitumise ebaõigussisu pidi talle ilmne olema, mistõttu on välistatud keelueksimus süüditastatava käitumises. Seega ei esine A. Assoni süüd välistavaid asjaolusi 7.
Assoni tegevuses 01.05.2011 xxxx K T hoovis toimunud episoodis on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et ta oli koos sõpradega K. T hoovis, kui sinna tuli A. Asson, sammus otse tema poole ja midagi ütlemata lõi käega pähe ning kui ta oli pikali kukkunud, siis tagus veel jalgadega, peale peksmist tundis ta valu, pöördus arsti poole. M. Di löömist A. Assoni poolt tunnistavad ka F N, K L, A K ja E I. A. Asson tunnistab oma süüd käesolevas episoodis, eitab vaid M. Dit jalaga peksmist.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise ja kehalise väärkohtlemise eest sätestamata täpsemalt, mis viisil tervisekahjustus tekitatakse või kehaline väärkohtlemine toime pannakse. Käesolevas episoodis on usaldusväärselt tõendatud, et A. Asson lõi korduvalt M. Dit ja põhjustas sellega viimasele valu ja ja patsiendikaardil tuvastatud tervisekahjustused- pindmine peavigastus, pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon. A.Asson väidab, et peksis M.Dit eelnevalt kaupluses toimunud sõnavahetuse tõttu oma au kaitseks, seetõttu on põhjendatud käsitletava episoodi kvalifitseerimine
Subjektiivsest küljest eeldab kehaline väärkohtlemine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses kavatsetult, s.o peksmisega valu tekitamine oli tema eesmärgiks mille nimel ta aktiivselt tegutses ja mille ta ka saavutas. A. Assoni tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus 8.
lg 2 p 1 näeb karistusena ette vangistuse neli kuni kaksteist aastat.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et A. Assoni puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud isikuga. Väljapresimise süüdistuses karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine,
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et kasutatud vägivald ei olnud intensiivne, kannatanule ei tekitatud raskeid tervisekahjustusi ja varaline kahju polnud suur. Arvestades kuritegude tehiolusid, A. 6 Assoni süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis vastab lõpliku liitkaristusena raskeima kuriteo eest ettenähtud karistuse alammäärale. Tsiviilhagi
lg 2 p 1 ja § 121 järgi moodustanud liitkaristuse
A. Asson on varasemalt süüdi mõistetud Viru Maakohtu 27.06.2012 kohtuotsusega
Nimetatud kohtuotsusega mõisteti temalt välja ka sundraha 435 eurot, mis vastab teise astme kuriteo eest väljamõistetava sundraha suurusele. Kahes erinevas menetluses uuritud kuriteod olid toime 7 pandud sisuliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning mõlemad kriminaalmenetlused ajaliselt kattuvad. Vaatamata sellele ei ole A. Assoni poolt sisuliselt ühel ajal toime pandud kuritegusid menetletud ühes menetluses. Kuna Viru Maakohtu 27.06.2012 otsusega mõisteti A. Assonilt välja sundraha, siis oleks teistkordne sundraha väljamõistmine käesolevas menetluses lubamatu, kuid kuna A. Asson pani arutatavas asjas toime esimese astme kuriteo, siis tuleb temalt välja mõista esimese ja teise astme kuriteo eest väljamõistetava sundraha vahe, milleks on 365 eurot (800 eurot sundraha esimese astme kuriteo eest – 435 eurot väljamõistetud sundraha teise astme kuriteo eest = 365 eurot). Seega jäävad A. Assoni kanda menetluskulud kokku summas 1083,05 eurot. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Anne Väinaste Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Pilt Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2013 kohtuotsuse RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 15. mai 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 05. oktoobril 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.