← Eesti

3-12-505/31

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2013, Tallinn Haldusasja n

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-12-505 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X X esitas 07.02.2012 Rahandusministeeriumile avalduse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Avalduse järgi viibis taotleja alusetult vahi all 04.05.2011 kuni 11.08.2011 so kokku 100 päeva, mistõttu kuulub talle hüvitamisele 6489 eurot. Avaldusele oli lisatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.08.2012 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus kriminaalasjas nr
  3. Rahandusministeerium jättis 14.02.2012 kirjaga nr 4-4/2360 X X avalduse läbi vaatamata. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.08.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt X. X enda õigusvastane käitumine põhjustas tema kahtlustatavana kinnipidamise ja tõkendina vahistamise kohaldamise ning vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi AVVKHS) § 1 lg 3 p-le 1 ei kuulu vahi all viibitud aeg hüvitamisele.
  4. X X esitas 11.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Rahandusministeeriumilt tema kasuks välja hüvitis alusetult võetud vabaduse eest (100 päeva) summas 6489 eurot. AVVKHS § 1 lg 1 p 2 kohaselt on hüvituse saamise õigus isikul, kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega. Kaebaja vastab hüvitise saajale kehtestatud nõuetele. Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses esitatud seisukohad on väärad. Kaebaja ei ole mitte millegagi kaasa aidanud sellele, et temalt võeti alusetult vabadus. Kaebaja pole kunagi ennast kahtlustuses süüdi tunnistanud. AVVKHS § 5 lg 1 kohaselt makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kaebaja viibis alusetult vahi all kokku 100 päeva. Eestis oli sel ajal kehtivaks miinimumpalgaks 278,02 eurot ning seega on hüvitise suuruseks 6489 eurot (278,02/30 = 9,2673 ehk 9,27 eurot x 7 x 100).
  5. Rahandusministeerium palus jätta X X kaebus rahuldamata. Isiku õiguse üle taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist otsustab kriminaalmenetluses kohus, prokurör või uurija. Vastustaja on vaid hüvitise väljamaksja, kellel puudub õigus otsustada taotluse sisulise põhjendatuse üle; Rahandusministeeriumi ülesandeks on taotluse vormiline kontroll. Kuna Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.08.2011 määruses oli märgitud kahju hüvitamist välistav asjaolu, jättis Rahandusministeerium kaebaja taotluse läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et kaebajale tuleb hüvitist maksta, siis on hüvitise summa taotletust väiksem, sest AVVKHS § 5 lg 2 järgi määratakse päevapalga suurus kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga ilma murdosa arvestamata. Miinimumpalk
  6. a oli 278,02 eurot, seega päevapalga suurus on 278,02:30 = 9 eurot ning hüvitise suuruseks oleks 7 x 100 x 9 = 6300 eurot.
  7. Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2012 otsusega X X kaebuse rahuldamata. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine on AVVKHS kohaselt välistatud üksnes juhul, kui õigeksmõistvas otsuses on märgitud kahju hüvitamist välistav asjaolu (vt RKÜKo 01.02.2008, 3-3-1-15-07, p 34). AVVKHS § 2 lg 2 kohaselt kui selle seaduse § 1 lg 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.08.2012 määrusest nähtub, et prokurör on leidnud, et kaebajale ei tule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada põhjusel, et tema tegevus kohtueelses menetluses (tõele mittevastavate ütluste andmine kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, talle teadaoleva tapmise toimepanija varjamine ning tunnistajaga kokkuleppe sõlmimine, et viimane jätaks kuriteost teatamata) ei võimaldanud õigeaegselt anda põhjendatud hinnangut kaebajat süüstavatele tõenditele ja põhjustasid temalt vabaduse alusetult võtmise. Eelkirjeldatud prokuratuuri poolt tuvastatud asjaolud välistavad kaebajale kahju hüvitamise, kuna AVVKHS § 1 lg 3 p 1 kohaselt ei hüvitata kahju 2

(4)3-12-505 isikule, kes oma tahtliku tegevusega põhjustas endalt vabaduse alusetult võtmise. Kaebaja paljasõnaline väide, et 11.08.2012 määruse seisukohad on väärad, ei kummuta kriminaalasja nr 11230105135 kohtueelses menetluses tuvastatud asjaoludel rajanevat prokuratuuri järeldust. Kaebaja pole väitnud ja asjas puuduvad andmed selle kohta, et prokuratuuri määrus oleks vastavas osas seaduses ettenähtud korras vaidlustatud. Vaidlustamisviite puudumine 11.08.2012 määruses ei tähenda, et see määrus pole edasikaevatav, tegemist on vormiveaga, mis võib anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seega kuulub vaidlus AVVKHS § 1 lg 3 p 1 kirjeldatud asjaolude esinemise üle lahendamisele teises menetluskorras. Vastustaja on kaebaja 07.02.2012 avalduse rahuldamata jätmise ebaõigesti vormistanud avalduse läbivaatamata jätmisena, sest Rahandusministeeriumi 14.02.2012 kirjast nr 4-4/236 nähtuvalt on vastustaja kaebaja avalduse sisuliselt lahendanud. Nimetatud puudus ei too aga kaasa kaebuse rahuldamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. X X esitas 12.12.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 12.11.2012 otsus ning kaebus rahuldada. Kohus on valesti sisustanud AVVKHS § 1 lg 3 p
  2. Kriminaalasja lõpetamise määruses on prokurör asjakohatult väitnud, et kaebaja ise põhjustas enda vahistamise. Kaebaja ei ole end kunagi talle esitatud kahtlustustes süüdi tunnistanud ega enda vahistamiseks nõusolekut andnud. Kriminaalasjas on jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud X X. Halduskohtu arusaam, et alusetult vabaduse võtmise eest hüvitise saamiseks pidanuks kaebaja vaidlustama prokuröri määruse, on vastuolus AVVKHS §-ga
  3. Halduskohus on ise pädev välja selgitama, kas esinevad AVVKHS § 1 lg 3 punktis 1 nimetatud hüvitise maksmist välistavad asjaolud. Selliste asjaolude esinemist peab kohtumenetluses tõendama riik. Käesoleval juhul ei ole riik esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks, nagu oleks kaebaja ise põhjustanud endalt vabaduse võtmise. Seetõttu puudus alus kaebuse rahuldamata jätmiseks.
  4. Rahandusministeerium palub jätta X X apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes hüvitise maksmisest keeldumise kirjas ja halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Põhjendatud pole apellandi väide, et kriminaalasja lõpetamise määruses on prokurör suvaliselt ja asjakohatult väitnud, et kaebaja ise põhjustas enda vahistamise. Kaebaja on prokuratuuri määrusega tutvumise kohta allkirja andnud ning puuduvad tõendid määruse vaidlustamise kohta. Seega on kaebaja nõustunud prokuratuuri määrusega. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et prokuröri määrust ei ole vaja vaidlustada. KrMS § 230 kohaselt on prokuratuuri määrused vaidlustatavad. Rahandusministeeriumi ülesandeks on taotluse vormiline kontroll ning ministeerium on vaid hüvitise väljamaksja, kellel puudub õigus teostada kontrolli taotluse esitamisele eelnenud kriminaalmenetluse üle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Nõustudes halduskohtu järelduste ja otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4).

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajalt oli alusetult vabadus võetud ja sellega talle AVVKHS kohaselt kahju tekitatud ning et kahju hüvitamine on välistatud juhul, kui õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse tühistamise (muutmise) otsuses on AVVKHS § 1 lg-s 3 nimetatud kahju hüvitamist välistav asjaolu märgitud. Põhjendatud pole aga kaebaja seisukoht, et kui vastav asjaolu on märgitud prokuröri (või uurija) kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, siis ei ole see tuvastus kohtule siduv ning halduskohus on ise pädev välja selgitama, kas esinevad AVVKHS § 1 lg 3 p-s 1 nimetatud elulised asjaolud, mis annavad võimaluse keelduda hüvitise maksmisest. AVVKHS § 2 lg-s 1 sätestatu kohaselt hüvitise taotlemise õigus tekib mitte üksnes kriminaalmenetluses kohtu tehtud vastava kohtuotsuse jõustumise, vaid ka menetluse lõpetamise 3

(4)3-12-505 määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kohus, samuti prokurör, uurija või muu ametiisik, kes teeb lg-s 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud ning kui AVVKHS § 1 lg 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses. Ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 206 p 5 järgi tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märkida kriminaalmenetluse kulud, milleks KrMS § 177 p 4 ja § 190 p 3 järgi on ka AVVKHS alusel makstavad summad. Seega kahju hüvitamist välistavad asjaolud tuleb olenevalt kriminaalmenetluse etapist tuvastada üldkohtul, prokuröril või uurijal. Käesoleval juhul on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.08.2011 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses märgitud, et S. X vahistatus kestis 100 päeva (p 4), kuid AVVKHS § 1 lg 3 alusel jääb alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamata (p 5). AVVKHS ega muu õigusakt ei anna halduskohtule pädevust AVVKHS kohaldamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid tuvastada, vaid nagu eespool selgitatud, on see pädevus üldkohtul, prokuröril või uurijal kriminaalmenetluse reeglistikust lähtuvalt. Kaebaja teistsugune seisukoht on ekslik ega tugine kehtivatele õigusnormidele ja kohtupraktikale (vt halduskohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahendit asjas nr 3-3-1-1-15-07). Kaebaja ega vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust ega menetluskulude nimekirja ja kuludokumente halduskohtule ega ringkonnakohtule esitanud, mistõttu

§ 109lg 1 alusel jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.