Obsah (4)

§ 42§ 4§ 41§ 44

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-283 Otsuse kuupäev 13.september 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Vostok Oil kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.de

) sätestatud määra. PMTK 12.05.2011 otsusega nr 12.2-7/244-1 jäeti käibemaksu tagatise vähendamise taotlus rahuldamata ja määrati osaühingule tagatiseks 100 000 eurot. 1 PMTK tunnistas 16.03.2012 otsusega nr 12.2-7/244-2 kehtetuks 12.05.2011 otsuse nr 12.2-7/244-

1. Tulenevalt PMTK 16.03.2012 otsusest ja Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-2411 oli OÜ-l Vostok Oil 27.07.2010 a. määratud tagatise alusel õigus tegutseda kuni 15.04.
3. 23.11.2012 esitas OÜ Vostok Oil maksuhaldurile kütuse müügi registreeringut taotleva isiku äriplaani koos nõutud lisadokumentidega ning taotluse tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise vähendamiseks. MTA 27.12.2012 otsusega nr 12.2-7/342-2 vähendati OÜ Vostok Oil käibemaksu tagatist, määrati tagatise summaks 60 000 eurot ja kohustati osaühingut tagatis esitama hiljemalt 27.01.
4. MTA otsusega nr 12.2-7/342-3 pikendati kaebaja taotlusel tagatise esitamise tähtaega, ning kohustati OÜ-d Vostok Oil esitama määratud summas tagatis maksuhaldurile hiljemalt 22.02.
5. OÜ Vostok Oil esitas 07.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.12.2012 otsuse nr 12.2-7/342-2 tühistamise nõudes. 22.02.2013 a esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes keelata MTA-l teha kaebaja suhtes kütuse käitlejana registreeringu peatamise otsust vedelkütuse seaduse (

) § 15 lg 5 alusel. Tallinna Halduskohtu 22.02.2013 määrusega rahuldati kaebaja taotlus ja keelati MTA-l kaebaja suhtes majandustegevuse registris kütuse müügi registreeringu peatamise otsuse tegemise kuni 24.2013.a Tallinna Ringkonnakohus oma 14.03.2013 määrusega rahuldas MTA määruskaebuse ning tühistas halduskohtu 22.03.2013 määruse ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Halduskohus andis 11.02.2013 määrusega OÜ Vostok Oil kaebuse üle Tartu Halduskohtu alluvusse, määrus jõustus 01.03.2013.a 15.08.2013 esitas OÜ Vostok Oil Tartu halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, paludes MTA 27.12.2012 otsuse nr 12.2-7/342-2 kehtivuse peatamist osas, millega määrati osaühingule käibemaksu tagatise summaks summa, mis ületab 6000 eurot, ning kohustada MTA-d registreerima osaühingu majandustegevuse registris järgmisel päeval arvates esialgse õiguskaitse määruse kättesaamisest kuni käesolevas asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni tingimusel, et OÜ Vostok Oil on MTA-le tagatise summas 6000 eurot esitanud. Tartu Halduskohtu 26.08.2013 a määrusega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebuse esitaja nõuded ja põhjendused 3. OÜ Vostok Oil palub tühistada Maksu- ja tolliameti 27.12.2012 otsus nr 12.2-7/342-2 osas, millega tagatise suuruseks määrati 60 000 eurot. Kaebaja märgib kaebuse põhjendustes, et vaidlustatud maksuotsusest ei selgu, milline on esitatud asjaolude seos

§ 42

lg-ga 51 ja milliseid järeldusi on maksuhaldur konkreetsetest asjaoludest teinud. Samuti ei selgu otsusest, miks määrati tagatise suuruseks just 60 000 eurot, ja miks mitte näiteks 10 000 eurot. Seega on maksuhalduri vaidlustatud otsus motiveerimata. Olukorras, kus viimase kahe aasta jooksul ei ületanud kaebajal tasumisele kuulunud käibemaks aastas 23 000 eurot, on 60 000 euro suuruse tagatise määramine ilmselgelt ebaproportsionaalne.

1. Otsuses on välja toodud, milliste kuude kohta on OÜ Vostok Oil esitanud käibemaksu parandusdeklaratsioone ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustuse deklaratsioone; soetatud ja müüdud kütuse kogused eri kuude lõikes; Aivo Pärna poolt kolmandatelt isikutelt saadud töötasu; 2011 majandusaasta puudumine 2 äriregistris, laenude andmine – kuid otsusest ei selgu, millist tähendust on need asjaolud tagatise määramisel omanud ja kuidas neid näitajaid arvesse võeti. Ka OÜ Vostok Oil maksevõimelisuse ja maksukäitumise hindamisel ei nähtu, kuidas neid asjaolusid on konkreetse tagatise suuruse määramisel arvestatud. Maksevõimelisuse hindamisel Altmani võrrandi kasutamisel saadud tulemus 2,21 ei ole kontrollitav.
2. Maksuhaldur on otsuse tegemisel lähtunud ka kaalutlustest ja asjaoludest, mis seaduseandja tagatise suuruse määramisel asjakohaseks pole pidanud – juhatuse liikmega seotud muude äriühingute maksukäitumine ja aruandekohustuslikkus. Ühe äriühingu maksuvõlast ei saa teha järeldust teise ettevõtte tulevase maksekäitumise kohta. Seega ei võimalda ka selle äriühingu maksekäitumine teha Vostok Oil suhtes negatiivseid järeldusi. Samal seisukohal on kaebaja ka kaebajaga seotud isikute majandusaasta aruannete esitamise kohta. Ühe äriühingu aruandluskohustuse täitmise pinnalt ei saa teha järeldust teise äriühingu tulevaste kohustuste täitmise ega usaldusväärsuse kohta.
3. Asjaolu, et A. Pärnal on kehtiv kriminaalkaristus pistise andmise eest, ei vasta tõele. Harju Maakohtu 19.05.2009 otsusega nr 1-08-4276 karistati A. Pärna pistise lubamise eest. Samas on maksuhalduri otsus vastuoluline – ühest küljest on tagatist vähendatud, mis on võimalik juhtumis- ja kontrollorganite liikmete laitmatu reputatsiooni korral, tagatise suuruse määramisel on aga leitud, et vajalik reputatsioon puudub. Kaebaja leiab, et ebaproportsionaalselt suure tagatise määramine välistab isiku tegutsemise kütuse müüjana ja rikub sellega põhiseadusest tulenevat ettevõtlusvabadust.
4. Kaebuse täiendavas põhjenduses (tlk.136-137) märgib kaebaja, et põhjendamatu on määrata tagatist lähtuvalt maksimaalsest kuisest käibemaksukohustuse summast kütusetehingutelt. Selle asemel on kohane lähtuda tasumisele kuuluvast käibemaksukohustusest, võttes aluseks näiteks eelnevate kuude keskmise või vastava prognoosi. Tagatise eesmärgiks ei ole tagada tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse täitmine. Vastustaja seisukoht
5. Vastustaja ei nõustu OÜ kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
6. Ilma tagatist esitamata ei ole võimalik kütuseturul tegutseda ning

§ 4

² lg-s 5 sätestatud tingimuste koosesinemise korral on MTA-l võimalik kütuse müüja taotlusel kaaluda 100 000 € suuruse fikseeritud tagatise vähendamist. Vaidlustatud otsusest nähtub üheselt, et MTA tuvastas esmalt OÜ vastavuse

§ 4

² lg-s 5 sätestatule, s.o tagatise 4 vähendamise eelduste täidetuse, millest tulenevalt võis MTA asuda kaaluma tagatise vähendamist. MTA määras OÜ-le tagatise vähendatud suuruseks 60 000 €. MTA põhjendas vähendatud tagatisena 60 000 € summa määramist asjaoludega, mis on ära toodud vaidlustatud otsuse punktis

1. Otsusest nähtuvalt on MTA kõiki otsuse p-s 3 välja toodud asjaolusid kogumis hinnanud ning arvestanud tagatissumma vähendamisel.
2. Vaidlusaluses otsuses on maksuhaldur lähtunud OÜ Vostok Oil poolt taotluse lisana esitatud kütuse müügi registreeringut taotleva isiku äriplaanist, mille kohaselt on OÜ Vostok Oil maksimaalne planeeritav kuine käibemaksu maksukohustuse summa kütusetehingutelt 60 000 eurot. Arvesse võetud asjaolud on kajastatud otsuse punktis
3. Eeltoodut arvestades ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et vähendamise tulemusena määratud tagatissumma on ebaproportsionaalselt suur. 3 Vastustaja rõhutab, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur määranud isikule tagatissummaks minimaalset summat, mis on 100 000 eurot ,vaid on vähendanud seda 60 000 eurole. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kaebuses ühtegi põhjust, miks puuduvad kaebajal võimalused maksuhaldurile tagatise esitamiseks või milliseid samme on kaebaja teinud, et maksuhaldurile tagatis esitada.
4. MTA hinnangul on asjassepuutumatu kaebaja etteheide selle kohta, et maksuhaldur on vähendamise võimalikkust hinnates pidanud võimalikus tagatist vähendada, kuigi tagatissumma määramisel on tagatissumma suuruse kaalutlemisel arvestanud ka asjaoluga, et kaebaja juhtorgani liikmel ja kaebaja äripartneritel ei ole laitmatu ärialase reputatsiooniga. Vastustaja märgib, et kuna kohus ei kontrolli tagatise

§ 42

lõikes 2 näidatud 100 000 euro asemel 60 000 euroni (s.o 40 000 euro võrra) vähendamise õiguspärasust, vaid üksnes 60 000 euro (6000 euro suuruse tagatisega nõustumise järel 54 000 euro) suuruse tagatise nõude õiguspärasust, pole asjakohased kaebuses esitatud väited, et tagatise vähendamine

§ 42lõike 5 p-s 1 nimetatud asjaolu ilmnemisel pole üldse lubatud.

Kui tagatise vähendamine pole lubatud, pole asja lahendamisel tähtsust, kas maksuhaldur oleks pidanud kaalumisel veel mõnda asjaolu arvestama, kas arvesse võetud asjaolud on asjakohased ning kas kaalutlusotsuse tegemist on piisavalt põhjendatud. Antud juhul on maksuhaldur pidanud vähendamist võimalikuks ja seda ei ole vaidlustanud ka kaebaja. 12. Vastustaja märgib, et tagatise kui ennetava meetme iseloomust tulenevalt on tegemist ebatäieliku teabe põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega ning

annab maksuhaldurile vajalikuks peetava tagatise summa suuruse määramisel väga avara kaalutlusõiguse. Vaidlusalusest otsusest nähtub selgelt, et maksuhaldur on tagatissumma määramisel kaalutlusõigust teostanud ning otsuses on kajastatud kõik asjaolud, mida maksuhaldur on kaalutlusotsust tehes arvesse võtnud. 13. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ei oleks kaebaja maksevõimelisuse analüüsi korral tohtinud kasutada altmani jätkusuutlikkuse valemit.

§ 4

² lg-s 5¹ on sätestatud, et MTA lähtub tagatise vähendamisel eelkõige nimetatud paragrahvi lg-s 4 sätestatust.

§ 4

² lg 4 p 3 võimaldab maksuhalduril tagatise määramisel lähtuda isiku maksevõimelisusest. Asjaolu, kuidas maksuhaldur maksevõimelisust hindab, on maksuhalduri enda otsustada ning käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud omapoolseid arvutuskäike, mis maksuhalduri seisukohti kahtluse alla seaks ja neid ümber lükkaks. MTA on otsuse p 3.1 välja toonud kõik asjaolud, mis maksuhalduri hinnangul iseloomustavad isiku maksevõimelisust ning altmani valemi tulemus on vaid üks osa otsuse punktis 3.1 kajastatud. Kohtu otsus ja põhjendused 14. Kaebuse esitaja OÜ Vostok Oil taotleb MTA 27.12.2012 otsuse nr 12.2-7/342-2 tühistamist. Nimetatud otsusega vähendas MTA osaühingu käibemaksu tagatist ning määras tagatiseks 60 000 eurot. Tagatis tuli otsuse järgi esitada hiljemalt 27.01.2013, seda tähtaega pikendas MTA kaebaja taotluse alusel kuni 22.02.2013.a. MTA tagatise vähendamise otsuse aluseks on olnud osaühingu poolt MTA-le 23.11.2012 a. esitatud taotlus käibemaksu tagatise vähendamiseks alla

-s sätestatud määra (tlk.9). Seega ei ole kaebaja antud asjas vaidlustanud MTA otsust tagatise vähendamise osas, vaid vaidlustab määratud tagatise suurust ehk vaidlustab maksuotsust osaliselt. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole põhjendanud, miks tagatis on määratud just summas 60 000 eurot, mitte aga mingis teises summas, näiteks 10 000 eurot. Kaebaja leiab, et määratud tagatis 60 000 eurot on ebaproportsionaalselt suur. 4 15. Vedelkütuse käitlemise alused ja kord on sätestatud vedelkütuse seaduses (

). Selle seaduse § 3 lg 3 kohaselt saab kütust müüa äriühing, kes on nõutava tingimusena esitanud MTAle

§-s 41 nimetatud tagatise. Seega ilma tagatist esitamata kütusemüügiga tegeleda ei ole lubatud. Tagatis loetakse esitatuks, kui MTA on tagatise aktsepteerinud (

§ 41) .

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 122 kohaselt võib isik, kellel tekib tagatise esitamise kohustus, valida järgmiste tagatise liikide vahel: 1) Käendus; 2) Deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma; 3) Riigi, valla või linna kasuks seatud registerpant või hüpoteek. 16.

§ 42lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot.

Sellest sättest nähtub, et seaduseandja on kütuse müüjale seadnud tagatise kindlas summas, mitte mingis summa vahemikus. Sama paragrahvi lg 4 annab MTA-le õiguse nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist ning lg 5 annab õiguse isiku taotluse alusel tagatist vähendada. Nii märgib

§ 44

lg 2, et kui esitatud tagatis on tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks ebaproportsionaalselt suur, on kütuse müüjal õigus taotleda MTA-lt tagatise vähendamist. OÜ Vostok Oil esitas MTAle taotluse tagatise vähendamiseks 23.11.

1. (tlk.9). Esitatud tagatise vähendamise taotluses ei ole osaühing taotletava tagatise suurust ise märkinud ega taotletava tagatise suurust põhjendanud. Kaebaja põhiväide seisneb selles, et otsus on vajalikus osas motiveerimata, sellest ei selgu, miks tagatist vähendati just summani 60 000 eurot, ning et määratud tagatis on ebaproportsionaalselt suur.
2. Kohus leiab, et OÜ Vostok Oil poolt vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks alus puudub. Vastupidiselt kaebaja seisukohale leiab kohus, et vaidlustatud otsuses (otsuse p 3) on välja toodud asjaolud, mis tingisid tagatise suuruse vähendamise ja vähendamise just määratud summas. Maksuhaldur on otsuse punktis 3 toodud asjaolusid kogumis hinnanud ning selle pinnalt põhjendanud, miks määratakse tagatise summa just 60 000 eurot. Kaebusest tulenevalt ei kontrolli kohus

§ 42

lõikes 2 toodud tagatise vähendamise õiguspärasust 100 000 eurolt 60 000-le eurole, vaid ainult 60 000 eurose tagatise määramise õiguspärasust. See, et vaidlustatud otsuses on maksuhaldur välja toonud mitmeid asjaolusid, mis

§ 42

lg 5 kohaselt välistaksid üldse kaebajale tagatise vähendamise, ei too kaasa otsuse tühistamist. Näiteks on maksuhalduri poolt tuvastatud, et kaebaja juhatuse ainuliikmel A.Pärnal ei ole laitmatu ärialane reputatsioon, kuna teda on karistatud kriminaalkorras KarS § 297 lg 1 järgi pistise lubamise ees (otsuses märgitud, et pistise andmise eest). Kuid kuna maksuhaldur on vaatamata sellele leidnud, et tagatise vähendamiseks olid eeldused olemas, ning on kaebaja suhtes tagatise suurust vähendanud, tagatise vähendamist vaidlustatud samas ei ole, siis puudub ka kohtul vajadus tagatise vähendamise õiguspärasusele hinnangut anda.

1. MTA väitel on tagatise suuruse 60 000 eurot määramisel lähtutud OÜ Vostok Oil poolt taotluse lisana esitatud kütuse müügi registreerimist taotleva isiku äriplaanist, mille kohaselt on OÜ Vostok Oil maksimaalne planeeritav kuine käibemaksu maksukohustuse summa kütusetehingutelt 60 000 eurot. Antud asjaolu on välja toodud ka vaidlustatud otsuse p-s 3.1 esimese asjaoluna. Seega on ebaõige kaebaja väide, et vastustaja on alles kohtule esitatud vastuses märkinud, et tagatise suurus otsustati just äriplaanist lähtuvalt. Otsuse punktis 4 on märgitud, et otsuse tegemisel on lähtutud otsuse p-s 3 välja toodud asjaoludest. See, et otsuse p-s 3 on lisaks sellele välja toodud ka teisi kaebajat iseloomustavad näitajaid, ei välista, et vastustaja tagatise suuruse määramisel äriplaanis esitatud andmetega ei 5 arvestanud. Ja tagatise suuruse määramisel ei lähtunud. Kohus möönab, et maksuotsus oleks pidanud tagatise suuruse valiku ja selle määramise osas olema selgem ja konkreetsem. Otsuses on välja toodud andmeid ja fakte (käibemaksu tasumised, maksude deklareerimised, aruannete esitamised jmt), kuid puudub täpsem analüüs ja selgus, kuidas üht või teist näitajat tagatise suuruse määramisel arvesse võeti. Tagatise vähendamisel on maksuhaldurile jäetud laialdane kaalutlusõigus ning seadusandja poolt tagatise suuruse vähendamise hindamiseks täpsemate kriteeriumite mitteandmine paneb otsustajale suurema motiveerimise kohustuse. Kuid eelnev märkus ei anna alust antud juhul vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
2. Nagu märgitud, ei ole kaebaja MTA-le 23.11.2013 esitatud tagatise vähendamise taotluses ise näidanud, millises suuruses ta tagatist on võimeline esitama, ehk millises suuruses tagatis oleks taotleja arvates proportsionaalne. Seega saab väita, et tegelikult kaebaja taotlus maksuhalduri poolt rahuldati, kaebaja taotles tagatise vähendamist, maksuhaldur ka vähendas seadusega ette nähtud tagatise. Kuna vastustaja kaebaja taotluse rahuldas, siis pole vastustaja ka kaebaja õigusi millegagi rikkunud. Kuna kaebaja ei olnud esitanud soovitud tagatise suurust, siis puudus vastustajal ka võimalus peale tagatise vähendamise võimalikkuse hindamist ka hinnata, kas taotletud tagatise suurus on põhjendatud. Toimiku materjalide järgi on kaebaja alles esialgse õiguskaitse taotluses (tlk.68) pidanud põhjendatuks senise tagatise 6000 euro määramist (halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse korras määratud). Maksuhaldurile esitatud taotluses sellisest summast juttu pole olnud. Ka kohtule esitatud kaebuses pole märgitud, millises summas tagatist pidas kaebaja võimalikuks ning kas ta on sellises summas tagatise määramist vastustajale esitanud. Seetõttu ei ole ka kohtul võimalik antud asjaolu hinnata.
3. Kuna

§ 42

määratleb otseselt, et kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot, tuli igal kütuse müümist soovival isikul sellega eelnevalt arvestada. Sama paragrahvi järgnevad sätted annavad maksuhaldurile õiguse, mitte kohustuse, seadusega määratud tagatise suurust muuta, sealhulgas vähendada. Kohus leiab, et seaduseandja poolt kindlas summas määratud tagatise vähendamise aluseks peaksid olema erandlikud asjaolud. Kohus nõustub vastustajaga, et üldteada on asjaolu, et kütuseturg on käibemaksupettust läbiviivate isikute jaoks atraktiivne ning et just seetõttu on seaduseandja vastavad tagatised kehtestanud. Vastustaja selgituste kohaselt on määratud tagatissumma eesmärgiks, et tagada osaühingu maksukohustus olukorras, kus äriühing müüb kütust äriplaanis planeeritud maksimaalses koguses, ei deklareeri sisendkäibemaksu ning mingil põhjusel ei suuda tasuda deklareeritud käibemaksukohustust. Kohus nõustub vastustajaga, et sellise olukorra tekkimist ei saa välistada. Ka Riigikohtu 31.01.2012 lahendis nr 3-4-1-21-11 (p-s 53) on märgitud, et uue vedelkütuse seaduse regulatsiooni, sealhulgas 100 000 euro tagatise kehtestamise eesmärgiks oli tagada maksupettuste vähenemine ja soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Tegemist on avalikust huvist lähtuva eesmärgiga. Nimetatud otsuses on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkinud, et on võimalik nii alustavate kui ka juba tegutsevate ettevõtjate puhul näidata tegelikust väiksemaid käideldavaid mahtusid, et määrataks võimalikult väike tagatis (p.56)

1. Lisaks märgib kohus, et MTA ei ole nõudnud osaühingult 60 000 eurose käibemaksu tagatise tasumist rahas, vaid selle esitamist. Rahas tagatise summa tasumine on üheks tagatise liigiks (MKS § 122), sellele on osundatud ka vaidlustatud otsuse p-s
2. Samas aga nähtub, et kuigi kaebusele lisatud dokumentide järgi puuduvad kaebajal võimalused olemasolevatest vahenditest 60 000 euro suurust summat tasuda, on kaebaja olnud võimeline 31.12.2012 seisuga andma lühiajalist laenu summas 713 505 eurot. 6
3. Maksuhaldur on välja toonud, et kaebaja ei ole näidanud ega tõendanud ka, miks tagatise esitamine käenduse vormis on võimatu, mis on kütuseäris tegutsevate ettevõtete seas üheks peamiseks tagatise esitamise vormiks. Kohus nõustub vastustaja väitega, et kuna kaebaja on tema enda hinnangul igati usaldusväärne ja tegutsev ettevõte, siis ei peaks pangalt käenduse või pangalaenu saamine olema keeruline. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. MTA ei ole kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud lubamatutest asjaoludest, vaidlustatud otsus on vajalikul määral põhjendatud.
4. Menetluskulud Kaebuse esitaja on esitanud 31.07.2013 avalduses taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 1530 eurot, sellest riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 1500 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 7