lg 4 järgi võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Antud juhul tuleb muuta hagi menetlusse võtmisel 16.05.2012 määratud hagihinda. Hageja tasus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduselt riigilõivu 319, 55 eurot (
13.09.2012 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse, kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. 30.10.2012 esitas hageja taotluse, kus palus tulenevalt täitemenetluse lõpetamisest tuvastada sundtäitmise lubamatus. Tuvastusnõudelt tuleb tasuda riigilõivu hüve väärtuselt, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral (
). Hageja soovib tuvastada, et tal puudub 6252, 60 euro tasumise kohustus, kuna ta täitis oma kohustuse enne täitemenetluse alustamist. Seega tuleb tasuda riigilõivu 450 eurot. Hagejalt tuleb täiendavalt välja mõista riigilõivu 130, 45 eurot. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja otsuse tühistada ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuses tuleb märkida tsiviilasja number (
lg 2 p 4) ning edasikaebamise kord ja tähtaeg (
Otsuses on märgitud vale tsiviilasja number (2-11-17966), mistõttu ei saa otsust pidada tehtuks tsiviilasjas nr 2-12-17966. Lisaks pole otsuse resolutsioonis (ega ka kuskil mujal) märgitud kohtuotsuse edasikaebamise korda ja tähtaega. Otsuses on muudetud 16.05.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-17966 määratud tsiviilasja hinda. Uueks tsiviilasja hinnaks on 6252, 60 eurot, kohustades hagejat tasuma täiendavat riigilõivu summas 130, 45 eurot. 4 Arusaamatuks jääb, millist kohtumäärust on silmas peetud. 16.05.2012 kohtumäärus on jõustunud ning mingit uut määrust tsiviilasja hinna muutumise või täiendava riigilõivu tasumise kohta hagejani jõudnud ei ole. Teisalt viidatakse, et täiendava riigilõivu tasumise kohustus on määratud kaevatava kohtuotsusega ja kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates. Arusaamatu on, millist lahendit silmas peetakse. Kaevatav kohtuotsus ei sisalda informatsiooni edasikaebamise korra ja tähtaegade kohta, millest tulenevalt pole võimalik järeldada, millal asjaomane otsus jõustub. Ainuüksi eelpool loetletud menetlusnormide rikkumised peaksid olema piisavaks aluseks maakohtu otsuse tühistamisel. Kohus leidis, et kostja vande all antud seletustega on tõendatud, et hageja seaduslik esindaja ei tasunud 05.01.2012 kostjale 7069, 24 eurot. See tõend on ainus, mis väidab vastupidist sellele, mida hageja on tõendanud. Põhjendada tulnuks, miks kostja ütlused on sedavõrd kaalukad ja usaldusväärsed, et lükkavad ümber kõik hageja poolt esitatud väited ja tõendid. Kostja vande all antud seletuste usaldusvääruse kontrollimiseks hindab kohus hageja poolt esitatud tõendeid selle kohta, et ta täitis kohustuse enne täiteasjas nr 025/2012/766 täitemenetluse alustamist. Arusaamatu on, kuidas saavad hageja poolt esitatud tõendid tõendada kostja seletuse usaldusväärsust, kui hageja on kogu aeg väitnud ning tõendanud vastupidist. Kostja seletuse usaldusväärsust saaksid kinnitada kostja esitatud tõendid. Kohus on jätnud hindamata hageja poolt esitatud 05.01.2012 tõendi, mille kostja on allkirjastanud. Tõendi kohaselt on kostja saanud hagejalt töövaidluskomisjoni otsuse alusel 7069, 24 eurot. Antud juhul lasub kostjal tavapärasest suurem koormus tõendada, et kohustuse täitmist ei ole toimunud. Piisavaks ei saa lugeda kostja suulisi selgitusi, olgugi, et need on antud kohtus vande all. Kostja ei ole erapooletu isik ning on huvitatud hagejale võimalikult kahjulikust tulemusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-10 rõhutanud, et tõendite hindamine on
lg 1 järgi kohtu ülesanne ning poolte seisukohtade ja tõendite loetlemine kohtulahendi põhjendavas osas ei tähenda, et kohus on need asjaolud tuvastanud. Kohtu tuvastatud asjaolud peavad nähtuma kohtuotsusest selgelt, vastasel korral on kohtuotsus
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Kooskõlas
lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse ning hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldada. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ka praeguse hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Kuna võlgnik oli täitemenetluses seisukohal, et ta on täitedokumendi täitnud, võis ta esitada TMS § 221 lg 1 järgi hagi sissenõudja vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Asjaolu, et täitemenetlus viidi käesoleval juhul lõpuni enne tsiviilasjas lahendi tegemist, ei võta hagejalt õigust taotleda sama hagi jätkuvat läbivaatamist ja lahendamist. Täitemenetluses tehtud hilisematest toimingutest ei tulene hageja kohustust muuta oma nõue tuvastusnõudeks (
5 Hageja taotles kohtule esitatud hagis täitemenetluse lubamatuks tunnistamist põhjusel, et on täitedokumendiks oleva töövaidluskomisjoni otsuse täitnud. Oma väite tõendamiseks lisas hageja hagiavaldusele 05.01.2012 kuupäeva kandva tõendi võlgnevuse tasumise kohta. Selles tõendis X X kinnitas, et OÜ Green Tending 4U on tasunud talle töövaidluskomisjoni otsuse järgi 7069, 24 eurot (tl 15). Ühtlasi esitas hageja kassa väljamineku orderi, mille kohaselt maksti sama summa hageja poolt järgmisel päeval, s.o 06.01.2012 välja hageja esindajale. Kostja põhiliseks vastuväiteks hagile oli see, et 05.01.2012 ei antud talle üle tõendis nimetatud summat, vaid 1560 eurot. Kostja väitel andis ta viidatud dokumendile allkirja 1560 euro saamise kohta, tõendi teksti kostja ise ei lugenud, selle luges ette/tõlkis talle hageja esindaja. Vaatamata väitele summa osalise kättesaamise kohta esitas kostja täiteavalduse kogu töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa täitmiseks. Ka muus osas on kostja andnud vastuolulisi selgitusi. 11.06.2012 esitatud vastuses hagile (tl 45-46) väitis kostja muuhulgas ka seda, et 05.01.2012 tõendit on hiljem muudetud. 10.10.2012 esitas hageja oma seisukoha kostja menetlusdokumentide suhtes (tl 60-62), leides, et kuigi täitemenetlus on lõppenud, on hagejal jätkuvalt vähemalt tuvastuslik huvi täitemenetluse lubatavuse suhtes. Kuna kostja väitel võidi 05.01.2012 tõendile lisada summat sisaldav juurdekirjutis, s.o kaks viimast rida, esitas hageja 17.10.2012 istungil kohtule tutvumiseks dokumendi originaali. Kostja kinnitas, et allkiri 05.01.2012 tõendil on tema kirjutatud. Ühtlasi esitas hageja kohtule taotluse kostja vande all ülekuulamiseks, mille kohus ka rahuldas. Kostja seletuse kohaselt kirjutas ta raha saamise kohta dokumendile alla, kuna uskus hageja esindaja aususesse. Kostja ei suutnud vastata eluliselt usutavalt kohtu küsimusele, kuidas oli võimalik usaldada tööandjat, kes ei maksa palka ja kelle vastu esitas ta avalduse töövaidluskomisjonile, ning allkirjastada dokumenti, mida ta eelnevalt läbi ei lugenud. Samal istungil kohustas kohus hagejat esitama täiendavaid tõendeid kostja töötasult maksude maksmise kohta ning selle kohta, et hagejal oli 05.01.2012 rahalisi vahendeid kostjale väidetava summa maksmiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse X Xi tunnistajana ülekuulamiseks. 30.10.2012 esitas hageja enda ja seadusliku esindaja X Xa pangakonto (Nordea pangas) väljavõtte, mille kohaselt ei ole kummaltki kontolt 05.01.2012 raha välja võetud (kummutamaks kostja väidet raha pangaautomaadist väljavõtmise kohta), ühtlasi kinnitades, et teistes pankades kumbki isik kontosid ei oma. Samuti esitas hageja 02.12.2011 müügilepingu, mille kohaselt X X müüs talle kuulunud lumesaha 9700 euro eest X Xle, ning maksudeklaratsiooni (vorm TSD, jaanuar 2012). 12.11.2012 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja X X (tl 96). Tema ütluste kohaselt sõitis ta kostjaga 05.01.2012 kohtumisele kaasa, autosse tagasi tulles ütles kostja, et sai raha, kuid mitte kõike, kui palju raha kostjale üle anti, seda tunnistaja ei näinud. Eelnimetatud tõendite põhjal jõudis maakohus järeldusele, et hageja esindaja ei tasunud 05.01.2012 kostjale töövaidluskomisjoni 16.11.2011 otsusega väljamõistetud summat, vaid 1560 eurot. Kohus märkis, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli 05.01.2012 piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda tema poolt väidetud summat. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Kohtule esitatud tõendid sellist järeldust teha ei võimalda.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa tasumise kohta lisas hageja hagiavaldusele kirjaliku tõendi, mille kohaselt on kostja 05.01.2012 võtnud hagejalt vastu 7069, 24 eurot. Kostja esitas kohtule küll mitmeid väiteid selle tõendi ebausutavuse kohta, kuid hageja tõendit ümberlükkavaid tõendeid oma väidete 6 tõendamiseks ta ei esitanud. Kuigi hageja taotlusel kuulati kostja kohtus üle vande all, ei saa üksnes selle põhjal järeldada, et kostja ei ole 05.01.2012 tõendil märgitud summat hageja esindajalt vastu võtnud. Kuna maakohus rajas oma otsuse eelkõige kostja vande all antud seletusele, mis hageja väitel on ebausutav, kuulas ringkonnakohus vande alla üle ka hageja seadusliku esindaja. Nimetatud isik kinnitas tõendis märgitud summa tasumist kostjale. Kuna mõlemad isikud on kohtulahendi tulemusest vahetult huvitatud ning nende seletused omavahel vastukäivad, ei pea ringkonnakohus võimalikuks teha neist tõenditest otsustavaid järeldusi. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtul ei olnud alust hinnata kostja ütlusi niivõrd kaalukaiks, et nendega kummutada kostja kirjalikku kinnitust 7069, 24 euro kättesaamise kohta ning lugeda tõendatuks, et hageja andis kostjale üle 1560 eurot. Kõik muud kohtule esitatud tõendid on vaidlusaluse asjaolu tõendamise seisukohalt kaudsed, mistõttu ei ole nende põhjal võimalik 05.01.2012 tõendis märgitut kummutada. VÕS § 91 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täita sularahas. VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohutuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Selliseid tõendeid, millest võiks järeldada vaidlusaluse summa puudumist hagejal, ei ole kohtule esitatud. Hageja seevastu on esitanud tõendi (müügilepingu), mille kohaselt võis tema seaduslikul esindajal nimetatud summas sularaha 05.01.2012 alles olla. Maksude deklareerimine ei oma iseenesest sellist kaalu, mis pooltevahelises tsiviilvaidluses otsese tõendi ümber lükkaks. Seetõttu ei tundu eluliselt usutavana ka kostja väide, et ta läks raha saamise eesmärgil kohtuma hageja esindajaga, võtmata kaasa prille, kuid sellest hoolimata nõustus vastu võtma raha ja andma selle kohta kirjaliku tõendi. Kohtule esitatud tõendite põhjal on kolleegium seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kuna hageja kui võlgnik soovis saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, oli selleks kohane õiguskaitsevahend TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi esitamine, mitte aga
Antud juhul ei ole hageja oma nõuet muutnud, nagu märgib kohus, vaid selgitanud vastuseks kostjale ja kohtule (täitemenetluse lõppemise suhtes), et soovib menetluse jätkumist. Lisaks 10.10.2012 menetlusdokumendis märgitule on hageja 17.10.2012 kohtuistungil selgitanud, miks tal on jätkuvalt huvi hagi rahuldamise vastu. Kohus on istungil hagejat küsitlenud ja viidanud TMS § 221 lg 1 alusel hagi esitamise eesmärgi puudumisele („mis on hageja õiguslik huvi?“). Et hageja kasutas pärast täitemenetluse lõpetamist väljendit „tuvastamine“ „tunnistamise“ asemel, ei muuda hagi sisu. Hagi esitamise ajal oli hageja õigus kasutada TMS § 221 lg-s 1 ettenähtud õiguskaitsevahendit. Sel põhjusel puudus maakohtul alus hagi hinda muuta ning nõuda hagejalt täiendavalt (arvestatuna tuvastusnõudelt) riigilõivu. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ning tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi, siis tulenevalt
Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.