Obsah (4)

§ 71§ 70§ 72§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 14.08.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43806 Tsiviila

§ 71lõikele 1 ja leidis, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed.

Hageja nõue kommunaalmaksete ja korteri ülalpidamisega seotud kulude jagamise osas ¾ ja ¼ vahel ei ole põhjendatud. Hageja viidatud Harju Maakohtu 06.06.2013.a määrus jõustus 13.06.2013.a. Alates sellest päevast tekkis hagejal õigus nõuda kommunaalmaksete jagamist kaasomanike vahel osades ¾ ja ¼. Hageja nõue ei tulene seadusest.

1. Hageja elas vaidlusaluses korteris üksinda alates 2010.a jaanuarist kuni 2012.a novembrini ja oli kohustatud tasuma kommunaalmakseid, sh vee, elektri ja prügiveo eest. Katse jagada arveid võrdselt rikub kostja õigusi, kes alates 2006.a korteris ei ela. Hageja ei ole põhjendanud, miks kaasomanik, kes korteris ei ela, peab selle eest maksma.
2. Korteriühistu üldkoosolek kehtestas tariifid hoolduskuludele, remondifondile ja halduskuludele. Tariifid on korrutatud korteri üldpinnaga. Igakuised kulud küttele arvestatakse lähtuvalt korteri üldpinnast. Veekadude puhul võetakse arvesse Tallinna vee näidud ja vee kulu arvestatakse näidu alusel. Hageja arvestus on ebaloogiline, kui ta kord nõuab ¾ kulude, kord ½ kulude tasumist. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub osalisele rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
4. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nad mõlemad olid Tallinnas, XXXasuva korteri ühised omanikud vaidlusalusel perioodil. Hageja ja kostja olid mõlemad XXX pärijad, kes suri 11.08.2001.a. Tallinna notari Aivar Mesikäpa pärimistunnistuse kohaselt olid hageja ja kostja korteriomandi ½ mõttelise osa pärijad võrdsetes osades (toimiku
5. kd, lk 2-3). Pooled ei vaidle ka selle üle, et Harju Maakohtu 06.06.2013.a määrusega (toimiku
6. kd, lk 23-24) on nende vahel tsiviilasjas nr 2-12-53458 kinnitatud kompromiss, mille kohaselt on pooled andnud nõusoleku ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb ¾ osas kostja kaasomandisse ja ¼ osas hageja kaasomandisse. Pooled on andnud ühtlasi nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks vastavas osas. Viidatud kohtumäärus ei olnud edasikaevatav ja jõustus 07.06.2013.a. Kohtumääruse alusel tehti kanne kinnistusraamatusse 02.08.2013.a.
7. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kumb nendest elas neile ühiselt kuuluvas korteris ajavahemikul 2009.a kuni 2012.a ning kumb pooltest ja millises osas peab kandma korteriga seotud kommunaalkulud ja muud kulud. Hageja on väitnud, et ta tasus vaidlusalusel perioodil ainuisikuliselt korteriga seotud maksed ning on esitanud seetõttu nõude kostja vastu. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, sest soovib enda poolt AS-le XXX ja AS-le XXXtasutud kulude hüvitamist hagejalt.
8. Hageja esitas kohtule 29.10.2012.a hagiavalduse, milles palus kostjalt välja nõuda 17 188 krooni ja 1779,60 eurot põhjendusel, et ta on ainsana alates 2009.a tasunud korteriga seotud kulusid. Kohus selgitas hagejale 02.11.2012.a määruses, et hagejal oli tasumata riigilõiv. 19.11.2012.a tasus hageja riigilõivuna 225 eurot. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt jäi tema hagi hinnaks 8559 krooni ja 1144 eurot ehk kokku 1436,82 eurot.
9. Harju Maakohtu 22.05.2013.a eelistungil selgitas kohus hagejale muuhulgas, et mõlemal korteri ühisomanikul lasub kohustus tasuda korteri kasutamisega seotud kulud sõltumata sellest, kes neist korteris elab. Samuti selgitas kohus hagejale, et tema esitatud nõude rahalise suuruse arvestus on ebaselge, sest see sisaldab arvutusvigu (kohtuistungi protokoll, toimiku
10. kd, lk 23). Poolte nõusolekul tegi kohus määruse asja menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses ning andis mõlemale poolele täiendavalt aega oma seisukohtade täpsustamiseks.
11. Hageja esitas 10.06.2013.a nõude suurendamise avalduse, mis muuhulgas sisaldas endiselt neid arvutusvigu, millistele kohus oli varem tähelepanu juhtinud. Hageja palus kostjalt välja mõista 2 424,15 eurot. Seega suurendas hageja oma nõuet, kuid ei esitanud kohtule täiendava riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust. Hageja poolt seni tasutud riigilõiv summas 225 eurot võimaldas esitada hagi hinnaga kuni 2000 eurot. Kuivõrd hageja ei ole nõude suurendamise avalduselt täiendavat riigilõivu tasunud, tuleb hageja nõue 2000 eurot ületavas osas ehk 424,15 euro osas jätta läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui selles esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
12. Hageja nõue summas 2000 eurot kostja vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse täienduses 10.06.2013.a on hageja esmalt loetlenud üles summad, millised on tema või tema palvel XXXteostanud seoses korteriga XXX. Vaatamata kohtu varasematele selgitustele sisaldab tasutud summade arvestus arvutusvigu. Loetelus kajastatud summade liitmisel on tulemuseks 2780,83 eurot (hageja arvestatud 2900,88 euro asemel). Samas on hageja esitanud arvestuse kõigi ajavahemikul 2010.a jaanuarist kuni 2012.a detsembrini KÜ XXX poolt esitatud arvetest ning on leidnud, et arvestatud summast peab hageja tasuma ¼ ja kostja ¾. Lisaks põhivõlgnevusele on hageja soovinud kostjalt poole viivise väljamõistmist summas 64,12 eurot ning poole elektrienergia eest tasutu väljamõistmist summas 147,22 eurot. Hageja väidete kohaselt tema ise vaidlusalusel perioodil korteris ei elanud ja tasus sellega seotud kulusid, mida kostja ei teinud.
13. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja väitis, et ta tasus kuni 2009.a kõik korteriga seotud arved, kuigi ta seal ei elanud. Kostjaga on sõlmitud lepingud AS-ga XXXja ASga XXX. Hageja rikub hea usu põhimõtet, sest nõuab kostjalt tasu kommunaalteenuste eest, mida kostja ei tarbi alates 2006.a, kuid mida hageja ise tarbib. Kostja ei kasuta korteris külma ega sooja vett, kanalisatsiooni, vee soojendamist, kütet, prügivedu. Kostja ei kasuta lifti ega tarbi üldelektrit. Korteri kaasomanikuna on kostja kohustatud tasuma vaid hoolduskulude, remondifondi ja kindlustuse eest. Hageja nõue kostja vastu suuruses ¾ kuludest on täiesti põhjendamatu, sest kohtu määrus jõustus alles 13.06.2013.a.
14. Asjaõigusseaduse (

) § 70 lg 1 järgi on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.

§ 70lg 2 kohaselt on ühine omand kaasomand või ühisomand.

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (

§ 70lg 3).

Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (

§ 70

lg 4).

§ 70

lg 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 32.

§ 71

lg 1 järgi on kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (

§ 72lg 1).

Vastavalt

§ 72

lõikele 4 on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

§ 75

lg 1 näeb ette, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

1. Eeltoodud sätetest tuleneb, et hageja ja kostja ühisomandile kohalduvad kaasomandi kohta käivad sätted. Poolte ühisomandisse kuuluvat korterit oli mõlemal poolel õigus vallata ja kasutada vastavalt nende kokkuleppele. Korteri alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulud tuli aga pooltel kanda võrdsetes osades seni, kuni korter nende ühisomandisse kuulus. Ebaõige on hageja arusaam, mille kohaselt tuleb korteriga seotud kulud 2010.a, 2011.a ja 2012.a osas jagada vastavalt Harju Maakohtu 06.06.2013.a määrusega tehtud ühisomandi jaotusele. Antud määrus jagas ühisomandi poolte vahel alates selle jõustumise hetkest ehk 07.06.2013.a ning määrusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Teisiti ei ole pooled ise kohtule esitatud ja kinnitatud kompromissis ette näinud. Seega ei saa hageja nõuda, et korteriga seotud kulud 2010.a, 2011.a ja 2012.a osas jaotataks viisil, kus tema kanda jääb ¼ kuludest ning kostja kanda ¾ kuludest. Seesuguseks jaotuseks puudub seaduslik alus. Kõik korteri alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulud kuni Harju Maakohtu 06.06.2013.a määruse jõustumiseni tuli pooltel kanda võrdsetes osades.
2. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
3. Riigikohus on leidnud, et

§ 75

lg 1 sätestab igakordse kaasomaniku kohustuse osaleda ühiste kulutuste, koormiste ja tekitatud kahju hüvitamises. Nimetatud säte määrab kaasomanike osa suuruse ühiste kulutuste kandmisel, st reguleerib kaasomanike sisesuhet (RK TKo 3-2-1105-05, p 22).

§ 75

lg 1 järgi on nõue kulutuste kindlaksmääramiseks kaasomanike vastu lepingute järgi siis, kui tegu on

§ 75lg 1 järgsete kuludega.

See puudutab näiteks kaasomandis oleva elamu soojuse, vee või elektriga varustamist või valve-hoolduslepingut (samas, p 27). Kaasomanik peab tasuma makseid, mis on seotud elamu alalhoidmise, valdamise või kasutamisega (samas, p 28).

1. Eeltoodud korteriomandi seaduse sättest ning Riigikohtu seisukohast tuleneb, et ühisomandisse kuuluva korteri puhul on mõlemad korteriomanikud vastutavad võrdsetes osades nende kulude eest, mis muuhulgas seonduvad korteri varustamisega vee, soojuse ja elektriga. Ebaõige on kostja käsitlus, mille kohaselt ta ei pea tasuma vee, kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ega liftiteenuse eest, sest ta neid teenuseid ei tarbi. Tegemist on otseselt korteri alalhoidmise ja kasutamisega seotud teenustega ja nende eest tuleb korteriomanikel tasuda ka siis, kui korteris parasjagu keegi ei ela. Mitmetest korteritest koosnevate korruselamute puhul peavad kõik korteriomanikud ühiselt tasuma liftiteenuse, prügiveo, kütte jne eest, sest osaliselt on tegemist elamu kui tervikuga seotud kuludega. Olukorras, kus üks korteriomanik ei tasu elamu üldelektri, prügiveo või lifti eest, tuleb neid kulusid kanda teistel korteriomanikel. Kohus selgitas seda kostjale 22.05.2013.a istungil (toimiku
2. kd, lk 3). Kohus selgitas kostjale muuhulgas seda, et kuivõrd kütet ja kanalisatsiooni ei saa korteris välja lülitada, ei saa kostja eeldada, et kui tema korteris ei ela, peavad viidatud kulude eest tasuma teised korteriomanikud.
3. VÕS § 1041 näeb ette, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Antud sättest tulenevalt võib sellise nõude esitada, kui kohustuse täitmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning kohustatud isik ei olnud kohustuse täitmiseks õigustatud ega kohustatud. Kirjeldatud nõude esitamisel saab nõuda ainult kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
4. Sisuliselt on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt sellest, et ta on täitnud ka kostja ühisomandiga seotud kohustused ning kostja on tema arvelt alusetult rikastunud. Hageja ja kostja olid aastatel 2010.a kuni 2012.a mõlemad ühisomanikena vastutavad korteriga vahetult seotud kulude kandmise eest võrdsetes osades, kuid hageja on viidatud perioodil tasunud arveid korteriühistule, mida kostja teinud ei ole. Korteriühistu poolt arvete esitamisest ning teiste kulude kandmise vajadusest oli kostja teadlik ning selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Vaidlusalusel perioodil korteriühistu poolt esitatud arved on kohtule esitanud kostja.
5. Eelviidatud õigusaktidest tuleneb, et korteri kasutamise ja alalhoidmisega seotud kulud tuli hagejal ja kostjal tasuda võrdsetes osades, kuid hageja saab kostjalt nõuda vaid nende summade väljamõistmist, milliseid ta ise on reaalselt kostja asemel tasunud. Tähtsust ei ole sellel, kas või kumb korteriomanikest vaidlusalusel perioodil korteris elas. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet korteri kasutamise kohta.
6. Hageja on kohtule esitanud XXXavalduse (toimiku
7. kd, lk 96), mille kohaselt elas hageja 2006.a kuni 2009.a koos nimetatud isikuga aadressil XXX, Tallinn. XXXon kohtule esitanud kinnituse, et hageja elab temaga alates 2010.a aadressil XXX, Tallinn (toimiku
8. kd, lk 97). Irina Tukina on oma e-kirjas kostja esindajale 28.01.2013.a (toimiku
9. kd, lk 109, tõlge eesti keelde, lk 108) teatanud, et kostja XXXei ela aadressil XXXalates 2009.a kuni käesoleva ajani. Registriväljavõtte (toimiku
10. kd, lk 110) järgi on XXX KÜ XXX juhatuse liige. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et tegelikult ei elanud vaidlusalusel perioodil korteris alaliselt kumbki pooltest, kuid see ei vabastanud neid ühistest korteriga seotud kohustuste kandmisest.
11. Kohus leiab, et hageja saab kostjalt nõuda ½ korteri alahoidmise ja kasutamisega seotud kulude hüvitamist, kuid kulutuste hüvitamise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda hageja poolt reaalselt tasutud summadest, mitte tasumisele kuuluvatest summadest, millised on kajastatud korteriühistu arvetel. Nagu juba eelpool märgitud, selgitas kohus hagejale 22.05.2013.a istungil vajadust korrigeerida oma nõude arvestusi. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma arvestusi ei korrigeerinud.
12. Hageja on 10.06.2013.a menetlusdokumendis loetlenud üles tema enda ja XXXpoolt tema palvel tehtud maksed ning on nende kokkuarvutamisel leidnud, et ta on tasunud KÜ-le XXXkokku 2900,88 eurot. Nimetatud arvestus on ebaõige. Loetelus kajastatud summade liitmisel ning kroonide ümberarvestamisel eurodesse on õigeks summas 2780,83 eurot.
13. KÜ XXXkonto väljavõtte kohaselt (toimiku
14. kd, lk 9) on hageja tasunud korteriühistule igakuiseid makseid ajavahemikul 15.02.2010.a kuni 15.11.2010.a, kokku summas 13 900 krooni. Korteriühistu poolt esitatud arvetest sama perioodi kohta (toimiku
15. kd, lk 111-121) nähtub, et 2010.a esitati korteriga seotud kulude eest arveid kokku summas 15 619,18 krooni. Seega ei tasunud hageja ise 2010.a kõiki korteriga seotud kulutusi. Maksekorraldustest toimiku
16. kd, lk 66-74 nähtuvad hageja poolt KÜ-le XXX2010.a tehtud maksed.
17. 2011.a veebruarist kuni 2011.a novembrini on hageja tasunud korteriühistule viis makset, kokku summas 650 eurot. XXXon samale korteriühistule teinud 2011.a juunis 90,69 euro suuruse makse ning 14.07.2011.a 78,05 euro suuruse makse (toimiku
18. kd, lk 11). Kogumis tasus hageja 2011.a korteriühistule korteriga seotud maksetena 818,74 eurot. 2011.a esitas korteriühistu vaidlusaluse korteriga seoses aga arveid (toimiku
19. kd, lk 122-134) summas 1036,21 eurot. Seega tasus hageja ka 2011.a korteriühistule vähem, kui oleks arvete kohaselt pidanud maksma. Maksekorraldustest toimiku
20. kd, lk 75-80 ja lk 82-83 nähtuvad hageja poolt KÜ-le XXX2011.a tehtud maksed. XXXon kohtule esitanud kinnituse (toimiku
21. kd, lk 81), et ta teostas maksed 28.06.2011.a ja 14.07.2011.a korteri eest hageja palvel.
22. KÜ XXXtõendi järgi (toimiku
23. kd, lk 13-14) on 2012.a esitatud seoses korteriga 15 arveid summas 1034,15 eurot, millest on tasutud 1020,25 eurot ja jäänud tasumata 13,90 eurot. KÜ XXXpoolt 18.10.2012.a väljastatud tõendist (toimiku
24. kd, lk 15) nähtuvad 2012.a esitatud arvete ja laekumiste summad. Tõendis on kinnitatud, et kõik arved teenindamise, remondi, kommunaalmaksete ja viiviste eest on tasunud hageja. Tõendile on lisatud arvelduste täpne kirjeldus (toimiku
25. kd, lk 16). KÜ XXXkonto väljavõtte järgi (toimiku
26. kd, lk 17) on hageja 2012.a teinud korteriühistule ülekandeid summas 732,65 eurot. Maksekorraldustest toimiku
27. kd, lk 84-95 ja toimiku
28. kd, lk 13-17 nähtuvad hageja poolt KÜ-le XXX2012.a tehtud maksed.
29. Eeltoodud tõenditest tuleneb kogumis, et hageja tasus reaalselt 2010.a KÜ-le XXX13 900 krooni, 2011.a 818,74 eurot ning 2012.a 1020,25 eurot. Kogumis on hageja vaidlusalusel perioodil tasunud ise korteriga seotud kuludena (888,37 eurot + 818,74 eurot + 1020,25 eurot) 2727,36 eurot. Nimetatud kulutuste kandmiseks oli ta ise pooles ulatuses kohustatud ning pooles ulatuses ehk summas 1 363,68 eurot täitis ta kostja kohustuse, olemata selleks õigustatud või kohustatud.
30. Hageja ei saa esitada kostja vastu alusetult tehtud kulutuste hüvitamise nõuet ainuüksi lähtudes nendest summadest, mis vaidlusalusel perioodil olid kajastatud korteriühistu arvetes, nagu on hageja ekslikult leidnud oma 10.06.2013.a menetlusdokumendis. Summade ulatuses, milliseid hageja ise ei ole korteriühistule tasunud, ei ole hageja tekkinud kostja vastu nõudeõigust. Hagejal on kostja vastu põhjendatud ja tõendatud nõudeõigus üksnes summas 1 363,68 eurot, millises osas tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista korteriühistule tasutud kommunaalkuludena 1 363,68 eurot.
31. Täiendavalt on hageja soovinud, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja viivise summas 64,12 eurot. Hageja on välja toonud, et korteriühistu on oma arvetes arvestanud viivist 2006,32 krooni ja 23,82 eurot ehk kokku 128,23 eurot, milline summa tuleb pooleks jagada. Hageja ei ole antud osas selgelt välja toonud, millistes arvetes kajastatud viivistele tuginedes ta on arvestuse koostanud on. Korteriühistu poolt 2010.a esitatud arvetest (toimiku
32. kd, lk 111-121) nähtub, et viidatud perioodil on arvestatud viivist summas 2006,32 krooni, kuid kohtule esitatud maksekorraldustest ei nähtu, et hageja ise oleks selle viivise tasunud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 2010.a tasus hageja korteriühistule vähem, kui arvetel kajastatud põhimaksete summa kokku. Sama puudutab 2011.a esitatud arveid. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta ise oleks korteriühistule nõutud viivise ära maksnud, tuleb hageja nõue kostja vastu poole viivise hüvitamise osas jätta rahuldamata.
33. Lisaks korteriühistule tasutud summade nõuab hageja kostjalt AS-le XXXtasutud summadest poole hüvitamist ehk 147,22 euro väljamõistmist kostjalt. Võrgu- ja elektrilepingu nr XXX(toimiku
34. kd, lk 38-39) oli vaidlusaluse korteri suhtes 11.08.2008.a sõlminud XXXAS-ga kostja XXX. Kohus leiab, et vaatamata sellele, kes konkreetselt oli elektrienergiaga varustamise lepingu sõlminud, oli elektrienergiaga varustamine korteri kasutamiseks ja alalhoidmiseks vältimatult vajalik ning elektriga seotud kulutuste eest vastutasid vaidlusalusel perioodil mõlemad pooled võrdsetes osades.
35. Hageja arvestuste kohaselt tasus ta vaidlusalusel perioodil elektri eest 294,44 eurot. Kostja on omakorda esitanud hageja vastu vastuhagi, milles ta on väitnud, et tasus vaidlusaluses korteris ajavahemikul 20.05.2010.a kuni 21.01.2013.a elektri eest 188,83 eurot.
36. XXXAS on esitanud kostjale koondi (toimiku
37. kd, lk 157-158) XXXkorteri suhtes laekunud maksetest ajavahemikul 2010.a kuni 2012.a. Koondi kohaselt on kostja tasunud XXXAS-le korteriga seoses 10.12.2012.a 84,23 eurot, 04.07.2012.a 43,32 eurot, 22.06.2010.a 1,28 eurot ja 20.05.2010.a 46,98 eurot. Koondile on lisatud maksekorraldused kostja poolt 21.01.2013.a XXXAS-le 12,82 euro tasumise kohta koos arvega (toimiku
38. kd, lk 159-160), XXXAS 30.11.2012.a arve ja selle tasumise kviitung summas 84,30 eurot (toimiku
39. kd, lk 161162). Koondist ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kostja oli tasunud elektri eest (koos 2013.a jaanuaris tehtud maksega) 188,63 eurot. Hageja oli tasunud koondi järgi 251,12 eurot.
40. Hageja väitis, et 04.07.2012.a makset summas 43,32 eurot ei teinud vaatamata maksekorraldusel märgitud kostja nimele mitte kostja, vaid hageja. 04.07.2012.a maksekorralduse järgi (toimiku
41. kd, lk 98) on tasutud elektri eest XXXAS-le 43,32 eurot. Maksja nimeks on märgitud „XXX, XXX“. Hageja väidete kohaselt on maksekorralduse allkirjastanud tema, sest hoopis tema teostas antud makse. Võrreldes maksekorraldusel toodud allkirja hageja allkirjaga riigilõivu tasumise maksekorraldusel (toimiku
42. kd, lk 25), leiab kohus, et tegemist on tõepoolest hageja allkirjaga. Kohus loeb tõendatuks, et 04.07.2012.a makse elektrienergia eest summas 43,32 eurot tegi tegelikult hageja ja mitte kostja. Maksekorraldustest 12.06.2012.a ja 14.03.2012.a (kahekordselt toimiku
43. kd, lk 102) on hageja tasunud XXXAS-le vastavalt 40 ja 30 eurot.
44. Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et ajavahemikul 2010.a kuni 2013.a alguseni tasus hageja vaidlusaluse korteri elektriarveid summas 294,44 eurot, kostja aga summas 145,31 eurot.
45. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, nõudes muuhulgas tervikuna vaidlusalusel perioodil tema poolt elektri eest tasutud summa väljamõistmist hagejalt. Kohus leiab, et sellise nõude esitamiseks puudub seaduslik alus. Elektrienergia kulude eest seoses vaidlusaluse korteriga on vaidlusalusel perioodil vastutavad mõlemad pooled võrdsetes osades ning seejuures tuleb arvestada kummagi poole poolt tegelikult tasutud summasid. Kohtule esitatud tõendite järgi oli elektrikulu suuruseks vaidlusalusel perioodil 294,44 eurot + 145,31 eurot = 439,75 eurot. Nimetatud summast tuli hagejal tasuda pool ehk 219,88 eurot ja kostjal pool ehk 219,88 eurot. Hageja tasus elektrikulust veidi enam, kui oli kohustatud ehk 74,56 euro võrra enam. Kostja tasus vähem, kui ta oleks pidanud tasuma. Seega tuleb kostja vastuhagi hageja vastu elektri eest tasutud kulu hüvitamiseks jätta rahuldamata. Hageja nõue kostja vastu elektriga seotud kulutuste osas tuleb rahuldada osaliselt ehk summas 74,56 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks AS-le XXXtasutud summana välja mõista 74,56 eurot.
46. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, nõudes lisaks elektrienergia eest tasutud summadele hagejalt AS-le XXX kaabeltelevisiooni eest tasutud 178,33 euro väljamõistmist. Vastuhagi kohaselt sõlmis kostja AS-ga XXX lepingu vaidlusaluse korteri suhtes, kuid ei saanud ise teenust kasutada, sest ta korteris ei elanud. Kostja XXXkonto väljavõttest perioodil 01.10.2010.a kuni 01.10.2011.a (toimiku
47. kd, lk 151-153) nähtub, et 12.11.2010.a on ta tasunud AS-le XXX 278 krooni, 11.02.2011.a on ta tasunud AS-le XXX 26,78 eurot. 12.03.2011.a on tasutud AS-le XXX 2,04 eurot. 10.04.2011.a on tasutud AS-le XXX 20,72 eurot. 10.06.2011.a on ta tasunud AS-le XXX 19,98 eurot. 11.08.2011.a on ta tasunud AS-le XXX 19,98 eurot. 10.09.2011.a on ta tasunud AS-le XXX 9,99 eurot. Kostja XXXkonto väljavõttest perioodil 01.10.2011.a kuni 01.10.2012.a nähtub, et kostja on tasunud AS-le XXX 10.10.2011.a. 9,99 eurot, 11.11.2011.a 9,99 eurot, 10.12.2011.a 9,99 eurot, 10.12.2011.a 9,99 eurot ning 11.03.2011.a. 31,11 eurot.
48. Kohus selgitas kostjale 22.05.2013.a eelistungil vajadus põhistada ja tõendada oma vastunõuet, sealhulgas vajadust esitada kohtule AS-ga XXX sõlmitud leping. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja kohtule lepingut, mille ta on AS-ga XXX sõlminud. Kohtule esitatud kontode väljavõtetest nähtub küll maksete tegemine AS-le XXX, kuid ei nähtu, mille eest maksed on tehtud ning kas maksete tegemine oli vajalik kaabeltelevisiooni kasutamiseks vaidlusaluses korteris või mõnes muus korteris. Seega ei ole kostja tõendanud viidatud maksete seost vaidlusaluse korteriga, mistõttu tuleb kostja vastunõue hageja vastu summas 178,33 eurot jätta rahuldamata.
49. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kohus vastuhagi täielikult rahuldamata ning tegi seega otsuse kostja kahjuks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik