) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kohtumenetluse lõpetamisel jäävad kõik poolte menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) poolte endi kanda ning pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses käesolevas asjas kantud menetluskuludega.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et hageja AS XXX taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu summas 1700 eurot tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud riigilõivu kahes osas 12.01.2012.a. Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072123) maksekorraldus nr 1929 summas 6 391,16 eurot ning 30.11.2012.a. Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072123) maksekorraldus nr 1633 riigilõivu summas 10 225,86 eurot. Riigilõivu tasumisel aluseks oli 01.01.2011.a. kuni 30.06.2012.a. kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1. Alates 01.07.2012.a tsiviilasjas hinnaga üle 350 000 euro kuni 500 000 eurot tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3 400 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust so 1700 eurot hagejale tagastamisele. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus käesoleva kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.